Viiruslikul maksapõletikul on erinevad avaldumisvormid

Kirjast Terviselehele: Käisin 3,5 aastat tagasi doonoriks. Seal avastati, et mul on C-hepatiit. Sain 6 kuud kahe komponendiga interferoonravi, kuid see ei andnud tulemusi, pigem halvendas ravi ajaks IQ-d ja enesetunnet. Ma ei ole kokku puutunud mingi narkojamaga. Sain selle tõve ilmselt arsti juurest. Enesetunne on hea või ilmselt paremgi kui keskmisel eesti mehel. Ainus mis enesetunnet halvendab, on kogu aeg meeles mõlkuv stressifaktor - mul on C-hepatiit. Lõpetan teist kõrgkooli ja töötan juhtival kohal. Alkoholiga ei liialda, aga ei ole endale ka erilisi piiranguid seadnud. Ei suitseta. Kas pööre võib tulla järsku? Milleks ma pean valmis olema? Kas ma pean hakkama juba geeniteadlasi veenma, et nad minu keharakust tagavaraosade tarvis põrsa valmis teeksid? Aivar.

Küsimustele Eestis levinud hepatiidivormidest (viirusliku maksapõletiku vormidest) palusime vastata Merimetsa haigla osakonnajuhatajal Kristi Ottil. Doktor Ott, missugused ootamatud haiguspuhangud kirja saatjat siis ees võivad oodata?

Mingeid katastroofilisi järske haiguspuhanguid tal karta ei ole, sest ilmselt krooniline (haigus kulgeb ligi 80% ulatuses krooniliselt) hepatiit progresseerub aeglaselt. Kiiremini jõuavad maksatsirroosini valdavalt eakamad haigestunud ja alkoholi kasutajad, ka need, kel on samaaegselt infitseeritus HI- või B-hepatiidi viirusega. C-hepatiidist tekkinud maksatsirroosist halvaloomulise kasvajani jõuab aastas keskmiselt 4% haigeid.

Kristi Ott

Härra Aivar oletab, et ta võis C-hepatiidi saada arstiprotseduuridest. On see võimalik?

Praegu on C-hepatiidi teke vereülekandel ja teistel meditsiinilistel protseduuridel peaaegu välditav. Aga me kõik mäletame ju veel 10 aasta tagust aega, mil puudusid ühekordsed instrumendid. Kuna enne 80-ndaid C-hepatiiti veel ei tuntud, siis ei kontrollitud selles suhtes ka doonoriverd. Sel ajal võisid saada nakkuse paljud praegused haiged.

Seksuaalsel teel või olmes nakatunuid on kõige rohkem 10%. Sünnil võib viirusekandjalt emalt saada nakkuse aga vaid kuni 2% lapsi. Rinnapiima eritub C-hepatiidi viirust vähe ja, erinevalt B-hepatiidi viiruse kandjast, tohib C-hepatiidiga ema oma vastsündinut rinnaga imetada. Praegu levitavad C-hepatiiti kõige aktiivsemalt aga veeni süstivad narkomaanid oma korduvalt kasutatavate süstlate kaudu, nii et haigust võib juba narkomaanide tõveks nimetada.

Kas siis kõik, kes me omal ajal süstida oleme saanud või on meil näpuotsast verd võetud, võime ühel kenal päeval osutuda C-hepatiidihaigeiks, ilma et me seda aimanudki oleks?

Kaugeltki mitte kõik, sest ka hoolikalt desinfitseeritud süstaldega oli nakatumine välditav. Aga ligi 40% haigeist ei saa kunagi teada, kust ta nakkuse võis saada ja küllalt sageli ongi C-hepatiit juhuleid. Vaid 10 - 20% tõvest kulgeb naha ja limanahkade kollasusega. Tundemärgiks võivad olla tume raskustunne paremal roidekaare all, väsimus, nõrkus, isutus. Nagu nähtub toimetusele saadetud meilistki, võib inimene end absoluutselt tervena tunda ja samal ajal verekontaktide kaudu teisi nakatada.

Ütlesite, et verekontakti kaudu olmest saadakse ca 10% C-hepatiiti. Tähendab see, et viiruskandja pereliikmeil on siiski üsna suur oht nakatuda WC- potil, vannis või ühise kõõginoa ja kahvli kasutamisel?

Ei, C-hepatiidi puhul on niisuguse nakatumise oht üsna väike. C-hepatiidi ja HI-viirus püsivad väliskeskkonnas üsna lühikest aega ja nakkuse võib saada vaid värske verekontaktiga.

C-hepatiidi ravi?

Mõõduka resultaadiga on praegu kasutusel alfa interferoon ja ribaviriin. Raviskeem sõltub viiruse genotüübist ja hulgast. Ravi ainult interferooniga annab hea tulemuse 30% juhtudest. Neile, kes ravile vaid interferooniga tervise halvenemisega reageerisid, on 6 kuu pärast võimalik teha järgnev kombineeritud ravikuur, mis annab peaaegu 60% tulemuse. Kogu maailmas töötatakse intensiivselt uute tõhusamate kroonilise C- ja B-hepatiidi ravimite saamiseks ja ma loodan kindlasti, et noortel kroonilist hepatiiti põdevail haigeil on lootust terveks saada. Ägeda C-hepatiidi puhul soovitame ravi alustamisega vähemalt 6 kuud oodata, sest 15% haigeid võib sellest ise täielikult terveneda, veel 25% võivad jääda terveteks viirusekandjateks. Ravi ei tehta alkoholi kasutajaile, veenisiseselt narkootikume süstijaile, depressiooni või mõne muu raske kaasuva haiguse puhul ega kroonilise C-hepatiidiga rasedaile.

Ainsana teistest hepatiidi vormidest C-hepatiidi vastu vaktsiini ei tunta?

C-hepatiidi viirus muutub nii ruttu, et selle vastu on raske vaktsiini välja töötada, nii nagu HI-viirusegi puhul. Seda on küll püütud, aga seni pole tulemuseni jõutud.

Ütlesite, et nii kroonilise C- kui B-hepatiidi diagnoosi kinnitab maksa histoloogiline leid, mis saadakse proovitüki võtmisel maksakoest. Kuidas ja kustkaudu niisugune "tükk" ühe õrna ja elutähtsa elundi küljest välja rebitakse?

See toimetatakse eelneva kohaliku tuimestusega ultraheliaparaadi kontrolli all ( et mitte sattuda näiteks sapipõide või veresoonde) spetsiaalse süstla või nn püstoli abil. Nõel tõmbab vaakumiga maksa koest ca 1,5 cm pikkuse ja millimeetri laiuse ribakese. See saadetakse laboratooriumi, kus tehakse kindlaks, kas proovis on terve, ägedas või kroonilises põletikus maksakoe rakud, kas seal on hakanud tekkima sidekoestumine või on selles vähirakke.

Kõige enam on Eestis diagnoositud B-hepatiiti, üksi tänavuse 6 kuuga juba 240 juhust (C-hepatiiti samal ajal 164, A-hepatiiti 61). Põhjused ja tunnused?

B-hepatiidi viiruse kandjaid arvatakse olevat maailmas 300 miljonit. Viirus püsib pluss 30 kraadi juures elus 6 kuud. Ligi 50% inimesi nakatub sugulisel teel. Nakkavad on kõik verd ja plasmat sisaldavad kehavedelikud, seetõttu võib nakkus levida ka tätoveerimise, nina-, kõrva- ja nabarõngaste panekul. Pidevalt tõuseb B-hepatiidihaigete hulk veeni süstivate narkomaanide seas. Nakkuse võib saada ka sünnil verekontaktiga. See on eriti ohtlik, sest kui täiseas saadud B-hepatiidist muutub krooniliseks 10%, siis sünnil saadud nakkusest 90%.Vaid 30% nakatunuist tekib 1-4 kuu pärast naha ja limaskestade kollasus. Tunnused võivad olla veel palavik, isutus, kõhuvalu, oksendamine, lööve. Kui 6 kuu jooksul maksa funktsioonid ei taastu, võib haigus olla muutunud krooniliseks. Kroonilisel B-hepatiidil on kalduvus edasi areneda maksatsirroosiks ja maksavähiks.

B-hepatiit on õnneks välditav vaktsineerimisega. Keda vaktsineeritakse tasuta ja kohustuslikult?

Vaktsinatsioon riiklikest vahenditest toimub Eestis meditsiinitöötajatele ja 13- aastastele noorukitele (tänapäeval alustatakse varakult suguelu), Tallinnas ka kõigile vastsündinuile.Vaktsineerida peaksid end laskma aga ka päästeameti töötajad, hooldeasutuste personal, hemofiilikud, süstivad narkomaanid, B-hepatiidihaigete seksuaalpartnerid, perekonnaliikmed ja mängukaaslased. Vaktsineeritakse kolm korda, ühe korra hind on alla 200 krooni.

A-hepatiit?

Levib nagu soolenakkus uriini ja väljaheitega peamiselt soojal ajal ja sooja kliimaga maades. Seepärast on suureks probleemiks WC-d koolides, laagrites ja sõjaväeosades, kus tualeti kasutamise järel puudub kätepesu võimalus. A-hepatiit on selles mõttes õnnelik variant, et ta ei muutu krooniliseks. Reisimisel A-hepatiidist ohustatud riikidesse peaks end selle vastu vaktsineerida laskma.

D-hepatiit?

Ilma B-hepatiidita ei nakatu inimene D-hepatiiti. Nakkuse ülekande teed on samad kui B-hepatiidil. Kui varasemale HB-viirusele lisandub ka HD-viirus, võib tekkida väga raske, isegi surmav maksakahjustus. Vaktsineeritakse nagu B-hepatiidi puhul, sarnane on ka ravi.

Kuidas mõista härra Aivari sõnu, et interferoonravi halvendas ravi ajaks enesetunnet?

95% inimestest, kes saavad interferoon- või ribaviriiniravi, tekivad kõrvalnähud ( gripisarnased muutused verepildis, kaalulangus, depressioon), mis hiljem taanduvad. Ravi tulemus ei ole aga 100%: laias laastus on nii B- kui C-hepatiidi ravist tulemuslik 30%, 30% on esialgu kõik suurepärane, 3 - 4 kuu pärast võib aga tervis taas halveneda, 30% ei muutu midagi. Aga nagu eespool öeldud, annab hilisem kombineeritud ravi parema tulemuse.

Kuidas peaks inimene, kes ei ole narkomaan, ennast nakkuslikust hepatiidist hoidma?

Ei tohiks kunagi kinnastamata käega puutuda võõrast verd, kasutada võõraid hügieenitarbeid, ka pardleid, elada kaitsmata suguelu juhupartneritega. Läbi õhu, toidu kaudu ega sääse torkega ei nakata neist haigustest ükski.

JUTA ÜTS