Vana mees kinkis saatusekaaslastele maja

Pesarimajas Tallinnas Maarjamäel harjutavad elamist afaasikud e insuldi läbi kõnevõime kaotanud inimesed. Nime sai maja kinkija insener Evald Pesari järgi, kes elab Soomes, sai seal 25 aastat tagasi insuldi ja rajas siis Helsingis omasugustele taastusasutuse. Igal aastal saab Eestis afaasia 1000-1500 inimest. Püsivalt elab meil selle puudega inimesi 3000-4000, kellest 350-400 kuulub Afaasialiitu. Statistika on hinnanguline, rahvaarvu pealt teiste maade kogemuse järgi välja arvestatud. Afaasialiidu juhatuse esimees Külli Roht ütleb, et nüüd nad tahaksidki teada saada, kus ja kuidas afaasikud meil elavad ja millist abi nad vajavad. Pesarimajja saab tulla üheks päevaks kõnet harjutama ja toimetulekut või siis ka elamist koos puudega õppima, sest kõne ei taastu mitte kõigil ja paljud on halvatud. Samas korraldab Afaasialiit ka 3-4päevaseid taastumiskursusi, mil kursuslased saavad Maarjamäel ka ööbida. See aga tähendab, et tulla võib kõikjalt Eestist. Olgu siis puudega inimesed või nende pereliikmed. Selleks, et endast teada anda ja tulla, ei pea ilmtingimata liitu astuma. Pesarimajas võivad sama puudega inimesed paar korda kuus ka lihtsalt kokku saada.

Sõpru on, kui otsijaid leidub.

Evald Pesari sai hiljuti 85 aastat vanaks ja plaanis veel kümmekond aastat tagasi, et tuleb ise Eestisse tagasi. Aga see osutus nii teistmoodi Eestiks, kohanemisraskused ülemäära suureks. Nii rääkis Pesarimaja avamisele kogunenutele tütar Milvi Pesari. Isa lasi oma koduks mõeldud 3korruselise maja ringi ehitada, liftid sisse teha ja kinkis oma kinnisvara Eesti Afaasialiidule. Nõuga tulid appi taanlased, Taani riik ja Fyni maakonna Kõne-ja Kuulmisinstituudi teadurid. Nemad õpetasid õpetama. Eesti logopeedide koostöö taanlastega oli alanud juba 90ndate algul, kui Tallinna Keskhaigla juurde loodi nende abiga kõneravikeskus. Eestlaste eripära oli seni olnud selles, et kõneravi peeti vaid lastele vajalikuks asjaks. Aastaid keskhaiglas töötanud Külli Roht ongi meil üks väheseid täiskasvanute logopeede. Ta räägib veel, et mujal maailmas tabab insult 70-80aastasi inimesi, meil ei imesta enam keegi, kui töövõimeliste ridadest astuvad insuldi läbi kõrvale 30-40aastased. Nende teovõime eest seistes tuletas Külli Roht kokkutulnuile meelde, et kui inimene ei kõnele ega kirjuta, ei tähenda see veel, et ta ei mõtle. Mõtleb nagu meie kõik. Pesarimaja peale on miljoneid kulunud, aga sinna ei ole ostetud ei tea mis peeneid abivahendeid iseendaga toimetulemiseks või selle harjutamiseks. "Maailmas on neid küllaga välja mõeldud, aga meie arvestame sellega, et meie elame Eestis, oma kodus ja igaüks peab hakkama saama sellega, mis seal käepärast võtta on," ütleb Roht. Pesarimajast saab head nõu ja usku, et elu läheb edasi.

VIRVE LIIVANÕMM

EESTI AFAASIALIIT

Afaasialiit on mittetulundus-organisatsioon, kuhu võivad astuda kõik peaajukahjustuse ja/või kõnekahjustusega inimesed, nende pereliikmed, sõbrad, aga ka kõik teised, kes tahaksid afaasikutele nõu ja jõuga abiks olla. Liit pakub oma liikmetele aktiivset seltsielu, tegeleb ravi ja toimetulekuõpetusega, ütleb sõna sekka sotsiaalhoolekande korraldamisel, kogub oma liikmetele kasulikku teavet, harib avalikkust afaasia asjus.

AFAASIKUILE VAJALIK TEAVE

Afaasialiidu Rehabilitatsiooni Keskus asub niisiis Tallinnas, Kase tee 25 a. Südalinnast saab sinna bussiga nr. 5.

E-mail: afaasia@hotmail.com
Telefonid: 6480 118 või 6207 047

 

NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi