LUGEJA KÜSIB
Piret Palam soovis saada nõu rästikuhammustuse kohta. Talle vastab prof Naomi Loogna.

Harilik rästik on ainus mürkmadu Eestis. Ta on kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi, seljal silmatorkav tumedam siksakiline triip. Rästikud elavad rohustes segametsades, metsaservadel, raiesmikkudel, soodes ning veekogude kallastel. Tartu Ülikooli kliinikumi andmetel esineb hammustusjuhtumeid siiski sagedamini koduõuel või külavaheteel. Metsas, heinamaal või soos ollakse ilmselt ettevaatlikumad. Enim leidub rästikuid Saare-, Hiiu-, Viru-, Tartu- ja Läänemaal. Ta salvab vaid siis, kui teda puudutada ja et ta ujub ka vees, on ohustatud vees olevad inimesed.

Enim leidub rästikuid Saare-, Hiiu-, Viru-,Tartu- ja Läänemaal.

Mürki sisaldavat sülge tootvad näärmed paiknevad rästiku ülalõuas. Nende viimajuhad avanevad hammaste põhimikul. Erituva mürgi kogus sõltub eelmisest jahist möödunud ajast. Mürk ei ole väga toksiline, seetõttu vaid üksikud rästikuhammustused lõppevad kannatanu surmaga. Umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.

Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi 30 min - 4 t pärast hammustust, hiljem vähenedes. Mürgi toime sõltub selle kogusest, kannatanu tervislikust seisundist ja hammustuskohast.

Kohalikud nähud rästiku hammustuse korral on erinevad. Parimal juhul on näha ainult kaks täpikujulist haavakest. Võib tekkida punetus ja paistetus hammustuse piirkonnas. See koht valutab tugevalt. Turse hammustuskohal tekib minutite kuni tunni jooksul. See saavutab maksimumi 48-72 t jooksul pärast hammustust. Võivad ilmneda vesivillid. Hammustuskohale lähedal olevad lümfisõlmed suurenevad.

Mürgi imendudes võivad tekkida muutused mitmete elundite talitlustes, näit kopsudes. Tekib iiveldus, oksendamine, peavalu, peapööritus, kõhuvalu, -lahtisus, mõnikord südamehäired. Võib kujuneda neerukahjustus. Oksendamisest ja tursetest põhjustatud vedelikukadu takistab sokki. Verevalandid ning kahjustatud kudedest vabanevad ained mõjutavad vere hüübimist ja tekitavad hemolüüsi. Osal patsientidest kannatanutel tekib kohe pärast hammustust näo, huulte või keele turse.

Mürk kui võõrvalk võib tekitada ka anafülaktilist reaktsiooni (sokk, kõriturse, bronhispasm, mis väljendub õhupuudustundes). Soki tunnused: kahvatu nahk, kahvatu-lillakad huuled, külm higi, keha värisemine, nõrkustunne, janu, kiire ja nõrk pulss, rahutus, võib tekkida isegi teadvusetus.

Lastel ja vanuritel, kelle organismi vastupanu on väiksem, esinevad selgemalt väljendunud üldised mürgistusnähud.

Ravi. Nii kiiresti haiglasse kui vähegi võimalik! Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi oht. Et ära hoida vererõhu langust ja kollapsit (ajuveresoonte varustuse äkilisest vähenemisest tingitud mööduv teadvusetus), peab kannatanu lamama. Haige katta soojalt. Soovitatakse juua rohkesti kuuma kohvi või teed. Kannatanule võib anda hüdrokortisoonitablette, kui neid on käepärast. Kannatada saanud jäse tuleb lahastada. Viimasel aastakümnel kasutatakse vastumürki Fab-tüüpi seerumit (toodetud lambalt). Seerumravi on seda efektiivsem, mida kiiremini pärast rästikuhammustust seda alustatakse.

NAOMI LOOGNA,
professor