Kui mälu ei kuula sõna

Vanemad inimesed ei leia sageli oma prille, sest need on kaela riputatud, kuid oma noorusaegseid sündmusi mäletavad nad nagu ükskordühte. Miks mälu viskab sellist vimkat?

Enamikul inimestest (umbes 60 %) on eriti hea visuaalne mälu - nad peavad meeles nähtut. Mõned ainult heidavad pilgu tekstile ja see on juba mälus. Teised, omakorda meenutavad kergemini kuuldut või lõhnu.

Loodus on mõelnud meie aju säästmisele, andes võimaluse mäletada andmeid nii pikemat kui ka lühemat aega - vastavalt vajadusele. Oluliseks mälu kujunemise koostisosaks on motivatsioon ehk eesmärk, mistõttu ei tule imestada, et mälu halvenemise üle hakkavad kurtma need, kes on töö kaotanud. Neil tuleb mälu treenida.

Kaasaja uurimused tõendavad seda, et vanemad inimesed unustavad äsjatoimunu, aga hästi mäletavad ammuseid sündmusi, seepärast et mediaatorite aktiivsus väheneb ja on raske uut meeles pidada. Nooruses selgeks õpitu säilub ka vanaduses, sest kui see info omandati, oli vastuvõtt aktiivne. Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säiludes kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine.

Mäluhäired

Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes, ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla eelarve, ravimite kasutamise, kohustuste jm. Esineb ka täielikku mälukaotust (amneesiat) kui ka lühiaegseid petlikult tugevnevaid mäluhooge (hüperamneesia). See võib tekkida palaviku ajal. Võib ka esineda mäluhäireid, kui on vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia). Nii juhtub vahel napsivõtnul, juhtunut mäletab ta sälguliselt.

Mäluhäireid võivad tekitada ka peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon. Oluline tähtsus on hormoonidel. Patsientidel, kes kurdavad halba mälu, kontrollitakse sageli kilpnäärme hormoonide tegevust.

Ent miks ometi mälu halvenemist kurdavad meie päevil ka keskealised ja isegi noored? Põhjuseks peetakse depressiooni, mis takistab tähelepanu ja vastuvõtuvõimet, mis on info säilitamise eeltingimuseks. Meie päevil mõjutab mälu negatiivselt ka elektromagneetiline väli, metallid, gaasid jm.

Kas kohupiim parandab mälu

Teatakse, et mälu parandamiseks tuleb kohupiima süüa. Kohupiim sisaldab trüptofaani - amiinohapet, millest organismis tekib PP-vitamiin, mis on hea mälu kindlustamiseks oluline vahend. Toidus peaks leiduma piisavalt ka E, C ja B rühma vitamiine, sest need on antioksüdandid, mis kaitsevad väärtuslikke rasvahappeid riknemise eest. Omakorda seleen aitab fermentide süsteemil paremini toimida. Mainitud ained leiduvad köögi- ja puuviljas, rohelises ja idanenud teraviljas. Päevas tuleks süüa mitte üle 30 % rasva, sest liiga rohke rasva kasutamine soodustab ateroskleroosi arengut.

Suure füüsilise koormusega inimesed võivad endale lubada rohkem rasva. Soovitav on kasutada küllastumatut rasva, mida leidub taimeõlis, pähklis, päevalille-, kõrvitsa- ja linaseemnetes. Eriti väärtuslikud rasvad on tailihas, ka nendes loomades ja lindudes, kes looduslikku toitu söövad. Sellised on näiteks jahiloomad ja -linnud.

Vahel arvatakse, et muna söömine soodustab skleroosi. Kui kana on aga toidetud teravilja jm loodusliku toiduga, siis on munakollane väga väärtuslik, sest sisaldab rasvhapet "Omega -3" mis on ateroskleroosivastane vahend.

Mälu aitab säilitada:
+ haridustase
+ füüsiline aktiivsus - loob võimaluse õigeks närvirakkude tegevuseks Fuüsiline aktiivsus aitab mälu parandada palju paremini kui medikamendid
+ hea kopsu funktsioneerimine
+ iseteadvus (võime kontrollida olukorda, olla õiges kohas ja ajas).

Soovitused
+ piisavalt magada - ainult puhanud närvirakud saavad normaalselt funktsioneerida
+ veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid Ravimid, mis soodustavad unisust, raskendavad vastuvõtuvõimet;
+ piirata alkoholi kasutamis;
+ ravida kroonilist stressi
+ ravida kõrgenenud vererõhku

KARL VEBER,
ajalehest "Lauku avize"