Perearsti juurde minnes puututakse kõigepealt kokku õega. Just pereõest sõltub paljuski esmamulje, mis patsiendil perearstikeskusest jääb. Millised on pereõdede tänased rõõmud ja mured?

Tervishoiuameti andmetel on Eestis kokku 518 pereõde. Arvestades aga perearstikeskuste arvu on tegelik arv umbes 640 pereõde. Eesti Perearstide Seltsi andmetel on 0,8 õde ühe perearsti kohta. Vajadus oleks aga 1,8 õde arsti kohta. Pereõe palk on täna 20-40 krooni tunnis. Sageli on pereõe koormus suurem kui üks täistöökoht. See tagab palgaks rohkem kui sel aastal kehtiv miinimumtunnitasu 25 kr/h. Tihti peab pereõde ära tegema ka registraatori, sekretäri ja isegi koristaja töö.

Meeskonnatöö mõiste
Kevadel perearstide ja -õdede seas läbiviidud esinduslik küsitlus andis väga hea ülevaate valdkonnast. Nii arstid kui õed soovisid ennekõike näha meeskonnatööd. Ent arvamused läksid lahku selles osas, milline see peaks olema. Tohtrid leidsid, et õe ülesanne meeskonnas on põhiliselt patsientide registreerimine, saatekirjade kirjutamine ning analüüside ja protseduuride tegemine. Loomulikult jääb see kõik edaspidigi õe tööks. Õed näevad aga meeskonnatöös võrdväärset partnerlust arstidega. See tähendab, et osa tööst patsientide tervenemise teel on pereõe kanda. Pereõde on tavaliselt pikaajalise haiglas töötamise kogemusega ja lisaks käinud mitmetel täienduskursustel. Õde ei ole enam pelgalt arsti korralduste täitja, vaid korraliku väljaõppega ja iseseisvalt mõtlev meeskonnaliige. Paljudel tohtritel tundub puuduvat õige ja täpne ettekujutus tänapäevasest õdede koolitusest. Nad ei tea näiteks, et õdesid õpetatakse koostama õenduslugusid, välja selgitama õendusprobleeme ning püstitama koostöös patsiendiga eesmärke ja välja töötama tegevuskavasid, leidmaks tema terviseprobleemidele parimat lahendust. Nad ei tea, et on olemas õendusdiagnoos, mis vaid osaliselt kattub arsti pandud meditsiinilise diagnoosiga. Loodetavasti hakkavad arstid suhtuma pereõesse kui võrdväärsesse partnerisse, kellele saab usaldada suure osa tööst, näiteks õigete toitumisharjumuste ja liikumisalase nõustamise.

Imikute ja eakate abi
Suur tööpõld, mille õed hea meelega enda hoolde võtaksid, on terved vastsündinud lapsed kuni esimese eluaastani. Pooled vastanud arstidest olid jätnud selle töö õele, neist omakorda pooled usaldasid õele ka vaktsineerimise. On teada, et paljudes riikides käivad terved ja eriliste terviseprobleemideta beebid aastaseks saa-miseni arsti vastuvõtul vaid kaks korda. Kindlasti on ka meie õed võimelised objektiivselt hindama imikute terviseseisundit, otsustama nende füüsilise ja vaimse arengu üle, neid vaktsineerima, emasid-isasid nõustama ning otsustama, millal tuleb imik saata arsti vastuvõtule. Samuti saavad õdedelt abi ja nõu vanemaealised patsiendid ja nende omaksed. Õde koostab koos perekonnaga õendusplaani, milles hinnatakse perekonna-patsiendi võimalusi ja vajadusi ning vastavalt nendele kavandatakse tegevus. Täna osutatakse peaaegu kõigis Eesti piirkondades koduõendus-teenust, millest on suur abi voodihaigete eest hoolitsemisel. Pereõde peaks olema see, kes vahendab infot koduõe, patsiendi ja arsti vahel.

Iseseisev vastuvõtt
Selleks, et oma tööd tulemusrikkalt teha, on pereõdedele vajalik iganädalane iseseisev vastuvõtt. Enamik küsitletud arstidest vastas, et nende õdedel ei ole iseseisvat vastuvõttu. Vaid 18 perekeskust olid avanud õe kabineti. Enamik arstidest toetas pereõe vastuvõtu vajalikkust. Õed arvasid, et oma tööruumi olemasolu on hädavajalik. Et olla informeeritud ja asjalik nõustaja, peab õel olema koht, kus vajalikku infot hoida. Erialase materjali kõrval tuleb õel orienteeruda seadustes ja määrustes, mis puudutavad otseselt kutseala, kuid ka sotsiaalhoolekannet ja tervishoiukorraldust. Kabinet peab olema mugav ja turvaline, et abivajaja tunneks ennast hästi ja oodatuna. Samuti on vajalik kindel vastuvõtuaeg, mis ei kattu arsti vastuvõtuajaga. Siis on õel aega inimesega tegelda. Pereõe iseseisva vastuvõtuga tuleb harjuda nii arstidel, õdedel kui, mis seal salata, ka patsientidel. Ja see võtab aega. Patsientide harjumisele õdede kui spetsialistidega saavad perearstid palju kaasa aidata, suunates neid õe vastuvõtule.

Elukestva õppe vajadus
Pereõe töö on vastutusrikas ning nõuab pidevat enesetäiendamist. Julgen lisada, et õde, kes ei soovi ennast pidevalt täiendada, ei peaks töötama tervishoius, sest tervishoid on väga kiiresti arenev valdkond. Õdede vastustest selgus, et enesetäiendus on au sees ja õed soovivad õppida. Mõnel õel tuli küll nentida, et koolitusele minek on raskendatud arsti vastuseisu tõttu. Pereõed loodavad jõuda selleni, et ka haigekassa aktsepteerib neid iseseisva spetsialistina ja eraldab perearsti praksisesse õe palga eraldi real. Oodatakse võimalust ise haigekassaga lepinguid sõlmida, et soovi korral õe pädevuse piires iseseisvaid vastuvõtte teha. Just pereõde on tavaliselt esimene, kellega patsient perekeskusesse tulles kokku puutub või kellega telefonitsi suhtleb. Õde on filter arsti ja patsiendi vahel, kes esimesena selgitab välja inimese mure ja jagab talle esmased nõuanded. Sellest aeg-ajalt piisabki, et patsient oskaks iseseisvalt edasi tegutseda ja oma tervenemisele kaasa aidata. Hea väljaõppega ja elukestvast õppest huvitatud õde on võrdväärne partner arstile, kes tegutseb koos temaga ühise eesmärgi - inimese tervise nimel.

***

Lähikuudel viivad pereõed perearstikeskust külastavate patsientide seas läbi küsitluse "Ootused pereõele". Inimeste vastused on pereõdede töö täiustamisel suureks abiks - olge kõik agarad kaasarääkijad ja avaldage julgelt oma arvamus!

KATRIN POOM,
Eesti Õdede Liit, pereõde