Vesiravi tõotab tulu ka Tallinna all
10. mail Viimsis uksed avanud tervise- ja vabaajakeskuse trumbid on ujula -
kuus 25meetrist rada ja lastebassein ning tosinajagu vesiravivanne, sest kui
põhjamaine inimene ära väsib, kipub ta just vette. Nii arutlevad OÜ Viimsi Tervis
peaarst Heli Paluste ja müügijuht Eliis Näro. Esimene edendas rahva tervist
seni Haapsalus, teine Kuressaares.
Nii on tervisekeskuste ehitajad toonud Tallinna alla mitte ainult uued tervisvetekompleksid, vaid ka provintsilinnade kogenud kaadrid. Palustele ja Närole meeldib Viimsi veel sellepärast, et see on samahästi kui tuiksoone peal e põhjapoole viiva laevatee ääres. See, et Olümpia Purjespordikeskus kui tervisekeskus teeb varsti läbi uuenduskuuri ja loodab eeldatavasti samu patsiente ravida, Viimsi rahvast ei heiduta. " Koostööpartnerite praktika näitab, et terviseteenust on lihtsam müüa piirkondlikult e seal, kus kliendil on, mille vahel valida. Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus on ju igaühes mitu sanatooriumi ja miks peaks soomlane Tallinna jõudes jälle näiteks laeva pardale astuma, kui võimalus tervist turgutada on siinsamas käe-jala juures," selgitab Näro. Teisalt meeldib põhjanaabritele puhata kord siin, kord seal. OÜ Viimsi Tervis kaubamärk on SPA Hotell Viimsi Tervis. SPA - Sanus Per Aquam e eesti keeli tervis vee läbi, on maailmas laialt tuntud kuurordikett, külalistele tuntud teenindamise tase. Eliis Näro hakkas Viimsi tervisepakette Soome müüma juba läinud aasta augustis, kui kompleksi ehitamine polnud veel õieti alanudki. Et ostjaid leidus, näitab Näro meelest seda, et Eesti terviseteenus äratab igal juhul usaldust. SPA hotellis on 208 voodikohta ja peaarst Heli Paluste on veendunud, et vajaduse korral suudavad nad neid kõiki ka ravida. Majas on 130 töökohta, kolmandiku neist täidavad meedikud. Praegu töötab siin neli arsti, kui jõudu ei jätku, võetakse lepingulist rahvast veel juurde. Kord nädalas näiteks tulevad kliente nõustama kardioloog ja kopsuarst. Sagedamini on probleeme kas liikumisaparaadi või hingamisteedega. Moodsas soolakambris saab ravi põsekoobastest kopsudeni välja. Eesti oma inimene pole veel pärale jõudnud, aga pererahvas loodab, et nad tulevad kasvõi pärast tööd näiteks massaazi või ujuma. Hinnatase on Viimsis nagu Pärnu Tervises või Haapsalu Fra Mares, aga tund aega massaazi maksab 200 krooni ehk 50-100 krooni vähem, kui Tallinna kesklinnas. Varahommikul saab ujuda 60 krooni eest, hotellikülalisele ei maksa ujulas või jõusaalis käik siis mitte midagi. Eesti popimates sanatooriumides on omainimeste osakaal patsientide hulgas viimastel aastatel olnud vähemalt 10% ja Viimsi müügijuht loodab, et väiksemaks see uues tervisekeskuses nüüd küll ei jää. Halvem lugu on Näro meelest see, et kuhu üle Eesti oma tervist need 10% ka kosutama ei sõidaks, elavad nad tavaliselt ikka Tallinnas või Harjumaal. Teisalt on just Viimsi Tervisel lootust, et tema teenuseid hakkavad kasutama ka lähiümbruse inimesed.
OÜ Viimsi Tervis kuulub on Eesti inimestele. Juhatuse esimees on Peeter Kukk. 8000ruutmeetrine maja läks maksma 110 miljonit krooni. Ehitas aktsiaselts Tesma. Arhitekt oli Ülo Peil, sisekujunduse tegid Tüüne-Kristin ja Urmo Vaikla.
VIRVE LIIVANÕMM

Peaarst Heli Paluste ravikogemused on pärit Haapsalu sanatooriumist Laine.

Müügijuht Eliis Näro õppis omaaegses TPIs teenindusökonoomikat ja vahendas terviseteenuseid
Kuressaare Sanatooriumis.

Jõusaali riistvara demostreerib instruktor Ero Viik.

Viimaste aastate ujulabuum on niisiis jõudnud ka Viimsisse.
Fotod ALEKSANDER LAANE.