KOMMENTAAR
URMAS ESLON

Iluviga on parandatud - Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu lühend on endiselt IAAF, kuid lahti seletatakse see nüüd sõnadega International Association of Athletics Federations mitte varem tuntud kujul International Amateur Athletic Federation. Amatörism on kaotatud, tunnistatud on ühemõttelist elukutselisust.

Tegelikult ei muutunud hiigelhulki peibutava ja peaaegu niisama suurtele hulkadele leiba andva kergejõustiku sisus midagi. Kergejõustik on juba mitukümmend aastat olnud mõjuvõimas, ala tiitlivõistlused on maailmas üks püüdlemiste laustippe, end annaalidesse raiuvatest atleetidest saavad kohe ka oma rahva iidolid.

Kui tegu puhtakujulise elukutselisusega ja kui MMilgi saab nüüd võitja 60 000 ja maailmarekordi eest 100 000 dollarit lisaks, siis püüdlejaid muidugi leidub ja igaüks valib oma vahendid.

Õnneks on seni nii olnud, et paarkümend aastat peetud kergejõustiku MMidel pole ülivapustavaid dopingumüsteeriume ette tulnud. Igatahes mitte nii hulle ja võimendatuid nagu Ben Johnsoni oma Söuli OMil või läinud talvel Lahtis suusa-MMil soomlastega asetleidnu.

Ben esindas Kanadat ja kui nüüd Edmontonis peaks puhkema tõeline dopingumaru, küll meenutatakse kohe ka Beni ja tema mitut vahelejäämist. Läinud talvel Lahtis patustanud soomlaste iidol Mika Myllylä ei suhelnud pärast vaheletõmbamist avalikkusega paar kuud, ja kui suhtlema hakkas, kuulutas jõuliselt, et suurem osa tippspordiga seotud inimestest teavad puhta spordi olematust, et need, kellele tippsport tööd annab, teavad olukorda.

Myllylä pihtis Yleisradio TV 2 saates, et tippspordi oht ja armutus on selles, et võitmisest saab ühel hetkel kinnisidee, mis varjutab kõik muu.

Mis Edmontonis toimub? Esimene ehmatus, Olga Jegorovaga seonduv (naisstaieril tuvastati EPO kasutamine, kuid B-proovi tõestust ei järgnenud - analüüsiti vaid uriini, ja kummalisel kombel verd mitte) kohe julmaks ei kasvanud, kuid võimsa vihje dopingule jälle tegi.

Kergejõustiku MM hõlmab hulki ja on seotud tugeva elujaatusega. Seda küll. Kuid ikka tuleb küsida, kas ka valskusega?

Oleks jube küll, kui ühel päeval paisataks maailmale näkku teadmine (või tõde), et juba kolmandat MMi järjest kiireimaks sprinteriks kerkinud Maurice Greene on kihutanud dopingu toel. Või et meie Erki Nool...

Ei taha mõeldagi.