Terviseleht nr 5 - 5. veebruar 2008

JÄRJEJUTT, 5 - Akadeemik Nikolai Amossov - terviseteoreetik ja -praktik

Ajapikku vaated vähehaaval muutusid ja seda mõjutasid oluliselt Kenneth Cooperi raamatud, mis ilmusid mitmes trükis. Kenneth Cooper, kes oli USA astronautide treeningukeskuse peaarst, töötas välja treeningusüsteemi tavalistele inimestele, kus olid paika pandud korralikud koormused, nende tempod ja kiirused. Loe edasi...

CICERO JA CATO VANEMA sõnumid Eesti eakale

Tahan teiega jagada tarkust, mis on kirja pandud 44 aastat enne Kristuse sündi. Motoks võiks olla sentents Koguja raamatust: Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Loe edasi...

Depressiooni erinevad palged

Loodus on inimesele andnud võime emotsioone maha suruda, kuid mitte neid täielikult kontrollida. Oleks vist päris kummaline, kui saaksime vajadusel nupust emotsioonid välja lülitada, säästes nad ajaks, mil neid rohkem vajame. Loe edasi...

Mesi - ravim ja maius ühes purgis

Seda imeliselt magusat loodusandi jahiti ja tarvitati juba ürgajal. Manalarännakule kaasa pandud vilja- ja kullaanumate kõrval seisid Egiptuse ülikute hauakambrites ka meepotid.
Taruvaik oli ammustel aegadel muumiate palsameerimisel asendamatu. Vaha, õietolmu, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima on osatud kasutada ja hinnata aastatuhandeid. Ka Eestis tegeldi mesindusega juba muinasajal. Tänapäevalgi on mesiniku amet hinnas ja hea mesi on nõutud ja kallis. Loe edasi...

Pelgurannas avati sotsiaalkeskuse filiaal

4. veebruaril avati Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuse filiaal aadressil Madala 3, mille ruumid on projekteeritud ja kohandatud eakatele ja puudega inimestele tervisevõimlemiseks.
Seni toimus tervisevõimlemine Maleva 2a asuva Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuse fuajees. Sotsiaalkeskuses käib kaks korda nädalas koos 16 tervisevõimlemise rühma, kokku 148 inimest. Grupid on komplekteeritud vastavalt klientide tervislikule seisundile perearstide poolt väljastatud tõendi põhjal, toimub ka individuaalne võimlemine.
Vastses filiaalis saab mõõta vererõhku, lugeda värskeid ajalehti, vaadata telerit, on võimalik kasutada internetti.
Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuse ruumides Maleva 2a töötavad edasi huviringid - erinevad käsitöö-, keeleõpperingid ning klubid, samuti osutatakse mitmeid teenuseid nagu pesupesemine ja -kuivatamine, saun, duðð, juuksuriteenused, pediküür, massaaþ; töötab laste päevakeskus.
Infot huvitegevuse, tervisevõimlemise ja teenuste kohta saab telefonidel 6610697 Madala tn 3 ja 6 117 646 Maleva 2a.
Allikas: Raepress

Möödunud nädalal tähistas Põhja-Eesti Vähihaigete Ühendus oma 10. aastapäeva väga meeleoluka peoga. Liikmed kogunevad koosviibimistele korra kuus. Ühendus hoiab töös ka vähihaigetele ja nende lähedastele mõeldud Teabetuba Hiiu onkoloogiahaiglas - sealt saab ka infot ühenduse kohta.
teabetuba@hot.ee, 6172306

Kilogramm kaotab massi

118 aasta eest valmistatud algkilogramm, mida hoitakse klaaskuplite all hoolikalt lukustatud ruumides Pariisist veidi eemal, on kaotanud 50 mikrogrammi, võrreldes sellest tehtud tosina koopiaga. Füüsikud on aastakümneid otsimas kilogrammi loomulikku, looduslikku definitsiooni. Üks võimalusi on määrata kilogramm räni aatomite arvu järgi, mis kilosse mahub; teisalt saab kilogrammi määrata ka kvantefektide kaudu. Kuni teadlased aga vaidlevad, seni algkilogramm muudkui kergeneb, justkui Tallinna Keskturul.
Allikas: Scientific American/www.teadus.ee

Elavhõbedatont laste vaktsiinides

Kunagi, nii aastat kümme tagasi, käis mööda maailma ringi teooria, et vaktsiinides sisalduv etüülelavhõbe ladestub laste organismi ja põhjustab mitmesuguseid haigusi.
Kõige levinum oli süüdistus laste autismi põhjustamises. Nii USA kui Euroopa ravimitega tegelevad ametkonnad andsid rahva seas levivatele hirmu- ja õudusjuttudele alla. Polnud mingeid vettpidavaid tõendeid, et vaktsiinides sisalduv mikroelavhõbedakogus midagi põhjustab. Sellegipoolest soovitasid nad vaktsiinitootjatel leida muid bakteritevastaseid aineid tiomersaali asemele, mida oli kasutatud 1930. aastatest, kuniks asjaolud võimaliku kahjustava toime osas selgemaks saavad. Nii keelati Californias tiomersaaliga vaktsiinide kasutamine juba aastal 2001, kuid autistlikke lapsi tuli ikka juurde. Sama tendents on ka Euroopas.
Et välja selgitada, kuidas selle etüülelavhõbeda ladestumisega ikkagi on, võttis Rochesteri Ülikooli mikrobioloogia ja immunoloogiaprofessor Michael Pichichero koos oma kaastöötajatega ette uurimuse.
Kuna Argentiinas kasutatakse siiani tiomersaali sisaldavaid vaktsiine, siis viidi mõõtmised läbi Buenos Airesis asuvas R. Gutierrezi lastehaiglas.
Lapsed jagati kolme gruppi - esimeses oli 72 vastsündinut, teises 72 kahe kuu vanust beebit ja kolmandas 72 kuue kuu vanust last. Kõigi laste verest võeti proov enne ja pärast vaktsineerimist ning uuriti nende elavhõbedasisaldust. Lisaks uuriti samamoodi fekaale ja uriini.
Pärast vaktsineerimist leiti elavhõbedat küll fekaalides, kuid üldse mitte uriinis. Mis tähendab, et elavhõbe eraldub soole kaudu. Etüülelavhõbedat peeti ohuks ka neerudele, kuid kuna teda uriinis ei avastatud ja mingeid neerukahjustusi ei täheldatud, siis ei leitud ka selleks hirmuks alust.
Siiani arvati, et tiomersaali e vaktsiinielavhõbeda ja näiteks toidus ja mujal keskkonnas sisalduva metüülelavhõbeda väljumisaeg inimorganismist on sama. Tuleb aga välja, et vaktsiinist saadud elavhõbeda hulk veres väheneb poole võrra juba 3,7 päeva jooksul ja veelkord poole võrra järgmise 3,7 päeva jooksul jne. Metüülelavhõbeda kogus veres väheneb poole võrra aga alles 44 päeva jooksul.
See selgitabki, miks kahekuuse ja kuuekuuse lapse enne vaktsineerimist võetud proovid on ühesuguse olematu etüülelavhõbeda sisaldusega, kuigi kuuekuuseks saades peaks lapsel olema seda veres väga palju, sest selleks ajaks on ta saanud palju vaktsiinisüste. Kuid etüülelavhõbe lihtsalt liigub kiiresti kehast välja ega ole ühelgi ajahetkel ohtlikult kõrgel tasemel, seletab professor Michael Pichichero. Kusjuures "ohtliku taseme" piiri nihutati möödunud sajandi lõpus suure hirmuga kümme korda madalamale, kui reaalne ohtlik tase on...
Professor Pichichero, kes on ka Maailma Terviseorganisatsiooni ekspert, selgitab, et kogu selle paanika tagajärjeks oli tegelikult vaktsiinide kallinemine. Mingit ohtu aga pole lihtsalt olnudki.
Samas peab ütlema, et ehk oli sellel paanikal ka positiivseid tagajärgi - näiteks paljuvalentsete ehk mitmete erinevate vaktsiinide n-ö kokkupakkimine ühte ühekordselt kasutatavasse süstlasse. See tähendab vähem torkeid, vähem torgete tagajärgi, vähemat säilitus- ja abiainete sisaldust ja ka mitmeid uusi ning täpsemaid tehnoloogilisi lahendusi.
Allikas: Pediatrics/MNT

Seaduste ja ravimite koostoimest
ALEKSANDER LAANE

Praegune ravimiseaduse eelnõu ei lahenda paljusid probleeme. Ühelt poolt on muidugi hea, et 50protsendise soodustusega retseptidel kaotatakse ära 200 krooni piir. Teisalt jätab ka see seadus maa-apteekrid samasse ebakindlasse seisu, kui nad praegu on. Sotsiaalministeerium ütleb küll, et tegeleb teiste seadusmuudatuste ettevalmistamisega, mis maa-apteekrite toimetulekut võiks parandada. Kuidas, kas ja millal need kavatsused teoks võiks saada, on teadmata. Mis tähendab, et vahepeal paneb mõnigi apteek oma uksed kinni. Mis omakorda tähendab, et ravimi järele peab sõitma kuhugi kaugemale - leidma selleks auto või ühistranspordi, millega igal pool hästi liikuma ei pääse. Seega, tõenäoliselt läheb haige eest retsepti välja ostma keegi teine, apteeker patsienti ennast ei näe ning mingeid lisaküsimusi ega nõu anda sisuliselt ei saa. Katkise telefoni olukorda te kindlasti teate - üle vahendaja suhtlemine pole kuigi mõnus, apteegis võib see aga patsiendi tervisele lausa ohuks olla. Näiteks mitmete ravimite korraga kasutamisel tekkida võivaid kõrval- ja koostoimeid aitab välja selgitada programm, mis juba praegu on Apotheka apteekides olemas. Et ravimeid ostetakse välja erineval ajal, on siiski soovitav, et patsient saaks apteekriga kohapeal erinevatesse detailidesse selgust tuua. Ehk on mõne ravimi kõrvale vaja veel mõnda vitamiini või mineraalaineid? Ja kui on vaja, siis miks? Sellistele küsimustele oskab mõnikord apteeker paremini ja põhjalikumalt vastata kui ajahädas olev arst. Mõnikord on ju vaja arsti korraldused üle korrata või lahti seletada.
Aga võin omast kogemusest kinnitada, et ka linnas võib ravimite koostoime hindamise sooviga hätta jääda. Läksin ühel pühapäevasel päeval suure kaubanduskeskuse apteeki, kus koostoimete-programm olemas. Inimesi polnud palju - mingil hetkel olin ainuke klient. Mul oli juba tarvitatavate ravimite nimekiri kenasti kaasas ja lisaks veel uus retsept. Ravimi ma retsepti järgi välja osta sain, kuid minu soovile koostoimed üle vaadata reageeris apteeker ilmse soovimatusega. Tundus, et ta lihtsalt polnud seda programmi eriti kasutanud ning seepärast ei soovinud sellega töötada. Ma saan muidugi aru, et kui inimene on üksi - kaadripuudus siingi -, siis selline aeganõudev soov ei vaimusta, eriti kui teised kliendid ootama peavad. Nii läksingi seekord teadmatuses minema - eks katsub siis mõnes teises apteegis rahulikuma hetke leida.

Ravimiseadus ootab täiendusi

Sotsiaalministeerium saatis e-õigusesse kooskõlastusringile Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul on vaja seadust muuta, kuna patsientide omaosalus soodusravimite ostmisel on suur ning ravimite hulgi- ja jaejuurdehindluse regulatsioon on ajale jalgu jäänud. "Lisaks on meil ettekirjutus Euroopa Komisjonilt tunnustada teiste Euroopa Liidu liikmesriikide arstide välja kirjutatud retsepte," ütles asekantsler.
"Ravimipoliitika elluviimine sellega ei piirdu. Praegu teeme tööd selle nimel, et ette valmistada järgnevaid muudatusi, mis puudutavad apteekide asutamise piiranguid, maa-apteekide toimetulekut, võimalust tellida ravimeid Interneti kaudu ning ravimite kättetoimetamise võimalust apteegist," lisas Normet. Ettepanekud plaanime esitada kevadeks.
Eelnõu ettevalmistamisel kuulati ära nii patsientide, arstide, apteekrite, ravimitootjate kui hulgimüüjate seisukohad.
Koos Ravimiseadusega muudetakse ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust ja ravikindlustuse seadust.
Seaduse eelnõu ning sele-tuskirja leiab e-õigusest: http://eoigus.just.ee.
Eelnõu kohta saab arvamusi ja ettepanekuid esitada ka osalusveebis www.osale.ee.

Olulisemad muudatused seaduseelnõudes:

• Vähendatakse patsientide omaosalust.
  Patsientide omaosaluse vähendamiseks kaotatakse eelnõu järgi 50% soodustusega ravimite ostmisel 200-kroonine ravimisoodustuse maksimaalmäär.
  Kui praegu hüvitab haigekassa 50% soodustusega ravimit maksimaalselt 200 krooni ulatuses retsepti kohta, siis edaspidi plaanitakse hüvitise maksimumpiir ära kaotada. Haigekassa hüvitab edaspidi 50% ravimi hinnast, sõltumata selle suurusest. Samas kehtestatakse ka 50% soodustusega ravimitele piirhinnad ja sõlmitakse hinnakokkuleppeid. Praegu ei sekku riik 50% soodustusega ravimite hindade kujundamisse.
  Eelnõuga tehakse ettepanek kaotada ära ka kohustus osta korraga välja kahekuuliseks raviks vajalik ravimikogus.
• Muudetakse ravimite juurdehindluse süsteemi.
  Praegu kehtiv ravimite juurdehindluse määramise süsteem vajab muutmist, kuna eeldab iga-aastast ravimihindade tõusu. Hind, millega inimene apteegis ravimi ostab, koosneb tootjahinnast, hulgimüüja juurdehindlusest ja apteegi juurdehindlusest.
  Lubatud juurdehindlused on ravimiseadusega piiritletud. Kehtiva korra järgi peab ravimite rahalise käibe järgi arvutatud keskmine hulgimüügi juurdehindlus jääma vahemikku 7-10% ja jaemüügi juurdehindlus vahemikku 21-25%. Juurdehindluse piirmäärade muutmisega vähenevad patsientide kogukulutused ravimitele.
• Tunnustatakse Euroopa Liidu retsepte.
  Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud inimestel tekib võimalus koduriigi retsepti alusel Eesti apteekidest ravimeid osta. See ei laieneks narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite retseptidele. Euroopa Komisjon on alustanud Eesti vastu rikkumismenetlust, sest apteegis ei tunnustatud teises liikmesriigis väljakirjutatud retsepti ning esitati kaebus.

Atkinsi-laadne dieet aitab epileptikuid

Johns Hopkinsi Ülikooli teadlased kontrollisid juba 1990. aastatel ideed selle kohta, kas madala süsivesikute sisaldusega ja kõrge valgu- ja rasvasisaldusega dieet aitab kontrollimatut epilepsiat taltsutada. Siis tegelesid sellega lasteneuroloogid John Freeman ja Eileen Vining. Sellist dieeti rakendati suhteliselt lühikese aja jooksul. Kuidas täpselt see dieet krampe ära hoiab, pole teada. Samuti on seda raske järjekindlalt järgida - nii soovitati seda vaid peredele, kus vanemad suutsid seda lapse peal järjekindlalt rakendada.
2002. aastal alustati uue Atkinsi-laadse dieedi katsetamisi laste peal. Kuna katsetused ketoone tekitava dieediga tundusid edenevat positiivselt, prooviti sama ka täiskasvanutel. Valiti välja 30 täiskasvanut vanuses 18-53, kellel vähemalt kahe ravimiga ravimine rahuldavaid tulemusi ei andnud ning kellel oli keskmiselt 10 krambihoogu nädalas. Enamus toiduenergiast saadakse rasvadest, kuid piirangud pole nii ranged - lubatud on "tervelt" 15 grammi süsivesikuid päevas. "See on mõned maasikad, mõni tükk juurvilja ja tükk leiba," seletab uuringut juhtiv prof Eric Kossoff.
Patsiendid pidasid täpseid dieedi- ja krambipäevikuid. Esimese kuu lõpuks vähenes pooltel dieedipidajatel krambihoogude arv poole võrra, veel kolmandik saavutas sama kolme kuuga. Kõrvaltoimetest esines muidugi kolesterooli ja triglütseriidide taseme tõus.
Kolmandik patsientidest ei pidanud sellistele piirangutele vastu üle kolme kuu.
Prof Kossoff selgitab, et selline dieet ei sobi kaugeltki kõigile epilepsiapatsientidele, kuid annab osale siiski uue ravivõimaluse ravimite, kirurgia ja elektrilise stimulatsiooni kõrval.
Allikas: Johns Hopkins, Medical Institutions

Rinnaga toitmisel tuleb vältida kodeiini sisaldavate ravimite kasutamist

Rinnaga toitmise ajal tuleb vältida kodeiini sisaldavate valuvaigistite kasutamist, sest väikesel hulgal naistest võib ka soovitatud annuste kasutamisel tekkida rinnaga toidetaval imikul raske morfiinimürgistus.
Kodeiin on opioidide rühma kuuluv valuvaigisti. Eestis on müügiluba neljal ravimil, kus kodeiin on kombinatsioonis teise valuvaigisti - 500 mg paratsetamooliga:

• Solpadeine tablett (GlaxoSmithKline), kodeiini sisaldus 8 mg, käsimüügiravim
• Solpadeine Soluble kihisev tablett (GlaxoSmithKline), kodeiini 8 mg, käsimüügiravim
• Co-Codamol tablett (Actavis Uk Ltd), kodeiini 8 mg, käsimüügiravim
• Paramax-Cod tablett (Vitabalans OY), kodeiini 30 mg, retseptiravim

Ravimiameti soovitused ravimi kasutajale:

• Rinnaga toitmise perioodil tuleks apteegist valuvaigistit ostes pidada nõu apteekriga. Valuvaigisti ei tohi sisaldada kodeiini. Apteeker oskab soovitada, millised valuvaigistid on rinnaga toitmise ajal lubatud.
Kodeiiniga ravi ajal tuleb rinnaga toidetavat imikut tähelepanelikult jälgida morfiini toksilisuse nähtude suhtes, nagu ülemäärane unisus, imemisraskused ja lihastoonuse langus. Nende nähtude tekkimisel peab ema pöörduma lapsega kohe arsti poole.

• Nõustades apteegis patsienti käsimüügis olevate valuvaigistite osas, ei tohi kodeiini sisaldavat ravimit rinnaga toitvale naisele soovitada (välja arvatud juhul, kui arst on nii määranud).
• Rinnaga toitvale emale tuleb selgitada, mida jälgida ja millal kohe lapsega arsti poole pöörduda.
• Kui arst peab vajalikuks määrata rinnaga toitvale naisele valuvaigistina kodeiini, tuleb patsiendile määrata kõige väiksem efektiivne annus võimalikult lühikeseks ajaks.
• Kesknärvisüsteemi raske pärsituse korral on vajalik abistava hingamise tagamine, hapniku täiendav lisamine ja naloksooni parenteraalne manustamine.

• Eesti Ravimiametit, kasutades ametlikku ravimi kõrvaltoimetest teatamise vormi (vaata www.ravimiamet.ee), faksi 7 374 142 või e-posti aadressil pharmacovig@ravimiamet.ee;
• või kõrvaltoimet põhjustanud ravimi müügiloa hoidjat.

Gripp

4. nädalal pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 4841 haigestunut, mis teeb 360,6 juhtu 100 000 elaniku kohta. Neist 39,8% olid lapsed.
Eestis on alates 2. nädalast grippi haigestumine pidevalt kasvanud, sama tendents valitseb kogu Euroopas. Võrreldes eelmise nädalaga on juurdekasv olnud 22%.
Laboratoorselt kinnitatud grippi registreeriti sel nädalal 13 juhtu (sh A-grippi 11 ja B-grippi 2 juhtu). Kinnitatud andmetel on gripi juhtude arv tõusnud 2,5-kordselt.
Esimene laboratoorset kinnitust leidnud gripijuht registreeriti 47. nädalal. Kokku on laboratoorselt diagnoositud 25 gripijuhtu, neist 20 A-gripi ja 5 B-gripi juhud.
2007/2008 gripihooajal domineerib gripiviiruse tüüp A alatüüp H1.
Haigestumuse kasvu tendentsi on täheldatud peaaegu kõikides maakondades, kuid laboratoorselt kinnitati A-gripp: Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Tartus ning Viljandimaal. Jõgevamaal ja Põlvamaal kinnitati nii A- kui ka B-grippi.
Enim haigestuvad kuni 5aastased lapsed, kuid kõrget haigestumust võrreldes eelmiste aastatega võib täheldada ka tööealiste elanike hulgas vanuses 15-64 eluaastat. Hispaanias, Ðveitsis, Suurbritannias ja Iirimaal on haigestumus kõrge just tööealiste seas. Igal gripihooajal sureb Euroopas 40 kuni 200 tuhat inimest just grippi nakatumise tõttu.
Lisaks levib Euroopas lisaks n-ö tavalistele gripitüvedele ka tüvi, mille puhul gripiviirusevastane ravim oseltamivir ehk Tamiflu ei aita. Eriti palju pidavat seda olema Norras.
Haigestumise vältimiseks:

• Kõige tõhusam on vaktsineerimine. Eriti vajalik on see üle 65aastastele ja lastele, kellel on juba mingi krooniline terviseprobleem ning kellele gripiviiruse lisandumine võiks raskeid tagajärgi põhjustada.
• Haiguse esimestel tundidel saab abi ka oseltamivirist.
• Endiselt aitavad hügieeninõuete täitmine, eriti kätepesemine ja suurte rahvakogunemiste vältimine.
• Tasub hoolitseda selle eest, et kehal oleks olemas kõik vajalikud toitained, vitamiinid ja mineraalid normaalseks toimimiseks.
• Juba haigestunud inimesed peaks piirama hädavajaliku miinimumini oma kokkupuuted tervetega.

Vägev mikroskoop

Liverpooli ülikooli teadlased ehitasid elektronmikroskoobi, mis suurendab aatomi 20 miljonit korda suuremaks, seega kuni 5-millimeetriseks.
Trikk on selles, et eriline arvutisüsteem korrigeerib läätsi, mille abil laserikiir aatomi suuruseks koondatakse ja nii saadakse palju teravam kujutis kui siiani.
Allikas: AlphaGalileo/www.teadus.ee

Kommentaar:
Kui inimest sellise mikroskoobiga suurendada, siis kasvaks ta 40 000 km pikkuseks, mis tähendab, et ta saaks maakeraga mängida jalgpalli.

Kas auto saab sõita palja veega?

Tere! Vend avastas netist, et saab auto vesiniku jõul sõitma panna, tootes elektrolüüsil vesinik-hapniku segu ja sellega käitades sisepõlemismootorit. Aga kas see pole mitte ohtlik? Otsing youtube'ist: HYDROGEN FUEL-ENGINE FUNDAMENTAL.
Lisaks: milleks on vaja aku pealt vesinikku toota, kui saaks selle elektri lihtsalt elektrimootorisse suunata? Siin on veel üks link. Nad väidavad, et saavad lihtsate vahenditega juba kasutuses oleva mootori ümber ehitada? Vaata: easywatercar
Lugupidamisega, Ville Väär

Vastab füüsik ja teadusajakirjanik Tiit Kändler:

Auto võib vesiniku jõul käima panna küll, kuid siis, kui sel on paak suure rõhu all oleva vesiniku või vedela vesiniku hoidmiseks. Ja kui on, kust vesinikku osta. Säherdused autod on olemas, näiteks Berliinis sõidavad mõned bussid vesinikul. Kuid kogu USAs on neid vaid paarsada. Vesinik valmistatakse küll ka elektrolüüsil, kuid mitte otse autos, vaid kuskil tehases. Enamjaolt toodetakse vesinikku keemilisel teel näiteks maagaasist.
Vesinikku võib automootoris põletada nagu tavalist kütust, aga arukam oleks selle energia põhjal kütuselemendist valmistada elektrit.
Kui hakkate oma akust elektrolüüsil veest vesinikku tootma, siis pole pääsu - kaotate energiat, sest ka sellises autos kehtib ikkagi energia jäävuse seadus. Ja ükski energia ühest olemusest teise muutmine ei ole sajaprotsendilise kasuteguriga. Niisiis on parem otse akust autot sõidutada. Mis aga puutub teie saadetud linki, kus tõsimeelselt kinnitatakse, et on võimalik auto panna tööle puhta vee peal - siis soovin kõigile, kes seda usuvad, jõudu ja jaksu oma auto lükkamisel. Muuseas, ühel plaanil hakkas silma, et sissetöötamisel peab auto 20 minutit olema orienteeritud kindlalt üks kindel ots Maa magnetilise põhjapooluse, teine lõunapooluse suunas. Nii et tahaks tõesti näha, kuidas saate linnas säherduse imeauto käima. Muidugi kujutavad sellised nõuanded endast igavest jõumasinat, kuid vaid nende leiutajatele, sest keegi loll neid sajadollarilisi raamatuid ju ostab.
See, et vett pritsitakse põlemiskambrisse ühes kütusega, pole miski uudis. Kuid ei soovita küll kellelgi oma uue autoga katsetada. Ja veel. Kui ikka auto sõidaks palja veega kusagil USA kolkas, küllap sõidaksid siis nõnda kõik autod maamunal.
Allikas: www.teadus.ee

Tsütomegaloviirus ja ajuvähk

Aastal 2002 avastas dr Charles Cobbs, et mõnel ajus kiirelt levival vähil võib olla seos üsna laialt levinud viirusega - tsütomegaloviirusega. Pakutakse välja, et see viirus on olemas vähemalt pooltel inimestest, kuid ta ei anna endast mingit erilist elumärki. Kuid miskipärast aitas viirus ühel üsna sagedasti esineval ajukasvajal - glioomil - kiiremini levida.
Nüüd leiti ka selle kiire leviku otsene põhjustaja - selleks osutus viiruse valk IE1. See valk pärsib geenide tegevust, mis üritavad vähi kasvu pidurdada, ja võimendab vähirakkude kasvusignaale. Nii muudab ta vähi kulu agressiivsemaks.
See teadmine võib avada uksed uutele vähi raviviisidele viirusvastaste ravimitega. Teatud ajukasvajate puhul pole lõikusega võimalik vähist jagu saada, kiiritamise ja kemoteraapia võimalused on samuti piiratud. Kui on aga tegemist viiruse poolt "kiirendatud" vähiga, siis võib saada abi ka tablettidest.
Allikas: California Pacific Medical Center

Keskealised on kõige õnnetumad

Kaheksakümne rahvuse ja kahe miljoni inimese andmeid analüüsides jõudsid Warwicki ja Dartmouthi ülikoolide teadlased järeldusele, et õnnetunne on graafikuna kujutatult kui suur U täht. Ajakirjas Social Science & Medicine esitletud uurimus räägib sellest, et sõltumata maast või rahvusest on kõige õnnelikumad lapsed ja vanemad inimesed. Kõige õnnetumad on aga keskealised - naistel olevat õnnetuse tippaeg 40 eluaasta kandis, meestel siis kui 50 ette lööb. Kummaline, kuid keskealiste depressioon ei sõltu ei laste olemasolust või puudumisest, lahutusest või kooselust, muutustest tööelus ega sissetuleku suurusest. Selles on midagi inimese olemusele igiomast, arvavad teadlased. Muutused ei toimu muidugi järsult ja ühe aasta jooksul. Kuid kui te olete 70 ja olete füüsiliselt enam-vähem vormis, siis õnnetunnet on teil umbes samapalju, kui 20aastastel. Kui te teate, et õnnetunde langus on tavaline, siis aitab see raskel ajal hakkama saada. Uuritud maade seas olid ka Eesti, Soome ja Läti.
Allikas: University of Warwick

Vastlapäev
lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis,
liupäev Kirde-Eestis

Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust.
Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Seda pühitsetakse eriti suure pidulikkusega katoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.
Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. saj teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu.
Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. saj pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked.
Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine.
Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka - naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud. Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba - siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.
Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud.
Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn) - sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega - suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha.
Keelud. Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla.
Toidud. Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube.
Odrast vastlakaraski vahetasid 20. saj välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. saj tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.
Allikas: www.folklore.ee

Vastlapannkoogid
2 kl vett, 25 g pärmi, 2 kl nisujahu, 1 kl piima, 1 kl tatrajahu, 2 muna, soola, rasvainet.
Sega leige vesi nisujahu ja pärmiga. Klopi korralikult segamini ja pane sooja kohta kerkima. Kerkinud tainale klopi juurde kuum piim, tatrajahu, munad ja sool. Pane uuesti kerkima. Lõpuks klopi veel kord läbi ja prae pannil kuumas rasvaines väikesed koogid. Serveeri hapukoore või võiga.
Allikas: www.kokaraamat.ee

Selle nädala Terviselehe trükitud väljaandest leiate lisaks järgmised teemad

• Nalja