Juba 1999 a teatas Euroopa Ravimite Hindamise Amet, et soovitab vastsündinute vaktsineerimiseks kasutada vaid neid vaktsiine, milles pole elavhõbedaühenditest konservante. Sama tungiva soovitusega on esinenud ka USA vastavad ametid ja Pediaatria Akadeemia. Põhjust soovituseks andsid kahtlused, et vaktsiinides sisalduvad elavhõbedaühendid võivad tekitada mitmesuguseid neuroloogilisi probleeme - n kõnehäireid. Kindlaid tõendeid, et vaktsiinidest saadud elavhõbeda hulk võiks ületada norme või et just need ühendid on mingi tervisehäire põhjuseks, praegu pole, kuid seda nimetatakse potentsiaalseks ohuks.

Tiomersaali e elav-hõbeda orgaanilist ühendit kasutati laialdaselt vaktsiinides 1930. aastatest kui väga efektiivset bakteritevastast ainet, eriti kui oli tegemist pakenditega, millest pidi jätkuma paljude süstimiseks ja mis sageli seisid mõnda aega avatult. Probleem on, et elavhõbe ei välju kehast kuigi kergesti, st ladestub organismis.

Eriti käib see väikelaste kohta - neil ei teki sappi, mis on põhiliseks elavhõbeda väljutamise võimaluseks. Ohustatuks peetakse eelkõige väikse sünnikaaluga imikuid, kes kehakaalu kohta võivad saada rohkem elavhõbedat. Elavhõbedavabade vaktsiinide kasutamine on hulga lihtsam, kui eemaldada elavhõbedat toidust või mujalt keskkonnast.

Praegu vaktsineeritakse imikuid B-hepa- tiidi vastu omavalitsuse raha eest vaid Tallinnas ja kasutusel on elavhõbedast vaba vaktsiin. Ravimiamet ei näe aga elavhõbedas mingit probleemi ja seetõttu ei suuna Haigekassa arste elavhõbedavaba vaktsiini kasutama. Seega peavad lapsevanemad väljaspool Tallinna olema ise tähelepanelikud, et eriti väikelastele ikka ohutumat vaktsiini süstitaks. Ja ega endalegi liigset elavhõbedat (mis sest, et vähe) sisse süstida lasta mõtet pole - eriti, kui puhtamat vakt-siini kasutada saab.

ALEKSANDER LAANE,
EMEA