MÕTISKLUS
Hingetung ei lase enam rahus päikest võtta

Inimesega on isemoodi lood - ta igatseb mõnusat sooja ja kuuma päikest küll, eriti ahnelt siis, kui suur suvi algamata, kuid kui suve küllaga, ei tahagi ta enam tundide kaupa vedeleda ja lasta soojal hea maitsta. Tahab äkki muud.

Mida ta tahab? Tahab süütutele jõudeaegadele tõsisemaid kõrvale. Mõned lapsed tahavad isegi juba kooli minna, ka täiskasvanuid tõukab mingi emapiimaga kaasa antud hingetung uute teadmiste ja tundmuste jahile. Ei siin tähenda vanus midagi - ikka tahaks rahulikule vaikelule jätkuks mingit suurt jaatust või siis üdini puudutavat kaotust, mis vapustaks ega laseks vaikelul liiga kaua kesta. Mõni muidugi ei oskagi üldse puhata - enda asi.

Juuli oli tulikuum - see siin pole ilmateade -, kuid kirglikest ja tõsistest üldrahvalikest sündmust peale mõne muusikaürituse vaene, isegi loid. Meestel enamjaolt õllest läbi imbunud, üha kasvaval beibede müriaadil teadagi lausa mererannane.

Kui juuni lõpus nii mõnigi kolumnist kutsus töisest argirägust teadlikult põgenema, üldse mitte tõsiste asjadega tegelema, lihtsalt unustusse langema, oli kutset raske jaatada. Tuleb ju lakkamatult virk ja hästi sotsiaalne olla, kõike, mis meie ümber, andunult endasse ahmida.

Aga nüüd on selge, et juulis polnud jah millelegi suurele ja olulisele kaasa elada - valitses lihtlabane ja väsinud jama, eelmiste kuude skandaalide mannetu jätk. Ajalehed venitasid lugusid, imesid mingeid probleemiotsi, raadio ja TV kordasid vanu saateid, skandaalikesed ei andnud skandaali mõõtu välja, lokkas mingi paljas tühjus.

Seega oli juulis õige aeg vaadata iseendasse, tegeleda rahulikult asjadega, milleks argitöö kohustusis ja kõikvõimalikes rahaseoseis piisavalt aega ei jää.

See õnnis aeg hakkab nüüd otsa saama - algab leivatöö, töö ja töö, kaela sajavad vajalikud ja ka rumalad kohustused, tiheneb rahavool, kuhjuvad ka rahajamad.

Tõesti, nüüd, mil päike võetud, tahaks midagi suuremat, ja võimalikult rutiinivaba. Mis see võiks olla, mis võiks tulla? Mis võiks lähiajal inimhinge, aga ka hulki hellalt ja mõjusalt puudutada? Sada asja, ja rohkemgi - sügise lähenedes muutub kõik me ümber selgemaks, teod lähevad võimsamaks, kuumusest põhjustet mõnus rammestus möödub paratamatult.

Peesitamise aeg peabki läbi saama - mingi südasuvine üldrahvalik boheemlus ei saa kesta kogu aja.

URMAS ESLON, ajakirjanik