Maapirni veidrad mugulad

Tähelepanelik inimene võib turulettidel mõnikord kohata kummalise välimusega mugulaid. Küsimusele, mis taimega tegu, kostub vastuseks maapirn. Et maapirni saab edukalt ka Eestis kasvatada, tasub sellest taimest veidi rohkem teada.

Maapirn kuulub korvõieliste sugukonda ja meil tuntud toidutaimedest on tema sugulaseks päevalill. Vahel kutsutaksegi maapirni mugulpäevalilleks, sest taime maapealsed osad on veidi sarnased. Kõnealust taime tuntakse veel ka topinamburi ja juudikartuli nime all. Erinevalt päevalillest süüakse maapirnil mullas kasvavaid ja paksenenud võsundeid, mida ka juuremugulateks kutsutakse. Meil paljuneb maapirn vaid vegetatiivselt, mullas paiknevate võsunditega. Et tegu on väga püsiva ja elujõulise taimega, siis pole karta maapirni kadumist aiast. Pigem vastupidi, maapirn kipub oma valdusi pidevalt laiendama. Välimuselt on mullas kasvavad mugulad väga omapärased, varustatud kõikvõimalike mügarike ja paksenditega. Sõltuvalt sordist on nende kooreosa kas valge, punakas, kollane või isegi violetne. Ehkki taim ise on pärit lõunapoolsetelt aladelt, talvituvad mullas paiknevad mugulad edukalt ka karmi talve korral. See ongi maapirni oluline eelis, sest taime maa-alused varud saab talveks mulda jätta ning vajaduse korral sulailmadega või varakevadel välja kaevata. Mugulaid võib hoida ka niisketes panipaikades, kuid siis peab ikkagi arvestama nende riknemise ja kiire närtsimisega. Tõsi, osaliselt saab veekaotusest tingitud muutusi korvata, kui enne söömist mugulaid külmas vees turgutada. Mugulaid süüakse enamasti toorelt, peamiselt salatite koostises. Õhuhapniku toimel tumeneb toores riivitud või tükeldatud maapirn kiiresti. Tumenemist aitab vältida ülepiserdamine sidrunimahlaga. Kes toortoidust lugu ei pea, võib mugulaid kas keeta või küpsetada. Viimases juhul omandab toit aga omalaadselt maguslääge maitse.


Maapirni õis

Võtmeühend inuliin

Inuliini on maapirni rohkelt, selle fruktoosijääkidest koosneva polümeeri arvele võib langeda kuni viiendik mugulate kaalust. Just inuliini lagunemisel moodustunud fruktoos, mis on kõige magusam suhkur, annab keedetud maapirni mugulatele magusa maitse ning kindlustab mugulate röstimisjärgse pruunika jume. Viimasel juhul tekib kuumuse mõjul inuliinist kõigepealt fruktoos, mis hiljem karamelliseerub. Mikrobioloogilised uuringud on näidanud, et sissesöödud inuliin on soodne toiduallikas meie seedekulglas leiduvatele kasulikele bakteritele, eriti just bifidobakteritele. Inuliini regulaarne söömine suurendab seedekulglas elutsevate kasulike bakterite hulka, sest need saavad paremini paljuneda. Inuliini sage kasutamine muudab ka seedekulglas elutseva bakterkoosluse vahekorda meile soodsas suunas. Lisaks kääritavad bifidobakterid inuliini lühikese ahelaga rasvhapeteks, mida organism energeetilistel eesmärkidel kasutab. Meil toodetakse ka inuliinilisandiga leiba, mis kuulub funktsionaalsete pagaritoodete hulka. Inuliini soovitatakse diabeetikutele, sest selle süsivesiku struktuursus ja maitseomadused sarnanevad tärklisega. Erinevus tärklisest on selles, et tarbitud inuliin ja tema lõhustumisssaadused ei mõjuta oluliselt veresuhkru taset. Osaliselt seedumatu ja lahustuva kiudainena kiirendab inuliin soolestiku talitlust ja väldib kõhukinnisusest tulenevaid tervisehädasid. Inuliini tarbimise plusspoole saab kanda sellegi fakti, et isegi suurte koguste kasutamisel ei avaldu inimesel tavaliselt kõrvaltoimed.


Maapirni mugulad

Maapirni hüved ei piirdu ainult inuliiniga. Teistest põhitoitainetest on maapirnis ohtralt vett, muide sellest ja õhukesest kooreosast ongi põhjustatud mugulate kiire närtsimine kuivas. Valke on topinamburis paari protsendi ringis, rasvasisaldus on veelgi väiksem. Maapirn on mineraalaineterikas toidutaim, milles leidub ohtralt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid. Samuti leidub temas ohtralt karotenoide, B-rühma vitamiine ja askorbiinhapet. Varakevadise värske toidulisana pakub maapirn sööjale tervislikku vaheldust.

URMAS KOKASSAAR,

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi