Terviseleht nr 7 - 19. veebruar 2008

Loodusraviga tugevaks

Et olla terve, peame elama kooskõlas loodusega. Looduses on kõik olemas, üksnes on vaja tundma õppida, mida vajab meie keha, ja osata teda aidata. Loe edasi...

Inimesed ja lambad

Kui te olete ennast avastanud sealt, kuhu teil polnud vähimatki kavatsust minna, siis teadke - olete täiesti normaalne inimene. Lugesin just hiljuti uudist, et Leedsi ülikooli teadlased avastasid, et inimene on tegelikult karielajas nagu lammas või parvelind.
Nad nimelt kogusid ühte saali paarsada inimest ja palusid, et nad üksteisega ei suhtleks. Liikuda võisid nad kuhu iganes, juhuslikult, ainult et nad pidid hoidma vähemalt käteulatuse võrra distantsi. Teadlased aga informeerisid teiste katsealuste teadmata väikest hulka katsealuseid, kuhu liikuda. Ja nii selguski, et 200 inimese puhul piisab vaid kümnest suunateadlikust inimesest, et teised alateadlikult nende eesmärgikindlatega samas suunas liikuma hakkaksid. Seega, vaid 5% rahvahulgast määrab, kuhu ülejäänud 95% suunduvad.
Leedsi ülikooli professor Jens Krause jäi küll poliitiliselt korrektseks ja kinnitas ajakirjanikele, et nende tulemusi saab kasutada näiteks õnnetuste puhul või jalakäijate organiseerimiseks inimestest tulvil tänavatel.
Mis ütlemata jäi, on et seda teadmist kasutavad ka massirahutuste organiseerijad. Ning muidugi igasugused revolutsionäärid, ekstremistid ja muud äärmuslased. Nii lähi- kui kaugajaloost on selle kohta hulgaliselt näiteid tuua. Inimene on lambakarja liige - see ütelus ei tundugi nüüd pahatahtlikuna, vaid lihtsalt tõdemusena.
Siit võib minna veel edasi ja küsida - kas mitte pole üks autostumise põhjusi alateadlik püüd saada eemale lambakarjast, mis tõmbab su endasse, kuni lõpuks avastad end näiteks oma kodu asemel hoopis mõnel laulupeol olevat. Autoplekk kaitseb karja eest. Või siiski. Kas pole ka meie teedel toimuv ohjeldamatu kihutamine siiski lambakarja efekt. Piisab, kui 5% autodest kihutab, ja kohe teevad seda kõik.
Allikas: Tiit Kändler/www.teadus.ee

Mitte ainult mehed

Tänapäeval ei mõtle seksile mitte ainult mehed. Ühe uue uuringu väitel mõtlevad naised seksile tööpäeva jooksul vähemalt 34 korda.
Briti tutvumisportaal Datingdirect korraldas oma kasutajate hulgas seksiteemalise uuringu, millest selgus muuhulgas, et kaheksatunnise tööpäeva peale jaotatuna mõtlevad naised seksist praktiliselt iga veerand tunni tagant.
Ligi pooled küsitletutest ei olnud rahul oma seksuaaleluga, mis kindlasti on üks põhjusi, miks ka tööd tehes mõtted seksi peale lähevad. 53 protsenti tunnistas näiteks, et on armunud töökaas-lasesse, vahendab Expressen Daily Expressi uudist. 36% küsitletutest oli veendunud, et kolleegist armumisobjekt tuleb vaid kasuks, sest on ju meeldiv, kui töö juures silmad kellegi peal puhata saavad.
Allikas: Datingdirect/Delfi

Head uudised
Uus allergia ja astmaravi tulekul

Briti ja Šveitsi teadlased on jõudnud põhimõtteliselt uue ravimite klassi loomise lävele.
Nad leidsid uue astma- ja allergiaravimite sihtmärgi, mida mõjutades saab haigussümptomite ilmumist ära hoida, mitte ainult leevendada, nagu see on siiani toimunud. Lisaks allergikutele ja astmaatikutele peaks sellest avastusest kasu olema ka reumatoidartriidi jt põletikuliste haigustega patsientidel.
Loe edasi Terviselehest
Allikas: EurekAlert/The Journal of Immunology

• Esimesel eluaastal ollakse allergilised valdavalt toiduainetele (kanamuna, lehmapiim).
• Teisel eluaastal valdavalt lemmikloomad ja tolmulestad.
• Viieaastaste seas on allergikuid alla 10%.
• Eestis on kuni veerandil kümneaastastest mõni allergiaprobleem - kas astma, allergiline nohu või atoopiline dermatiit.
• Arenenud riikides ulatub elu jooksul allergiat ja astmat põdenud inimeste hulk 30%.
• Viimasel ajal on hakatud täheldama, et astmaatikute-allergikute hulk ei suurene enam varasema tempoga.
• Arvatakse, et allergia ja ka astma leviku üks põhjustest on liiga steriilne ja valesid baktereid sisaldav toit ja elukeskkond. Maalastel, kes loomadega sageli kokku puutuvad, esineb allergiat harvem kui linnalastel. Samuti on allergial seos tubakatarvitamisega jm keskkonnatingimustega.

Kriisid on õppimiseks
ALEKSANDER LAANE

Ikka tore, kui Terviselehes ilmunud materjal mõne arutelu põhjustab. Jama on muidugi siis, kui kommentaare kommenteerima hakatakse - jutt läheb asja esialgsest mõttest ja teemast pehmelt öelda väga kaugele. Räägin sellest üle-eelmises lehes avaldatud Warwicki ülikoolis tehtud uurimusest, mis ütles - neljakümneselt tunnevad naised (keskmiselt) end kõige õnnetumalt. Delfis moondus see väide lauseks, et neljakümnestel on elu "täitsa pekkis". Mis siis tõlkes peaks tähendama, et kõik on väga halvasti. Nendel asjadel pole aga suurt seost. Ja uurimuses pole seda "pekkisolemist" isegi mainitud. Inimesed ongi sageli õnnetud ka siis, kui kõik on hästi. Meenutaks, et õnnetunne on ... tunne. Täitsa subjektiivne, nagu tundele kohane. Tal võib, aga ei pruugi olla suurt seost objektiivsete asjaoludega. Tema üle on raske arutleda ja üritada teda seostada aktsiate hulga või isegi haridustaseme ning seksi sagedusega. Ehk on tal hoopis rohkem pistmist teise tunde - kindlustundega? Tema hulka on raske hinnata - ehk hindavadki neljakümnesed naised seda hulka kuidagi eriti konservatiivsel moel? Või on tegemist puhtalt bioloogiliste muutustega? Tõesti ei tea. Kõik võib väliselt väga hästi olla, kuid õnne ei pruugi inimene eriti tunda. Sest õnnetunne on lihtsalt tunne - olgu teda vähe või palju. Õnn on midugi ka see, kui sa õnnetu pole...
Elu võib olla nii paradiis kui põrgu - seda siis, kui aastaid on 20 või 30 või 40 või rohkem. Mitmedki psühholoogid on väitnud, et paljud neljakümnesed naised vajaksid nõustamist - aga see väide kehtib ka 30- ja 50aastaste kohta. Ei saa öelda, et 40ndate aastate paiku kõiki mingi kriis tabab - aga ju see on rohkem tõenäoline.
Ka pole õige väita, et kõik sõltub ainult inimesest endast, kuid kindlasti on sellel suur osa, kui muu elu-olu enamvähem talutav on. Viis, kuidas inimene asjade üle arutleb või mida usub, määrab tõesti palju. Neljakümneselt võib olla elus mingi rahulolematuse või kriisi periood, nagu üks kommentaator märkis. "On hea teada, et kõik tõusud ja langused meie elus on normaalsed ja ei maksa meelt heita. Ei aita meid kedagi, ei mehi ega naisi, ei noori ega vanu, kui näeme vananemises ainult halba," kirjutab ta. Kriisid on aga õppimiseks - kui kriis on edukalt läbitud, siis on edasised teed kõik jälle lahti.

Regionaalhaigla ning Sotsiaalministeerium tänasid doonoreid

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Sotsiaalministeerium tänasid Tallinna Raekojas vereloovutajaid.
Doonoreid tervitasid sotsiaalminister Maret Maripuu, Regionaalhaigla juhatuse liige ülemarst Andres Ellamaa ning verekeskuse juhataja Riin Kullaste.
Doonorite tänuüritus on meeldiv traditsioon ning seekord tunnustati doonoreid Tallinna Raekojas 16. korda. Tänuüritusele oli kutsutud üle saja vereloovutaja Tallinnast ja Harjumaalt ning lisaks doonorluse arengule kaasa aidanud inimesed.
Sotsiaalminister Maret Maripuu tänas doonoreid kõigi patsientide nimelt: "Te olete ulatanud abikäe neile, kes seda vajavavad, loovutanud verd ja aidanud päästa tuhandete elusid. Suur aitäh nende inimeste nimel, kes on saanud päästetud tänu teile."
Regionaalhaigla juhatuse liige ülemarst Andres Ellamaa sõnul jäävad doonorid tihti tänusõnadeta, kuid doonorite panus ühiskonda on ülimalt oluline. "Kogu vereteenistuse filosoofia sõltub heast tahtest ja tervisest, loodan, et Eestis jätkub neid mõlemaid ka edaspidiseks."
Kuulutati välja ka üleriigilise esseekonkursi "Doonor on elupäästja" võitjad. Konkursile oli laekunud 61 tööd 26-st koolist üle Eesti. žürii esinaise, verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul olid noored hästi informeeritud ja suhtusid doonorlusse väga soojalt. "Mõned kirjutajad on juba ise doonorid ja enamik väljendab oma essees soovi doonoriks hakata, kui vastav vanusepiir saavutatud." Peapreemia vääriliseks tunnistas žurii Jõgeva Gümnaasiumi õpilase Kadi Liivaku töö. Võitjale anti üle konkursi peaauhind - sülearvuti. Teise koha sai Hanna-Liis Sillar Tabasalu Gümnaasiumist ning kolmanda koha Liina Paap Rakvere Eragümnaasiumist.

Liikumisharrastuse kokkulepe Hiiumaal

Käina spordihoones allkirjastati Hiiumaa liikumisharrastuse ja tervisespordi koostöölepe, mis on järjekorras 12.
"Tervisespordi ja liikumisharjumusega saab igaüks edukalt arendada oma kehalist vormi ja vaimset tasakaalu, lisaks on sellel meelelahutuslik mõju," ütles kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil. "Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee eestvõttel on viimastel aastatel sõlmitud maakondlikke kokkuleppeid, mis lisaks ühiste huvide kinnitamisele seavad osapooltele ka kohustusi liikumisharrastuse laiema leviku tagamiseks. Liikumisharrastus on kasulik igas eas inimestele, lapsedki võiksid sellega võimalikult vara tutvust teha, et kasvada terveteks ja tublideks. Seepärast on riikliku liikumisharrastuse kava elluviimises oluline osa täita ka Eesti Koolispordi Liidul, mis hõlmab oma tegevuses enam kui 400 Eestimaa kooli," lisas Seil.
Hiiumaa liikumisharrastuse ja tervisespordi kokkuleppega ühinevad laupäeval kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Koolispordi Liit, Eestimaa Spordiliit Jõud, Hiiu maavalitsus, Hiiumaa omavalitsuste liit ja Hiiumaa spordiliit.
Allikas: Kultuuriministeerium

Eesti elukvaliteedilt Euroopa tuumikusse

Pikema perspektiiviga arengusihtidest huvituvad valitsusvälised organisatsioonid võtsid vastu programmi Harta 2008, mis seab eesmärgiks Eesti inimeste elukvaliteedi tõusu.
"Hartas on enam kui 60 valitsusvälist organisatsiooni välja pakkunud sihi, mis vaatab kaugemale tänasest päevast, mis ei pea riigi edenemise aluseks ainult majanduse arengut ning mis innustaks inimesi rohkem mõtlema oma tervisele, eluväärtustele ja hoiakutele," ütles Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu (EKK) nõukogu liige Raivo Vare. "Harta on võtnud ambitsioonika, kuid saavutatava põhieesmärgi - Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks on meie inimeste elukvaliteet võrreldav Euroopa tuumikuga."
EKK juhi Peep Mühlsi sõnul võiks igaüks korraks mõelda, milline on ta elu kümne aasta pärast ning ühtlasi meenutada aega, kui Eesti taastas iseseisvuse. "Ühe inimpõlve pikkune periood oleks sobivaks mõõdupuuks, hindamaks ühiskonna tugevust ja küpsust. Siiani on ju palju ära tehtud, kuid poliitilise eliidi tähelepanuta on jäänud mitmeid olulisi valdkondi, kus asjade praegune seis pidurdab edasist terviklikku arengut," tõdes Peep Mühls.
Harta osalised ja EKK on seadnud oma sihiks osalusdemokraatia arendamise. Harta keskendub neljale võtmevaldkonnale - rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ja rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal sõnastavad Harta osalised konkreetsed ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele institutsioonidele ja avalikkusele.

30 miljonit aastat taastumist

Ajaloo suurimate väljasuremiste järel taastusid ökosüsteemid vähemalt 30 miljonit aastat. 250 miljoni aasta eest Permi ajastul suri välja üle 90 protsendi liikidest nii putukate, taimede, mereloomade, kahepaiksete kui roomajate seast. Ökosüsteemid hävitati üle kogu Maa. Liikide vahel kujunenud võrgustikud katkesid ja ellujäänud liigid hakkasid taastumise nimel võitlema. See oli kogu eluslooduse väljasuremisele teadaolevalt kõige lähem olukord. Siiani arvati, et elu taastus üsna kiirelt, kuid see toimus vaid oportunistlike liikide näol, kes kiiresti hõivasid tühja ökoruumi. Nagu oli seda seasuurune tünnikujulise rinnaga Lystro-saurus. Bristoli ülikooli teadlased Sarda Sahney ja Michael Benton näitasid, et spetsialiseerunud loomad moodustasid keerulisi ökosüsteeme ja toiduahelaid hoopis pikema aja vältel. Nii et pärast suurt ökoloogilist kriisi võtab taastumine väga kaua aega. Sahney ja Benton uurisid neljajalgsete selgroogsete, nagu kahepaiksed ja roomajad, taastumist. Nad leidsid, et ehkki neljajalgsed toibusid kiiresti, võttis stabiilse tasakaalu tekkimine aega 30 miljonit aastat. Permi väljasuremised toimusid kolmes laines, millest suurim oli 251 miljoni aasta eest ja vallandus nüüdsetel Venemaa aladel aktiviseerinud vulkanismi tagajärjel, misläbi tekkis laavast kaetud 200 000 ruutkilomeetri suurune "Siberi lõks".
Allikas: AlphaGalileo

Saaremaa arstid protesteerivad

Meid teeb murelikuks sotsiaalministeeriumi 19.08.2004 määruse nr.103 "Haigla liikide nõuded" muutmise eelnõu. Kavandatav muudatus näeb ette, et praeguse nelja valvearsti asemel hakkab alates aprillist üldhaiglates valves olema vaid kaks arsti. Jäetakse arvestamata Saare maakonna ja Kuressaare Haigla eripära - saareline asukoht. Riik peab tagama võrdsed võimalused kõigile oma elanikele, sealhulgas ka kõrgema etapi haiglatest kaugemal elavatele inimestele. Muudatus ei arvesta, et patsiendi transport kõrgema etapi raviasutusse on tänu püsiühenduse puudumisele sootuks aeganõudvam kui mandril, sageli ilmastikuolude tõttu igasugune ühendus mandriga puudub. Samuti ei arvesta muudatus, et inimeste arv kasvab maakonnas kevadsuvel mitmekordseks suvesaarlaste ja turistide arvelt. Kahel arstil pole võimalik tagada haiglas viibivate patsientide järelvalvet, sh intensiivravi osakonna patsientide ravi ning samal ajal anda erakorralist abi kiirabi poolt toodud ning ise haiglasse pöördunud abivajajatele.
Selline negatiivne muutus halvendab kvalifitseeritud arstiabi kättesaadavust, soodustab noorte perede lahkumist maakonnast, ei soodusta noorte eriarstide tööleasumist. Oleme nõus, et ökonoomne majandamine on tervishoius oluline, kuid ka turumajanduse tingimustes ei tohi tervisest saada kaup, haigest klient ega arstikunstist klienditeenindamine. Ka ministeeriumi ametnikul tuleks säilitada terake tervet talupojamõistust. Saaremaad tuleb käsitleda erijuhtumina ning jätta Kuressaares jõusse praegune hästitoimiv valvesüsteem. See oleks üks reaalne ja väga vajalik tegu meie riigi paljuräägitud, kuid vähetoimivas regionaalpoliitikas. Nõuame, et ministeerium võtaks muudatuste sisseviimisel arvesse saarelisest asukohast tulenevat eripära ja jätaks Kuressaare Haiglas alles praegu kehtiva ööpäevaringse nelja valveringi rahastamise! Nõuame, et kõigile Eesti elanikele oleks tagatud igal hetkel operatiivne ja kvaliteetne meditsiiniabi ning vajalik arstliku valvesüsteemi rahastamine!
Saaremaa arstide selts

Rohelisele teele tagab edu loomulik magusus

Taani teadlase väitel võib rohelise tee kaalu alandava edu taga peituda lisaks muule selle loomulik magusus. Kohvi ja tee tervislikkuse üle on väga palju diskuteeritud ja seetõttu alustas Kopenhaageni Ülikooli professor Leif Skibsted uurimistööd, mis peaks välja selgitama, kui kasulik või kahjulik on tegelikult teed ja kohvi juua.
Senised uurimused näitavad, et roheline tee ning rohelise ja musta tee vahepealne oolongi tee tõstabad rasvade põletamist kuni 5 protsenti. Kuigi sellel alal pole teadlased veel üksmeelele jõudnud, arvatakse, et katehhiinid ehk antioksüdandid, mida leidub enim rohelises ja oolongi tees, aitavad rasvu põletada.
Mõned uurimused on näidanud, et katehhiinid koos kofeiiniga panevad ainevahetuse käima, kuigi päris täpselt pole veel teada, kuidas see juhtub. Skibsted tuligi välja oma teooriaga, et oolongi tee, isegi suhkruta, katab teejooja magusavajaduse, kuna tee ise on juba piisavalt magus ja nii süüakse vähem magusat, mis omakorda aitab kõhnuda.
Allikas: MNT

Gorillad nagu inimesed?

National Geographic ja gorillauurijate väljaanne Gorilla Gazette avaldasid eelmisel nädalal fotod, mis on mitmes mõttes huvitavad.
Bioloogil Thomas Breueril õnnestus esmakordselt ajaloos jäädvustada vabalt elavate gorillade paaritumise nn misjonäriasendis. Nende hävimisohus gorillade nimed on Leah ja George. Teadlased kirjeldasid seda protsessi nii: "Leah lamas selili maa peal ja George vaatas tema silmadesse."
http://news.nationalgeographic.com

Kuidas Ynist hapnik sai

Me ei mõtle tema peale kuigi sageli - vaid siis, kui puudus kätte tuleb. Kuid see mõjutab meie elu tohutult. Õigemini ei kujutagi ette, milline oleks elu Maal ilma hapnikuta.http://news.nationalgeographic.com Esimesteks hapnikutekitajateks peetakse sinivetikaid, kes olid tõenäoliselt olemas juba 2,7 miljardit aastat tagasi. Vaatamata nimele ütlevad mikrobioloogid, et tegemist on siiski bakteritega - tsüanobakteritega -, mitte vetikatega. Bioloogid ütlevad aga, et tegemist on ikka taime ehk vetikaga. Nad kasutavad elutegevuseks päikeseenergiat ehk fotosünteesi, lõhustades energia saamiseks veemolekule ja vaba hapnik on neile põhiliselt lihtsalt kasutu jääkprodukt. Vaba hapniku hulk polnud aga miljardeid aastaid tagasi kuigi suur ning seegi neeldus, reageerides erinevate ainetega, näiteks vulkaaniliste gaasidega. Tänapäeval toodavad tsüanobakterid koos vetikatega umbes 70-80% kogu õhuhapnikust. Hapnik hakkas meie koduplaneedi atmosfääri kogunema 2,3-2,4 miljardit aastat tagasi, kui vulkaaniline aktiivsus nähtavasti väiksemaks jäi. Seejärel ilmusid varsti ka esimesed bakteritest keerulisemad rakulised organismid ehk eukarüoodid.
Seda suhteliselt kiiresti suurenevat hapniku lisandumist nimetatakse Hapnikurevolutsiooniks, Hapniku Evolutsiooniks, Suureks Oksüdatsiooniks ja ka Hapniku Katastroofiks - seda küll rohkem muutuse kiiruse mõttes, mitte vaestele anaeroobidele, kes hapnikku tänapäevani ei talu või ei vaja, kaasa tundes.
Rakuline struktuur võimaldas keerulisematel organismidel hapniku omastades toota kiiremini ja rohkem oma elutegevuseks vajalikku energiat, kui seda suutsid anaeroobid.
10% tasemele jõudis hapnikusisaldus atmosfääris 1,7 miljardit aastat tagasi.
Ürgsesse süvamerre ilmus suuremas koguses hapnikku alles 580 miljonit aastat tagasi. Paleontoloogid oletavad, et eukarüootide arenguhüpe viibis pea poolteist miljardit aastat Maa atmosfääri ikka veel madala hapnikutaseme tõttu, mis ei võimaldanud keerulisematel aktiivsetel organismidel ilmuda. Nähtavasti mängis oma osa ka osoonikihi moodustumine kaitseks Päikese kiirguse eest.
Viie miljoni aasta pärast e 575 miljonit aastat tagasi panid eukarüoodid aluse loomariigile selle tänapäevases mõistes.
Atmosfääri hapnikusisaldus on vahepeal ka suurtes ulatustes kõikunud 15 ja 35% vahel. 300 miljonit aastat tagasi oli õhus vaba hapniku sisaldus tervelt 35%. See võimaldas näiteks putukatel kasvada mitmeid kordi suuremaks, kui me neid tänapäeval, õhu 21% hapnikusisalduse juures oleme harjunud nägema.

Avastamine
Philo Mechanicus ehk Philo Bütsansist elas 280-220 a. ema. Ta pani küünla veepotti ja kattis selle klaaskolviga. Kui küünal hapniku puudusel kustus, oli vesi veidi ülespoole tõusnud. Philo arvas, et osa õhust muutus tule-elemendiks, mis suudab klaasi läbida. See katse andis innustust järgmistele uurijatele.
Kaheksanda sajandi Hiinas kirjutas Mao-Khóa, et atmosfäär koosneb kahest substantsist: Yang ehk lõplik, täielik õhk (lämmastik) ning Yin ehk mittetäielik õhk (hapnik). Ta pani tähele, et Yin ühineb erinevate metallidega, kuid mitte kullaga. Ta teadis, kuidas hapniku saada, ja et see on vee koostisosa. Käsikirja tõi rahva ette idamaade asjatundja Heinrich Julius Klaprothi (1783-1835), kuid hiljem on selle ehtsuses siiski kahtlema hakatud.

Esimese eurooplasena, kes mõistis (ja kirja pani), et õhk pole element, vaid mitmete gaaside segu, oli Leonardo da Vinci (1452-1519).
Poola alkeemik ja filosoof Micha? S?dziwój kirjeldas hapnikku esmakordselt 1604. aastal ning nimetas seda elu eliksiiriks.
1621 katsetas enda konstrueeritud ja ehitatud maailma esimest allveelaeva Cornelius van Drebel, taanlane Inglise monarhi James I teenistuses. Allveelaev sõitis 4-5 jala sügavusel Thamesi jões. Oletatakse, et hapniku saamiseks võttis ta kaasa enda tehtud "aerial nitre", mida ta oli saanud salpeetri kuumutamisel.
1669 kinnitas John Mayow (1640-1679), et spiritus nitro-aereus (hapnik) põhjustab soojendatava poolmetalli antimoni (e alabaster) kaalu tõusu. Teadmine, et see miski on osa õhust, aitas tal mõista, et nii põlemine kui hingamine on sarnased protsessid.
1678 eraldas hapniku salpeetrist ehk nitraadist Taani keemik Oluf Borch ehk Olaus Borrichius (1626-1690);
Sama tegi 1731 Briti loodusteadlane Stephen Hales (1677-1761).
1774. a sai elavhõbedaoksiidist hapniku kätte Prantsuse keemik Pierre Bayen (1725-1798).
Keegi neist kolmest ei teadnud, kuidas seda ainet koguda, mis omadused tal on ja mis elemendiga tegemist on.

Aastal 1774 avastati hapnik kes-teab-mitmendat, kuid kokkulepitult esimest ja viimast korda. 1. augustil suutis inglise keemik, filosoof, poliitikateoreetik, kustutuskummi ja mullivee leiutaja ning vaimulik Joseph Priestly elavhõbeoksiidi lagundamisel saada hapnikku. Priestley juhtis läbi suurendusklaasi päikesevalgust elavhõbeoksiidile (mida ta nimetas mercurius calcinatus per se), mis lagunes elavhõbedaks ja hapnikuks.
Priestley jõudis oma 1775. aastal ilmunud artikliga ette rootslasest, Uppsala apteekrist Carl Wilhelm Scheelest, kes oli juba 1772. aastal hapnikku eraldanud, kuid kelle artikkel ilmus 1777.
Priestly järeldas, et hapnikku leidub õhus, ained põlevad hapnikus paremini, hingata on viis või kuus korda kergem. Ta katsetas puhast hapnikku hiirtel ja kui need hinge ei heitnud, siis proovis ka ise puhast hapnikku sisse hingata. Ta kirjeldas, et gaasi hingamisel oli rinnus erakordselt kerge tunne ning kergus püsis ka pärast hingamist. Ta ennustas, et selle gaasi sissehingamisest võiks tulevikus saada osa luksuslikust elustiilist. Priestley nimetas hapnikku deflogistoneeritud õhuks. Priestley ütles ka, et puhta hapniku hingamine võib olla ohtlik. Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus.
Rootslane Carl Wilhelm Scheele nimetas gaasi tuleõhuks, hiljem ka vitaalseks õhuks.
1789 - hapnikule andis nime oxyg?ne (ehk kr keeles "happe(teravuse)tekitaja") prantslane Antoine Lauren Lavoisier teoses Traité élémentaire de chimie. Lavoisier väitis hiljem, et ka tema oli teistest sõltumatult hapniku avastanud. Säilinud on andmed, et Priestley külastas Lavoisier?d oktoobris 1774 ja rääkis oma eksperimendist ning sellest, et ta oli eraldanud uue gaasi. Scheele postitas samuti Lavoisier?le kirja oma eksperimendi ja avastuse kohta 30. septembril 1774, kuid Lavoisier pole kunagi kirja saamist tunnistanud. Kirja koopia leiti Scheele arhiivist pärast tema surma.
ALEKSANDER LAANE

Faktid

• Maakoore maismaa osa koosneb valdavalt räni ühendist hapnikuga ehk ränioksiidist (SiO2) - 60,6%
• Hapnik moodustab maakoore massist 49,2%
• Ookeanide massist on hapniku osa 88,8%
• Hapnik lahustub paremini jahedamas vees - seepärast on ookeanides vaba hapnikku rohkem pooluste pool.
• Atmosfääri massist on hapniku osa 23,1, mahust 21%
• Päikese massist moodustab hapnik vaid 0,9%
• Marsi atmosfääris on hapnikku mahult 0,1%
• Anaeroobid saavad läbi vaba hapnikuta.
• Hapnikku on igal pool elusaines - nii valkudes, süsivesikutes kui rasvades.
• Hapniku üks vormidest - osoon - on väikeses koguses inimesele kasulik, suurel hulgal aga mürk. Osooni (ja ka vesinikperoksiidi H202) toodavad meie endi kehas näiteks valgelibled, et tappa veres erinevaid sissetungijaid. Samas soodustab vere suurenenud osoonisisaldus kolesterooli ladestumist veresoone seina.
• Hapniku kasutusalasid on tohutult. Meditsiinis kasutatakse teda erinevate probleemide puhul, kui vere hapnikutase on mingil põhjusel liiga madal ja kopsud ei suuda seda mingil põhjusel tõsta - erinevate kopsuhaiguste ja mitmete südamehaiguste puhul, kirurgias. Kuid samuti kasutatakse teda vingugaasimürgituse, gaasgangreeni (tapab seda tekitavad anaeroobsed bakterid) ja dekompressioonihaiguse puhul.

JÄRJEJUTT, 7
Akadeemik Nikolai Amossov - terviseteoreetik ja -praktik Koostanud MART RANDLANE

Teledoktor vastab
Tervisevõtit keerates

Helistab keskealine mees, ehitustööline, on hädas radikuliidiga. Ilmselt elukutse viga, selg ära tõstetud. Ja küsimus järgmine - kõikvõimalikud ravid ära proovitud, nüüd pakutakse laserit. Aga maohaavandi ja vererõhu tõttu jäid varasemalt soojendused tegemata, kas ka laserravi on vastunäidustatud?
Järgmisel helistajal varbaküüned hukas - paksud, kihilised ja krobelised. Kas kõik küüned? Ei, selgub, et ainult kaks. Siis asi selge - küüneseen. Et mis sellega teha?
Ning siis helistab naisterahvas, ja küsimus selline - temal on kindel soov suitsetamisest loobuda, kas selleks saab nõelravist abi.
VIKTOR VASSILJEV
Dr Vassiljevile saate küsimusi esitada, helistades STV saatesse Tervisevõti kolmapäeval, 27. veebruaril kell 21.30 tel 6 881 111 või kirjutades Terviselehele.

Programm, mis vaatab su sisse
Kristin Parika

Kui organism annab märku, et tervis logiseb, kuid meditsiin ühtegi haigust ei avasta, on üheks võimaluseks otsida abi metoodikast, mis uurib sügavamat tasandit
Kas olete kogenud olukorda, kus arst väidab, et olete lihtsalt üleväsinud ning soovitab korralikult puhata, kuid see ei aita? Kannatanud näiteks pea- või muude valude käes omamata aimugi, millest need on tekkinud ning nähes ainukese lahendusena valuvaigisteid? Tujutus, apaatia, kergestiärrituvus ja söömishäired tunduvad olevat üha levinumad probleemid.
Loe edasi Terviselehest

Kust on võimalik leida ökotooteid?

Ökomärgistega tooteid leiab nii jaekaubandusest, kus nende sortiment on väiksem, kui ka eripoodidest.

Ökomärgistega tooted on esile toodud järgmistes jaekauplustes ja kettides: Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Maksimarket, Prisma Peremarket, Rimi, Selver, Stockmann.

Mahe- ja ökokaupu müüvad spetsiaalpoed (vihjake nimetamata ökopoodidest enda@roheline.ee):

Tallinnas

• Ökosahver, Mulla 6a, www.sahver.ee
• Parim Pood, Müürivahe 17, www.parimpood.ee
• Parim Pood, Herne 6, www.parimpood.ee
• Mahekaubamaja, Väike-Ameerika 8, www.mahekaup.ee
• And, Kaubamaja peahoone B-korpuse I korruse galerii, www.loodusjoud.ee
• And, Müürivahe 19, www.loo-dusjoud.ee
• Maa, Kaubamaja peahoone B-korpuse I korruse galerii, www.loodusjoud.ee
• Maa, Ülemiste City, Lõõtsa 6, www.loodusjoud.ee
• Maa, Kaluri tee 3, Haabneeme, www.loodusjoud.ee
• Loodusand, Jaama 3, Nõmme, www.loodusand.ee
• Looduspere, Pirita pood Regati pst 1 (TOP 4. korrus), www.looduspere.ee
• Looduspere, Viru pood Viru Väljak 4 (Bussiterminalis), www.looduspere.ee
• Looduspere, Tartu mnt 39, www.looduspere.ee

• Looduspere, Tartu pood Aleksandri 8 (Passaažis), www.looduspere.ee
• Lõuna-Eesti Ökokeskus, Pikk 12B (Pika tänava kaubahoov), (avamisel)

• Parim Pood, Tartu tn 1a, www.parimpood.ee

• Naturaal, Pikk 12, www.naturaal.ee

• Olemise Rõõm, Karja 17, www.olemine.ee
• Allikas, Posti 22

• Looduseait, Kauba 9

• Urve Pood, Kalda 1

Koju toovad mahekauba Tallinnas Ökosahver www.sahver.ee ja internetipood Tervitus (www.tervitus.ee) ning Tartus Kaja Kesküla: kajakes@hot.ee.

Nalja

Mööda väga pikka tolmust teed astub rändur koos koeraga. Rändur on väsinud ja koer on väsinud.
Järsku näeb - aiaga ümbritsetud oaas, loss taamal, ojake vuliseb, rohelust palju, linnud laulavad, muusika mängib.
"Mis see on?" küsib ta valvurilt.
"See on paradiis! Sa oled juba surnud, kuid nüüd saad tõeliselt puhata!"
"Kas seal vett on?"
"Külluses puhast vett - purskkaevud ja basseinid lisaks."
"Kas seal sööki on?"
"Kõike, mida hing ihaldab!"
"Kas koos koeraga võib siseneda?"
"Ei, koera peate siia jätma!"
Rändur läks koos koeraga edasi. Mõne aja pärast näeb ta talu, mille aiavärava juures istub samuti valvur.
"Kas ma juua saaksin?"
"Astu sisse - hoovis on kaev!"
"Aga minu koer?"
"Koera jaoks on kaevu kõrval jooginõu."
"Kas süüa ka leidub."
"Kostitan sind õhtusöögiga."
"Aga koer?"
"Leiame tallegi kondi."
"Mis koht see on?"
"Paradiis."
"Aga lossivalvur ütles sama?"
"Valetab. Seal on põrgu!"
"Kuidas te seda naabrust kannatate?"
"See on meile väga kasulik. Meieni jõuavad tõesti vaid need, kes ka sõpru maha ei jäta."