Kui lihased valutavad

Lihasehaigustumus e müopaatia võib tekkida lihaste kestva ülepingutuse tagajärjel neil, kes teevad rasket füüsilist tööd. Töö on sageli seotud keha ja jäsemete sundasendiga või mõnede lihasrühmade staatilise pingega.

Õlavöötme lihased kahjustuvad sageli ka isikutel, kelle töö on seotud üksteisele kiiresti järgnevate ühesuguste liigutustega (arvutiga või konveieril töötajad, monteerijad, liimijad, pressitöölised). Eriti ebasoodsalt mõjub töö, mille puhul sõrmede sagedatele liigutustele lisandub labakäe samaaegne kokkusurumine (näit kastide naelutamine, pulverisaatoriga töötamine).

Harvemini kannatavad alajäsemete lihased. Valu säärelihastes, aga ka tõsisemad lihasekahjustused esinevad näit raskeveokite juhtidel. Lihasehaigestumuse tekkele mõjub soodustavalt madal õhutemperatuur ja vibratsioon.

Lihasevalu ehk müalgia

Tegemist on selja ja jäsemete, eriti käte valulikkusega. Sel juhul esineb närvivalu suhteliselt harva, sagedaim on lihasevalu. Tõenäoliselt on seda aeg-ajalt tundnud kõik inimesed, näit pärast harjumatut kehalist pingutust või sundasendis töötamist. Enamkoormatud käe lihastes tekib väsimus, raskustunne, mis tööpäeva lõpul põhjustab liigutuste tempo alanemist, samuti väheneb nende täpsus. Tavaliselt kaovad vaevused mõnepäevase puhkuse järel. Valu võib põhjustada nii lihaste ülekoormamine kui sundasend. Istuva töö puhul tekib sagedamini kaela- ja kuklavalu, püstiasendis või kummargil asendis nimmevalu. Tavaliselt on see tingitud lihasekiudude kahjustusest, mis võib ilmneda isegi tühise trauma või ülekoormuse järjel, kusjuures ise ei panda seda tähelegi. Trauma kutsub esile lihase püsiva kokkutõmbe, mis ongi valu vahetuks põhjuseks.


Lihased kahjustuvad tihti arvuti taga.

Müosiit

Lihasepõletik e müosiit ilmneb üksikute lihaserühmade pideva ülepingutuse tagajärjel. Pidev ülemäärane koormus häirib lihaste vereringet ja mõjutab ainevahetust, misjärel väheneb nende jõudlus. Kahjustatud lihas on pingul ja komplemisel võib leida lihaskimpude tihkenemisi või punkti, millele vajutamisel valu levib piki lihast. Just teatavad liigutused teevad valu. Edaspidi lihase elastsus väheneb, lihas muutub lõdvaks. Muutused tekivad sageli ka lihast ümbritsevas sidekirmes, mistõttu kujuneb müofastsiit. Sel puhul on intensiivsed valud kätes-jalgades, samuti küünar- ning randme-kämbla liigeses. Kahjustus võib tabada ka kõõluseid. Kõõlusvalu tekib sagedamini õlavöötmes ja küünarliigese juures. Kroonilise kulu korral sümptomid süvenevad. Lihaskude asendub osaliselt sidekoega, lihased kõhetuvad, nende jõudlusvõime väheneb. Kujuneb müofibroos või müofastsiit. Kuna protsess kahjustab ka ümbritsevat kude, võib lisanduda krooniline põletik kõõlustupedes, luuümbrises, sidemetes ja liigesekihnus.

Neuromüopaatia

on kombineeritud lihase ja perifeerse närvi kahjustus. Esineb elukutsetes, kus sageli külmetutakse. Lihasevalu möödub tavaliselt mõne päevaga ega vaja erilist ravi. Kuid see on signaal, et vähendada koormust, piirata liigutusi, mis põhjustavad valu. Jättes märguande tähelepanuta, kestab valu kauem ja kahjustus võib muutuda krooniliseks. Lihase kahjustumisega seotud ägeda valu korral mõjub soodsalt soojendamine, pipra- või sinepiplaaster, kerge massaaz. Võtta valuvaigistavat aspiriini, paratsetamooli või ibuprofeeni. Paikselt manustatakse salve. Vajaduse korral elekterravi. Kui lihasevalu häirib sageli, soovitatakse regulaarselt teha kehalisi harjutusi.

Töötervishoid

Lihasjõu säilitamise eelduseks on õiged tööasendid. Pikemalt kestes häirivad valed asendid lihase verevarustust. Väheneb lihases hapniku ja toitainete kättesaadavus, häirub jääkainete, nagu näit piimhappe, eemaldumine. Jääkainete kogunemine lihasesse põhjustab seal väsimust ja valu. Lihaskiud lühenevad, lihase algus ja kinnituskoht lähenevad teineteisele ning tekib liikumisefekt või ületatakse mingi takistus. Sellega on tagatud lihase normaalne verevarustus, ainevahetus ja suurem lihasjõudlus. Vältida tuleks asjatuid lülisammast koormavaid pöördeid ja painutusi. Õlgu hoida võimalikult ühekõrgusel ja küünarnukid keha lähedal, et käsi langeks õlavarrest vabalt. Ka sõrmed, randmed ja käed peaks hoidma võimalikult vabalt. Töölaua taga istudes tuleb tähelepanu pöörata tooli ja laua kõrguse õigele suhtele, töötool olgu kergesti reguleeritav. Istudes peaks reite suhe olema lülisamba suhtes 90°. Võib kasutada taldade alla pandavat kõrgendust. Seisva töö puhul peaks tähelepanu pöörama hea rühi ja tasakaalu säilitamisele, sellele, et koormus jaguneks võrdselt mõlemale jalale. Vältida töötamist ette kummardades, sest see põhjustab kogu ülakeha staatilise lihastöö. Nii istudes kui seistes töötamisel on tähtis tööpinna õige kõrgus ja töötada sellele võimalikult lähedal. Töökoht peab olema selline, et tihti kasutusel olevad töövahendid oleksid kiiresti ja vähese vaevaga kättesaadavad. Töötades teha puhkepause.

NAOMI LOOGNA,
Professor

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi