Telli Terviseleht aastaks ja osaled loosimisel!
Selle aasta lõpuni veel senised tellimishinnad!

Loosime välja:

  • Linasest riidest rikkaliku saunakomplekti.
  • Käsitööna valminud ja iidsete kaljujooniste kujutistega kaunistatud tassid.
  • Suured ja kaunilt kujundatud Eesti Rahva Muuseumi kalendrid kaheks aastaks.
  • Eesti looduspuhastest mesindussaadustest valmistatud suurepärased kreemid.
  • 10 Terve Elu ökokalendermärkmikku.
  • Palju erinevaid tervisealaseid raamatuid jne.

Tellimisvõimalused:

  1. Kui olete Hansapanga hanza.neti või Eesti Ühispanga U-Neti klient, saate tellimuse vormistada ja kohe tasuda kodulehekülje kaudu: vt tellimine
  2. Soovides tellida ja tasuda arve alusel, helistage toimetusse tel 6 279 267 (E-R 11.00-16.00) või saatke tellija ja maksja kõigi kontaktandmetega e-kiri: terviseleht@terviseleht.ee
  3. Soovides tellida ja tasuda sularahas toimetuse kaudu, tulge kohale (E-R 11.00-16.00) ajakirjandusmajja Pärnu mnt 67a, 3.korrus, tuba 315.
  4. Tellida saate ka kõigis Eesti Posti postkontorites või Kirilinnu kaudu.

Loosimisel osalemiseks vormista aastane Terviselehe tellimus hiljemalt 19. detsembriks.

Loosimises osalevad ka Terviselehe pikaaegsed otsekorralduslepingu alusel tellijad.

Lisainfo: E-R 11.00-16.00 tel 6 279 267
või terviseleht@terviseleht.ee


Terviseleht nr 43 - 5. detsember 2006

Uudised

Eesti kõige aktiivsem tervise edendaja on olnud Villem Reiman
Nii kõneles Eesti Südameliidu 10 sünnipäeva puhul 29.11.06 Eesti Rahvusraamatukogus korraldatud paneel-diskussioonil ajaloolane Mart Laar, kes analüüsis vabatahtlike ühenduste rolli rahvuslikus elujõus ja tervises. Rahvusliku ärkamisaegne karskusliikumine oli ühtaegu elamiskultuuri ja elujõuliikumine, millel oli üle aegade ulatuv tervisekasvatuslik tähendus.
Põhiküsimus, kuidas tänases Eestis saaks rahvas terviseaktiivseks läbi ühingulise tegevuse, leidis käsitlemist elavas arutelus, milles lõid kaasa Eesti kodanikusektori põhiautoriteedid: Mall Hellam (Avatud Eesti Fondi juhataja), Urmo Kübar (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht) ja Toomas Trapido (Eestimaa Looduse Fondist). Arutelust võttis osa ka Soome Südameliidu peasekretär Tor Jungman.
Soomes on tervise nimel rahva aktiivne ühtehoidmine ja ühingutesse koondumise olnud järjepidev ja väga populaarne. Tegutsetakse üheskoos ja üksmeeles - üksteist innustatakse võrdväärsuse põhimõttel ja eeskuju kaudu. Inimeste endi aktiivsus tervislikus elukorralduses on otsustav tegur.


Tavatu käesiirdamine

15 tundi 39 inimese tööd ja 54aastane David F. Savage Michiganist sai endale käe, mida tal polnud juba 32 aastat. David kaotas käe tööõnnetuses.
29. novembril toimus Louisvillie'i haiglas oluline sündmus - kolmas käe siirdamise operatsioon. Maailmas esimene samasugune tehti samas haiglas aastal 1999 ja teine 2001. Kaks esimest patsienti on hea tervise juures ka praegu, kolmanda kohta on hetkel veel vara öelda - aeg näitab.
ALEKSANDER LAANE


Järelkasv edeneb tagasi

Tervis tarviline vara, aga toonus niisamuti. Ainult tervisest alati ei piisa, neid olukordi tuleb ette küll ja küll, mil vaja läheb ka kehalist tublidust, vastupidavust ja jõudu.
Kehalise tubliduse kandi pealt kostab siiski hoiatusnoote, justnagu oleks noorsugu kängumas, sellele vaatamata, et mõned teevad rekordeid. Kas järelkasv edeneb tõesti tagasi?
Paraku lisandub hoiatavaid märke, et noored on tõesti kiduramaks muutunud. Seda teavad eriti hästi need, kes aastaid treeneriametit pidanud või koolis kehalist kasvatust õpetanud ja kelle käe alla tulevad üha nõrgemad poisid ja tüdrukud.
Hiljaaegu tuli veel üks kisendav märk selle kohta, mis seis on. Ja sugugi mitte silmas pidades Tallinna või Tartu õpilasi, kel teadagi lõpmatult palju valikuvõimalusi ja muudki teha kui sportida. Häirekell tuli hoopis Võrumaalt, kus kergejõustikuklubi Lõunalõvi ja Eesti Kergejõustikuliidu ühisuuringus võrreldi 1980.aastal 4. ja 5.klasside õpilaste kohta kogutud andmeid praegustega. Selgus, et praegused õpilased on tollastest viis sentimeetrit pikemad, kuid kehaliselt märgatavalt nõrgemad ja tihtilugu veel ka ülekaalulised.
See ei käi küll kõigi kohta, kuid paraku tuleb tunnistada, et järelkasv edeneb tagasi, selle asemel, et lisaks kõigele muule ka kehaliselt tugevneda. Kehalist nõrgenemist ja kasvavat ülekaalulisust ei anna kuidagi õigustada, sest see võib edaspidi põntsu panna. Nii et kõik oluline, eneseteostus ja muu (ka tervis) jääb poolikuks ja lünklikuks.
Põhjusi jätkub, miks nii on. Põhjusi on üksjagu, aga mis siin ikka moraliseerida. Ja kes ikka emasid-isasid süüdistada võtab - vabad inimesed vabal maal -, kuid erksad kehalise kasvatuse õpetajad näevad päris täpselt, mis toimub, ja nad valulevad seepärast. Sest pole enam eriti nende võimuses olukord teiseks käänata.
Mida nad siis näevad? Ja miks valulevad? Näiteks ei mahu neile pähe, kuidas on võimalik, et lastel pole kodus jalgratast ja poistel pole ainsatki palli. Ei mahu pähe seegi, kuidas saab mõni poiss üldse nii nõrk ja koordinatsioonivaba olla - kas ta koduõuel jooksmas ja mängimas pole käinudki.
Õpetajad kurdavad, et mõnes klassis on laste kehaline tase nii erinev, et koos ei saagi suurt midagi ette võtta, pallimängudes aga ei tule isegi gümnaasiumiosa poisid elementaarsega toime, võivad vastastikku hoopis vigastusi tekitada. On tavaline, et igast klassist käib treeningutel kaks-kolm last, teised ei käi, ja iseseisvalt ka ei tee.
Et edasi minna, tuleb kõigepealt tagasiminek peatada. Lihtne. Kes peatab? Keeruline.
URMAS ESLON


Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus 2.detsembril

Riigi tahtmatus tervishoiu rahastamist parandada viib arstide streigini

Lühim keskmine eluiga ja kõige väiksemad kulutused tervishoiule Euroopa Liidu liikmete hulgas tõendavad, et tervis ei ole Eestis prioriteet ja väljendavad meie riigi tahtmatust tervishoiusüsteemi rahastamist parandada.
Vaatamata kiirele majanduskasvule ja eelarvevahendite suurele ülelaekumisele, ei suurene tervishoiukulutuste osakaal järgmise aasta riigieelarves. Riigi eelarvestrateegia süvendab rahapuudust tervishoius veel pika aja vältel, sest tervishoiukulutused suurenevad SKP kasvuga võrreldes palju aeglasemalt. Alles 2050. aastaks planeeritakse jõuda 6,5%-ni SKPst, Läti oli sel tasemel juba kolm aastat tagasi.
Heaks ja jätkusuutlikuks arstiabiks ei piisa ainult haigekassa vahenditest ja patsiendi isiklikust rahakotist. Raviteenuste hinnad ei kata haiglate tegelikke kulutusi, meditsiiniseadmetele lisanduv käibemaks jäetakse kompenseerimata, vajalikest hooldusravi kohtadest puudub 2/3, uusimaid ravimeid soodustusega osta ei võimaldata ja tervishoiutöötajate palganõudmisi ei taheta täita, põhjendades seda kõike rahapuudusega. Samas jäetakse laekunud ravikindlustusmaksust oluline osa kasutamata. Haigekassa jaotamata kasum, millest võib kasutusele võtta vaid väikese osa, on selle aasta lõpuks üle 1,5 miljardi krooni.
Arstide ja õdede nappus on muutunud peamiseks ravijärjekordade põhjustajaks. Palgatõus ei saa olla ainsaks laheduseks personaliprobleemile. Tunduva lisakoormusega töötamine ja mitterahuldavad töötingimused ohustavad nii arstiabi kvaliteeti kui töötajate tervist. Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel Haiglate Liidu ja Vabariigi Valitsust esindava komisjoniga kokkuleppele ei jõutud. Praegu on läbirääkimised määramata ajaks katkenud, sest valitsus pole viie kuu jooksul suutnud riiklikku lepitajat ametisse määrata. EAL üldkogu otsustas anda eestseisusele volitused arstide streigi korraldamiseks, kui nõudmisi tervishoiu rahastamise parandamiseks ei täideta ja palgakokkulepe jääb sõlmimata.
Arstkond on veendunud, et senise rahastamissüsteemiga jätkates pole edaspidi võimalik osutada inimestele samas mahus tervishoiuteenuseid, sest kvaliteedi arvelt järeleandmisi teha ei saa. Seega peavad Eesti elanikud järgmistel aastatel leppima olukorraga, kus arsti juurde on järjest raskem pääseda.
Arstide Liit tunnustab demokraatlikult valitud valitsuse vabadust teha selliseid tervishoiupoliitilisi otsuseid, mida ta õigeks peab. Valitsus peab valima kahe võimaluse vahel: kas lõpetama optimistliku propaganda ja teatama inimestele, et otsus "enne rikkaks, siis terveks" on tehtud teadlikult ja seda ei kavatseta muuta või lähtuma euroopalikest väärtustest ja asuma arendama riigi majanduslikele võimalustele vastavat tervishoiupoliitikat.


Uudised

Tervise Arengu Instituudi eksitav kampaania "Kingi võimalus" on mõeldud abistama HIV positiivsete emade lapsi, kuid kahjustab hoopis avalikkuse sh paljude tervete emade usku rinnapiima kasulikkusesse.
Rinnapiim on teatavasti imiku parim ja tervislikeim toit kuni 6kuuseks saamiseni ning seejärel koos eakohase lisatoiduga esimene eluaasta lõpuni ja kauemgi.
Valdav enamus emasid (98%) on võimelised imetama nii kaua, kui nad soovivad, kuid imetamise õnnestumine vajab toetust - alguses meedikutelt, hiljem lähedastelt ja kogu avalikkuselt. Reklaamikampaania, mis algab sõnadega KUI EMAPIIM ON OHTLIK... ei räägi avalauses midagi HI viirusest. Telereklaami visuaalne osa sellega piirdubki ning järgnev selgitav audiotekst ei jõua samal määral vaatajani. Vaatajale või kuulajale võib kergesti meelde jääda vaid sõnum, et emapiim võib olla ohtlik. Tegelikkuses ei ole emapiim ise kunagi ohtlik, ohtlik on seal sisalduv HI viirus.
Tegemist on selgelt eksitava reklaamiga, mis omab potentsiaalselt kahjustavat mõju laste tervisele ning ei sobi kokku eetikanõuetega ega ka rahvusvaheliste põhimõtetega.
ÜLLE LEMBER,
ämmaemand, imetamise nõustaja ja IBCLC (rahvusvaheliselt sertifitseeritud laktatsiooni konsultant), Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liige
JANA KIMA,
imetamise nõustaja, Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu juhatuse esimees

Kommentaar: Eesti elu on kummaline. Igaüks vaatab asju oma väikse või veidi suurema mätta otsast. Ma tõesti ei tea, kas kõnealusest reklaamist oli kuidagi võimalik aru saada, et terve naise rinnapiim võiks lapsele miskitmoodi ohtlik olla. Ei jälginud seda reklaami kuigi tähelepanelikult, kuid minule tundus sõnum vägagi selge olevat ning midagi eksitavat või ebaeetilist ma ei näinud. On see ämmaemandate praktikast lähtuv hirm, et meil on tõesti niipalju inimesi, kes telekat sisse lülitades mõistuse välja lülitavad (nagu Andres Maimik Päevalehes arvas), või pole sõnum tõesti piisavalt selgelt esitatud? Mida arvate teie?
Selle vaidluse juures jääb minu arust tahaplaanile hoopis muu küsimus. Kui selleks, et surmav viirus edasi ei leviks (mis on ju meie kõigi huvides), on vaja rinnapiima asendajat, ja et riigil nagu raha on, siis miks peab taas raha korjama annetuste teel? Kas see pole rohkem ebaeetiline ja rahvusvahelistele nõuetele mittevastav?
ALEKSANDER LAANE


Raamat 1000 soovitust ja ideed

Inimesed oskavad teha mitmesuguseid asju, mida on elu jooksul õppinud. Mida ei osata, õpitakse juurde kas raamatutest või teistelt inimestelt. Kui kedagi pole käepärast, kellelt nõu küsida, aitabki raamatutarkus.
Näiteks siis, kui oled silmitsi plekiga, mis kaduda ei taha, liiga kõva võiga või kõrbema läinud kastmega. Raamatust leiab suurepäraseid soovitusi aiandushuvilistele, efektiivseid ravikuure ning muudki.
Käesolev üllitis sisaldab 1000 nummerdatud nõuannet toiduvalmistamise, puhastamise, lastega ja loomadega seonduva, tervist ja aiatöid puudutava kohta.
Lisaks sellele on rohkelt pisiasju puudutavaid nõuandeid, mille peale ise ei oska tullagi.


Saladuslik külm õlg
Haiguse põhjust peetakse tihtilugu müsteeriumiks

Nii mõnedki on kuulnud arsti ütlemas, et parasjagu valutava või siis enam mittevalutavat, kuid mittetöötavat õlga nimetatakse külmaks õlaks. "Külma õla" (ingl k frozen shoulder) asemel kasutavad arstid tihti ka diagnoosi "liiteline liigeskapsli põletik" või "adhesiivne kapuliit". See on haigus, mida iseloomustavad kolm peamist iseloomuliku etappi haiguse kulus.
Dr MADIS RAHU


Tugev, karastunud ja õnnelik naine on terve

Toimetusele tuli järgmine kiri:
"Käin suhteliselt korrapäraselt günekoloogi vastuvõtul ja olen saanud teada, et minuga on kõik korras. Mul esineb aga menstruatsioonide vahel valgevoolus. Mõnikord on see väga rohke ja ma pean kandma suuri pesukaitseid. Palun leida mulle naistearst, kes suudab probleemile vastata ja seletada, miks valgevoolused esinevad. Suguelu alustasin 16aastaselt, mul on kaks last."

Palusime vastata Fertilitas Erahaigla naistearstil KRISTA VINKELIL.
JUTA ÜTS


Mehe teine süda
Eesnäärmevähi staadiumid
MARGUS PUNAB
Eesti Vähiliidu broshüüri materjalide avaldamist jätkame ka edaspidi.


Enesetapud taimekaitsevahenditega

Aasia arengumaades lõpetab pea pool enesetapjatest elu mingi keemilise taimekaitsevahendi abil, teatab Ungari uudisteagentuur MTI.
TÕNU KALVET


Lipp lipi peal, lapp lapi peal...

Pole raske mõistatada, mis see on. Kuid kas teame, milline on kapsa väärtus, miks soovitatakse süüa 1 kapsapea nädalas?
AIVE LUIGELA,
toitumisspetsialist


Peedi-hapukapsasalat
Täidetud paprika hapukapsaga
Kapsarullid

AIVE LUIGELA


Kes soovib, see proovib
Nahk sügeleb
Küüned narmendavad
Juuksed katkevad
Jalad higistavad

JUTA ÜTS


Nalja

Istusid kord Holmes ja dr Watson kamina ees, suitsetasid ja võtsid veidi napsu. Kui õhk oli juba suitsust paks, tõusis dr Watson ning suundus tualetti. Saabunud mõne aja pärast tagasi, väljendas ta oma imestust tehnilise progressi üle: "Holmes, küll teil on imeline tualett: teed ukse lahti - tuli läheb põlema, paned ukse kinni - tuli lülitub välja."
"Mnjah, tundub mulle, dr Watson, et te külastasite külmkappi."

***

Sümfooniaorkester mängib. Dirigent teeb viimased hoogsad liigutused ja orkester lõpetab sümfoonia. Kõik on vait, ainult kontrabass mängib veel pool minutit edasi.
Lõpetanud mängimise, tõstab orkestrant pea nootidest ja ohkab kergendatult: "Vaevu-vaevu jõudsin järele!"


Maratonide maailmast
URMAS ESLON

 

Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?

Jah, vabatahtlikele - 14%

Jah, sunniviisiliselt - 37%

Ei mingil juhul - 49%

Hääletanuid : 67530

terviseleht@terviseleht.ee Delfi