Taastusravi puusaoperatsiooni järel

Puusaliigese proteesimene on keeruline ja kallis operatsioon. Et sellest ka aastate pärast kasu oleks, ei piisa ainult arsti meisterlikkusest - väga palju sõltub õigeaegsest ja õigest taastusravist, patsiendi teadmistest ning aktiivsest osalemisest nii ravis kui taastusravis.

Esimesed katsetused valutava puusaliigese kirurgiliseks raviks tehti juba 1826. Kahjustunud liigese asendamiseks on proovitud kasutusele võtta puud, kulda jm, kuid kõik need katsetused ebaõnnestusid. Tänapäevase puusaliigese täieliku asendamise rajajaks peetakse inglise ortopeedi Sir John Charnley'd, kes töötas 1960ndatel välja materjalid ja meetodid. Praegu kasutataval metallist keral on vars reieluusse kinnitumiseks, puusanapa asemel enamasti tugevast plastikust kupp. Kasutatavad metallid on koobalti ja titaani sulamid.

Tänased võimalused
Viimase 35 aasta jooksul on liigese asendamise operatsioonide arv maailmas drastiliselt kasvanud, tuues leevendust miljonite patsientide vaevustele ning parandades nende elukvaliteeti. Kui varem pidid patsiendid pärast operatsiooni pikki päevi haiglavoodis lamama, siis nüüd alustatakse liikumisharjutustega juba esimesel lõikusjärgsel päeval. Esimesel päeval tehakse harjutusi voodis lamades, seejärel õpetab füsioterapeut voodist toe najale püsti tõusma. Juba teisel päeval kõnnitakse tugiraami najal, õpitakse õigeid ja ohutuid liikumisvõtteid voodist tõusmiseks, siirdumiseks voodilt toolile, tualeti ja abivahendite kasutamist. Liikumahakkamine on oluline nii ravi seisukohalt kui ka paremaks toimetulekuks igapäevaste toimingutega. Harjutusi tuleb sooritada vähemalt 2-3 korda päevas, vältides valu. Patsient liigub päev-päevalt üha enam ja veedab vähem aega voodis. Liikumine on oluline ka võimalike tüsistuste vältimiseks (lamatised, süvaveenide tromboos). Enamusel patsientidest püsib pärast operatsiooni asendatud liigese piirkonnas teatav valulikkus. See võib kesta veel mõned kuud ning on tingitud ühelt poolt operatsioonist, teisalt kahjustatud liigest ümbritsevate lihaste nõrkusest.

Valmistumine
Taastusraviga peaks tegelikult algust tegema juba enne operatsiooni. Võimalused selleks on ka Eestis olemas nii ambulatoorse kui statsionaarse taastusravi näol, kuid seda kasutatakse teenimatult vähe. Operatsiooni eel on taastusravi eesmärgiks patsiendi koolitus: selgitatakse haiguse olemust, kirjeldatakse ees ootavaid protseduure, jagatakse infot operatsioonijärgse perioodi (piirangud liikumisel, võimalikud tüsistused) kohta, füsioterapeut õpetatab patsiendile selgeks põhilise harjutusvara lõikusjärgseks ajaks ja karkude (jt abivahendite) kasutamise. Kõik see kokku aitab häälestuda operatsiooniks ning hiljem kiirele jaluletõusmisele. On ju ravi eesmärgiks järk-järguline ja turvaline tagasipöördumine oma harjumuspärase elu juurde.
Tavaliselt on patsient valu ja liigesjäikuse tõttu juba enne operatsiooni mõnda aega püüdnud haiget liigest võimalikult vähe koormata. Seetõttu on liigest ümbritsevad lihased muutunud nõrgaks ja liigese liigutamine veelgi vaevalisemaks. Seda soodustab ka lõikusele minekuga viivitamine viimase hetkeni.

Pärast operatsiooni
Koos valu vähenemise ja rohkema liigutamisega muutuvad taas tugevamaks ka liigest ümbritsevad lihased. Peab arvestama, et see on aeglane protsess. Uuringute andmeil võib lihasjõu taastumine liigest ümbritsevates lihastes aega võtta umbes kaks aastat. Seetõttu on ülimalt vajalik jätkata igapäevase liikumisraviga, füsioterapeudi poolt soovitatud harjutuste sooritamisega veel pikka aega pärast operatsiooni. Olulisim on reie nelipealihase (reie eespinnal) ning puusa sirutajatelihaste (tuharal) tugevdamine, mis peab algama kohe pärast operatsiooni. Esialgu sooritatakse isomeetrilisi harjutusi e selliseid, mille puhul vastav lihas küll pingutub, kuid liigutust sellega ei kaasne, edaspidi lisanduvad vähehaaval ka keerukamad.
Puusavöötme lihaste kõrval ei tohi unustada ülejäänuid, eriti käte lihaseid, mida patsient vajab eeskätt abivahendite (nt kargud, käsipuud) kasutamiseks ja igapäevaste toimingute tegemisel (nt lamamast üles tõusmine, liikumine voodilt potitoolile, edaspidi WC kasutamine). Unustada ei tohi ka terve jala lihaseid, mis on olulised nt püstitõusmisel ja kõnnitreeningul.

Keelatud ja lubatud
Proteesitud puusaliigese liikumisele on seatud teatud piirangud, mida patsient peab eksimatult järgima, vältimaks liigese nihestumist. Olulisimad juhtnöörid:

  1. ära painuta puusa üle täisnurga e 90*
  2. ära vii jalga üle keskjoone (nt jalgade ristamine)
  3. ära pööra opereeritud jalga sissepoole
Eelnimetatud põhiprintsiipidest johtuvalt ei tohi patsiendid painutada end kehast ettepoole üle täisnurga e 90*, istuda madalale istmele, kükitada, tõsta istudes opereeritud jala põlve kõrgemale puusast, ristata jalgu ei põlvede ega hüppeliigeste kõrgusel. Nõuete täitmise hõlbustamiseks asetatakse alguses jalgade vahele lamades (vahel ka istudes) spetsiaalne tugev kiilukujuline padi. Lamada võib ka tervel küljel, asetades haigele jalale padja toeks, et jalad ei läheks risti. Igapäevategevustel on abiks mitmed vahendid nagu nt haaraja, soki jalgatõmbaja, pika varrega pesemisnuustik, vanniiste, spetsiaalne käepidemetega tualetipoti kõrgendus, pikk kingalusikas jt.
Esimesed 6 nädalat soovitatakse üldiselt liikuda karkude abil, täit keharaskust opereeritud jalale viimata. Edasi kasutada veel mõnda aega tervel kehapoolel keppi (kuni 3 kuud peale lõikust). Paljudele on karkudega kõndimisel kõige kõvemaks pähkliks trepil liikumine. See on tegelikult võrdlemisi kerge, kui täpselt teada liigutuste õiget järjestust. Üles minnes tuleb asetada astmele kõigepealt terve jalg, siis kargud ja siis haige jalg kõrvale. Alla tulles tuleb astmele asetada kõigepealt kargud, siis haige jalg ja seejärel terve jalg kõrvale.
Peale kolme kuu möödumist operatsioonist on rangemate piirangute periood möödas, kuid teatud nõudeid peab järgima kogu järgneva elu jooksul:
  • ära pane opereeritud jalga üle põlve
  • ära painuta puusast, kui jalg pööratud sissepoole
  • kui seod kingapaelu, pööra põlv väljapoole
  • kui kasutad keppi, hoia seda tervel kehapoolel
  • raskusi kanna jaotatuna võrdselt mõlemas käes (väga suuri raskusi tuleb loomulikult vältida)
Tähtis on teadlikult vältida ohtlikke olukordi nagu taburetile ronimine, libedaga õues liikumine. Karkudega liikumisel on kodusteks ohuallikateks sageli lahtised ning libisema kippuvad põrandavaibad, samuti uksepakud. Soovitaksin selleks ajaks väiksemad vaibad ära panna ja uksepakkude ületamisel väga tähelepanelik olla.

Autojuhtide eri
Kolme operatsioonijärgse kuu jooksul peab kasutama istmekõrgenduseks patja. Iga kirurgiline tegevus jalal mõjutab patsiendi võimet ohutult autot juhtida. Uuringud näitavad, et peale liigese asendamist on jala pidurdusreaktsioon oluliselt pikenenud. Normaalne, ohutu reaktsioonikiirus taastub alles 8 nädala pärast.
Umbes 30 protsendil võib puusaliigese protees põhjustada lennujaamade turvakontrollis alarmi käivitumise, mistõttu peab reisile minnes selle võimalusega arvestama ning vastavat tõendit kaasas kandma.

Seksuaalelust
Nii kirjanduses kui arsti-patsiendi vestlustes leiab tavaliselt väga vähe käsitlemist kõik seksuaaleluga seonduv peale puusaliigese asendamist. Pärast 6-8 nädalat võib elada normaalset seksuaalelu, kasutades asendeid, kus puusad pole väga tugevalt painutatud.
Puusaliigese asendamine tähendab paljudele patsientidele võimalust tagasi pöörduda armastatud liikumisharrastuste ja tervisespordi juurde - ja see on tervise huvides väga soovitatav. Füüsiliselt väga koormavaid spordialasid (jalgpall, tennis, jooksmine, korvpall) ning võistlussporti tuleb loomulikult vältida, kuid julgelt võib tegeleda ujumisega, sõita jalgrattaga (mitte raskel mägisel maastikul), mängida golfi.

KATRIN PÜRG

AS Keila Taastusravikeskus

 

Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi