Eesnäärmeuuringut on soovitav teha kord aastas

Digitaalne rektaalne uuring ehk sõrmedega pärasoole läbikatsumine on soovitatav teha kord aastas alates 50. eluaastast. Neil, kelle veresugulastel on olnud või on eesnäärmevähk, soovitatakse iga-aastase uuringuga alustada 40. eluaastast. Surmapõhjusena on eesnäärme vähk Eestis 3. kohal, 30-40% üle 50aastastel meestel on mõningad vähirakud eesnäärmes. Oht haigestuda enne 50. eluaastat on neil, kelle veresugulased on põdenud eesnäärmevähki. Enamasti on eesnäärmevähk aeglase kuluga. Suitsetajatel on agressiivsem vähivorm. Esinemissagedus on suurem linnades, poissmeeste seas, suguhaigusi põdenutel, kummitööstuse, veevärgi, masinaehituse ja kaadmiumiga tegelevate tööliste seas. Tavaliselt kulgeb eesnäärmevähk pikka aega igasuguste valudeta vm haigusele viitavate tunnusteta. Iga-aastane läbivaatus on oluline haiguse varajaseks avastamiseks, sest siirete esinemisel on ravi tunduvalt keerulisem. Uuring võib olla ebamugav, kuid pole valulik. Pärasoole kaudu katsub arst, kas eesnääre on suurenenud, kas seal on muust koest erinevaid sõlmi ja kas pärasooles on polüüpe vm moodustisi (vt ka jäme- ja pärasoole uuringud). PSA test e Prostata Spetsiifilise Antigeeni test tehakse enne digitaalset rektaalset uuringut või mitte vähem kui 2-3 päeva pärast seda. Kui PSA test ja/või digitaalne rektaalne uuring annab positiivse e vähirakkude olemasolule viitava vastuse, siis PSA testi korratakse ja/või võetakse biopsia e koeproov, mida uuritakse mikroskoobiga. PSA testiks võetakse veeniverd. PSA kasutamise ja tulemuste tõlgendamise kohta on kogu maailmas arstide seas eri seisukohti suure hulga valepositiivsete ja ka -negatiivsete tulemuste tõttu. Lisauuringuna kasutatakse pärasoolekaudset ultraheliuuringut. Haigestumise riski suurendavad: rasvarikas toit, ebatervislik töökeskkond, suitsetamine ja mõningatel andmetel ka kaltsiumi liigtarbimine. Riski vähendavad: E-vitamiin, seleen (200 mikrogrammi/päevas), tomat (lükopeeni-sisalduse tõttu), oad, herned, läätsed, kuivatatud puuviljad, regulaarne kehaline tegevus, päike ja D-vitamiin. Kui teil on diagnoositud eesnäärmevähk, arutage arstiga läbi kõik ravivõimalused - hormoonravi, kirurgiline ja kiiritusravi. Ka ravi suhtes on maailmas eri seisukohti alates Rootsis levinud ettevaatlikust jälgimisest kuni USAs laialdaselt kasutatava eesnäärme eemaldamiseni.

Tervise käsiraamat kirjutab:

"Eesnäärmepõletik ehk prostatiit võib olla äge või krooniline. Ägeda põletiku sümptomiteks on palavik, valud alakõhus, selja alaosas, kubemes, munandikoti ja päraku vahel ja reite sisepinnal, sagenenud urineerimisvajadus ja valulikkus urineerimisel. Suguühe on raskendatud. Eesnääre on valulik, kui seda pärasoole kaudu kombitakse. Raskemal juhul koguneb sinna mädakogum, mida on võimalik diagnoosida ultraheliuuringul.

Ägeda eesnäärmepõletiku tekitb bakter, mis võib olla pärit kas kusitist või mujalt organismis. Raviks kasutatakse antibiootikume, kusjuures ravi kestab 2-3 nädalat. Kasuks tuleb rohke vedeliku tarbimine ja soojad istevannid, valu saab leevendada tavaliste valuvaigistitega. Mädakolle tuleb avada.

Kroonilise eesnäärmepõletiku sümptomiteks on ristluuvalud ning häired urineerimisel ja suguühte sooritamisel. Hommikuti võib kusiti suudmest tulla eritist. Sageli on ka seemnepõiekesed põletikulised ja nende juhad ummistunud. Neid põletikke ravitakse soojade istevannidega või kuiva soojusega ning eesnäärme masseerimisegajuhade avamiseks. Valu korral võib manustada valuvaigisteid, antibiootikume kasutatakse ainult siis, kui laboriuuringud kinnitavad bakterite osalust põletiku tekkes. haige võib paraneda ka iseeneslikult.