Terviseleht - 16. juuni 2009

Järgmine trükitud Terviseleht ilmub augustis! Toredat suve!

Pereema sajale suule

Tiia Sieberki koduõuel asub loomaaed ja tema unistuseks on maakivimüüri ladumine, lisaks on ta täiskohaga ema, kes stressi peale suurt ei mõtle. Loe edasi...

100päevane köha

Läkaköha pole ainult laste haigus. Selles veendus ka William Cochran, kes ise on laste gastroenteroloog ja kuulub ka ühe USA lastehaigla juhatusse.
Enesele väga ootamatult haigestus ta rängalt - läkaköhasse. "Mu köha läks nii halvaks, et ma ei saanud üldse hingata," ütles ta. "See oli hirmutav ja kohutavalt valus."
Allikad: Tervisekaitseinspektsioon, Geisinger Health System, MNT

Päästeabi kuulmispuudega inimestele

Tallinna linnavalitsuse invakomisjoni korralisel koosolekul tõstatus põhiteemana kuulmispuuetega inimeste päästeabi korraldamise muutmine ning riikliku regulatsiooni vajadus.
Invakomisjoni tööd juhtiv abilinnapea Merike Martinson ütles, et politsei ja päästeameti esindajatega on mitmel korral arutatud probleeme, mis on seotud kuulmispuuetega inimestele kiireloomulise abi tagamisega. "Sõnumi teel edastatav abikutse on teel liiga kaua ning kitsale sihtrühmale turvalise süsteemi loomiseks on vajalik riiklik regulatsioon," ütles Martinson. "Invakomisjoni otsusega teeb Tallinna linnavalitsus vastava pöördumise majandus-ja kommunikatsiooni-, sise- ja sotsiaalministeeriumile juriidilise ja tehnilise korra väljatöötamiseks. Edastaja peab olema fikseeritav ja sõnum identifitseeritav ning teenus tasuta."
Invakomisjoni koosoleku päevakorras oli ka tugiisikuteenus puudega lapsele tavalasteaias ja -koolis, Tallinna erivajadustega laste koolide tulevikuperspektiiv ning tugiisikuteenus psüühikahäiretega ja vaimupuudega inimestele Tallinnas praegu ja edaspidi.
Tallinna linnavalitsuse invakomisjon käib koos neli korda aastas ja sinna kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuameti, puuetega inimeste erinevate organisatsioonide ja linnaosavalitsuste esindajad.
Raepress

Tartu Linna Polikliinik teostab hepatiidivastast soodusvaktsineerimist

Kuni augusti lõpuni saab end Tartu Linna Polikliinikus soodustingimustel hepatiidi vastu vaktsineerida. Soodustuse aluseks on 200-kroonine kupong, mis ilmub juunikuu jooksul Tartumaa kohalikes ajalehtedes.
Tartu Linna Polikliiniku juhataja Mihkel Lemberi sõnul on hepatiit ülimalt raske haigus, millesse tasub suhtuda täie tõsidusega, sest nakatumine on imelihtne ja haiguse kulg pikaajaline. "Meie naaberriigis Lätis möllab hetkel tõsine hepatii-dipuhang.
Soovitan ka Tartu elanikel end haiguse vastu vaktsineerida, sest hepatii-dioht võib meid varitseda kohtades, kust me seda oodatagi ei oska," ütles Lember.
Hepatiidi vastu saab end kuni augusti lõpuni soodustingimustel vaktsineerida Tartu Linna Polikliinikus aadressil Gildi 8. 200-kroonise vaktsineerimise sooduskupongi saab välja lõigata 3. juuni ajalehest Tartu Postimees, 9. juuni Tartu Linnalehest ning 8. juuni Tartu Ekspressist.
Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A-, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu.
Mõned viirused, nagu B-või C-hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem ja koos A-hepatiidiga ainus hepatiidivorm, mida saab vaktsineerimise teel ära hoida.

Paremad ajad
ALEKSANDER LAANE

Puhkuseperioodi-eelne Eesti pole kaugeltki nii rõõmus, kui olla võiks. Lootus, jah, on, et paremad ajad tulevad taas. Küsimus on - millal ometi. Ja kui need paremad ajad taas tulevad, siis on neil tõenäoliselt hoopis teine nägu.
Arusaamised, kuidas raskeid aegu üle elama peab, on erinevaid. Põhjanaabrid ei tõmmanud oma tervisedendusprogrammidelt vaipa alt, Eesti valitsus teeb seda rahulikult. Projektipõhine värk ju - kaugemale kui kaks, parimal juhul neli aastat pole põhjust mõelda. Ega eriti ei lohuta, et lätlastel on veel hullem.
Kust võtta raskel ajal jõudu? Mina tõesti ei tea. Ehk meile kallite inimeste olemasolust, metsast ja merekaldalt. Aeg on mõelda uusi mõtteid, teha revisjoni vanades ootustes, lootustes ja seisukohtades.
Näiteks sakslased on vahepeal narkosõltlaste ravis võtnud päris istekoha seisukoha asemel. Nad vaatasid, mida ðveitslased teevad oma narkomaanidega, proovisid mitmes linnas ise ka järgi ja nüüd rakendavad uut tüüpi "ravi" varsti üle riigi.
See käib nii, et üle 23aastased lootusetud, kroonilised heroiinisõltlased saavad oma portsu täitsa ametlikult riigi poolt kätte, kui kõik muud võimalused nende jaoks ammendunud on.
Ei tasu arvata, et mulle selline lahendus meeldiks. Aga kellel on parem välja pakkuda? Nii ðveitslased kui sakslased leidsid, et sellisel viisil toimides väheneb narkomaanidega seotud probleemide hulk - nende tervis muutub kogunisti paremaks ja narkokuritegude hulk väheneb.
Tänase lehe esiküljelt saab lugeda, miks on vaktsiinid täiskasvanutelegi vajalikud. See pole muidugi uudis, kuid kui lastearstki enese vaktsineerimise ära unustab, siis tasub ju seda meelde tuletada teistelegi.
Kuid uudiseks on see, et emakakaelavähi vaktsiinil on tõenäoliselt ka pea- ja kaelapiirkonna vähke ärahoidev toime. Teatavasti tekitab emakakaelavähki HP-viirus, mille vastu on ka vaktsiin nüüd olemas. Praegu soovitatakse seda kasutada tüdrukutel umbes 12aastaselt, kuid üha rohkem koguneb tõendeid, et seda peaks saama ka sama vanad poisid. Ainult nii saab selle ohtliku viiruse leviku kontrolli alla ja vähijuhtumeid nii naistel kui meestel vähemaks.
Ma arvan, et masust aitavad meid välja teadmised - ja nende kasutamine. Ja lootus, et juba homme on kõigele vaatamata uus ja parem päev.
Häid teadmiste ja ilusate hetkede kogumise hetki - ja kohtumisteni!

Avatakse meetme "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed" taotlusvoor
Koostaja KERLI NILP
Projektiekspert OÜ

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tööelu" raames on avatud 1. juulist-31. juulini 2009 meede 1.3.3 "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed" esimene taotlusvoor.
Toetuse andmise eesmärgiks on kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine ning eelkõige töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, pakkudes töötamist toetavaid hoolekandemeetmeid.
Avatud voorus saab toetust taotleda näiteks järgmiste tegevuste elluviimiseks:
Sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega inimestele või peredele nõustamisteenuste (sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine ja muud nõustamisteenused) pakkumine või eneseabigruppide toetamine.
Hooldust vajavale pereliikmele transporditeenuse pakkumine võimaldamaks hoolduskoormusega pereliikme tööl käimist või puudega inimese tööl käimist toetava transporditeenuse pakkumine.
Avatud vooru raames võib toetust taotleda juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, kohaliku omavalitsuse üksus, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, v.a asutus, mis on prioriteetse suuna raames programmi elluviimiseks juba toetust saanud.
Toetust antakse projektile abikõlblike kogukuludega vähemalt 100 000 krooni.
Ühele projektile saab toetust taotleda maksimaalselt 3 000 000 krooni. Taotlejal tuleb katta vähemalt 10% projekti abikõlblikest kuludest. Projektikonkurssi koordineerib sihtasutus Innove.

Projektiekspert OÜ meeskonna soovitused:
Projekti positiivse rahastamisotsuseni viib läbimõeldud plaan, mis on korrektselt vormistatud projekti taotlusvormil ning nende lisades. Mahukaima osa taotlusest moodustab projekti kirjeldus, mille alusel hindab valitud ekspertrühm projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, strateegiatele ning arengukavadele. Projekti kirjelduse alusel hinnatakse ka projekti teostatavust ning mõjuulatust. Projekti efektiivsust hinnatakse aga koostatud eelarve ning projektikirjelduse alusel.
Eduka projekti esitamiseks on esmalt oluline välja selgitada, kas projekti sisu ja eesmärgid haakuvad rahastaja prioriteetidega. Meeles peab pidama, et kunagi ei tohi muuta rahastaja taotlusvormi omal äranägemisel ning ära tuleb täita kõik ettenähtud lahtrid. Tähelepanelikult tuleb ka jälgida, et projekti erinevates osades taotletavad summad omavahel klapiksid ning et kõik kulud oleksid abikõlbulikud, eelarve läbipaistev ning arvutusvigadeta.
Kui projekti läbiviijad ei oma kogemusi ega kompetentsi, on mõistlik projekti meeskonda kaasata valdkonna ning projekti juhtimise spetsialist. Projekti taotlusdokumentide koostamisel võib kasutada konsultandi abi, kelle kogemused ning teadlikkus projektide rahastamisest aitavad kaasa rahataotluse valmimiseks professionaalsel tasemel.

Kokkuvõtliku info antud meetme kohta leiate Eurotoetuste blogist http://blog.projektid.ee/2009/06/08/hoolekandemeetmed/ või rahastaja kodulehelt www.innove.ee.

Artikli koostas määruse põhjal Projektiekspert OÜ (www.projektid.ee). SA Innove on toetanud meie meeskonna koostatud projekte läbi aastate. Näiteks Tallinna Heleni Kooli kutseõpe, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi karjäärikeskus, Ämmuste, Ahtme ja Tartu Hiie kooli hoonete renoveerimised ning paljud muud projektid (www.projektid.ee/portfoolio).
Projektiekspert OÜ on Eesti kapitalil põhinev firma, mis on juba seitse aastat pühendunud fondidelt toetuste taotlemisele.
Pakume võimalust testida oma idee sobivust fondile (www.projektid.ee/idee). Testimine on tasuta! Samuti on võimalik tellida omale meili peale teave konkursside väljakuulutamise kohta Teile sobivates valdkondades (www.projektid.ee/konkursi_uudised).

Tallinna huvikeskus "Kullo" aastanäitus

Alates 27. maist on Kullo Lastegaleriis avatud Tallinna Huvikeskus "Kullo" kunstiringide aastanäitus "Kullo 2009". Näha saab ringides osalevate laste loomingulisi ja isikupäraseid töid. Huvikeskuse aastanäitust iseloomustab kunstitehnikate paljusus, põnevad teemakäsitlused ning värviküllus.
Näitusel on esindatud erinevad huviringid: keraamika (juh.Aino Arumäe), skulptuur (juh. Vergo Vernik), maal-joonistamine-klaasimaal (juh. Elve Tauts), kunstiring ja nahkehistöö (juh. Ruth Heidok) ja Galerii kunstistuudio (juh. Anneli Aguraiuja).
Näitus jääb avatuks 20. juunini. Järgneb "Kullo" noorte ja täiskasvanute joonistamis- ja maalimiskursuse näitus (juh. Kersti Linnamägi ) 29. juuni-25.juuli.
Kullo Lastegalerii asub Tallinna vanalinnas aadressil Kuninga 6. Oleme avatud T-L kell 10.00-18.00
Info www.kullo.ee, tel 6446 873, e-post: galerii@kullo.ee

Nullenergia moodulmaja Tallinna südalinnas

Innovatsiooniaastal tuleb ette nii mõndagi huvitavat. Nagu näiteks mõte, et energiat toodab mulle minu maja ise. Meie enda mehed panid firmas ultraKUB pead kokku ja töötasid välja lahenduse, mille sarnast ei ole meil ega mujal Euroopas.
Esimese innovaatilise nullenergia moodulmaja avavad 17. juunil kl 16.00 Tallinna südalinnas Rotermanni väljakul majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kontseptsiooni looja arhitekt Rene Valner ja Innovatsiooniaasta juht Urmas Kõiv.
Räägime uuest ajajärgust elamuehituses ja riigi energiasõltumatusest. Taastuvenergia võimalustest ja Elumaja lahendusest kõneleb Urmo Lehtveer. Nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab. Kui tellija ei soovi aga soetada autonoomseid energiaseadmeid nullenergia maja saavutamiseks, saab ta endale passiivmaja, mille küttekulu on tavamajast keskmiselt kümme korda väiksem. Uudse moodulhoone väljatöötamisel oli üheks lähtekohaks, et kontseptsiooni saaks edasi arendada plussenergia maja loomiseks. Plussenergia maja omanik võib hoone poolt toodetud energiaülejäägi energiavõrku tagasi müüa. Eestis ei ole see kodutarbijale täna veel võimalik.
Innovatsiooniaasta inspireerib inimesi olema uuendusmeelsed. Aasta initsiaatoriteks on EAS ja Majandus-Kommunikatsiooniministeerium ning patrooniks Toomas Hendrik Ilves. Uuendusmeelsete inimeste kohtumispaigaks on www.in.ee. Pakutud on üle 1300 idee ja paljudele neist leitud ka lahendused. Kohtumiseni Rotermanni väljakul! Elumaja meeskond ja Innovatsiooniaasta korraldajad

Puudega inimeste aktiviseerimine e-õppe teel

Projektis osalemine võimaldab saada tasuta nõustamist nii individuaalselt kui ka interneti teel ning kahte e-koolitust, mis toimuvad novembrist 2009 kuni aprillini 2010.
Esimeses etapis viiakse läbi programm "THINK tuleb külla". Kõigile
osalejatele tuleb soovi korral nõustaja kohapeale, et tutvuda probleemistikuga, mis ümbritseb puudega inimest. Kui soovite, et THINK Teile külla tuleks või saaksime kokku Teie kodukandis, siis andke võimalikult ruttu teada.
Teises etapis selgitatakse välja koolitusvajadus ning tellitakse kaks enamnõutavat e-koolitust. Teistele koolitussoovidele püütakse leida lahendused muude koolitusasutuste kaudu.
Kolmandas etapis toimub nõustamine ja konsulteerimine e-keskkonna Invainfo.ee kaudu.
Kõikides etappides ei pea osalema, soovi korral võib valida nõustamise eraldi või ainult e-koolitustel osalemise.
Kui soovid projektis osaleda või on küsimusi, siis kirjuta kylliki@think.ee või helista tel 53 478 422.
Külliki Bode,
MTÜ THINK Eesti juhatuse liige

Pereema sajale suule
KADI TEEÄÄR

Tiia Sieberki koduõuel asub loomaaed ja tema unistuseks on maakivimüüri ladumine, lisaks on ta täiskohaga ema, kes stressi peale suurt ei mõtle.
Tiia Sieberk on ehe näide sellest, et eesti naine on sitke ja suudab kõigega toime tulla, olgu see abikaasa kaotus või unelmate teostamine. Ta on koos oma kadunud abikaasaga loonud oma taluõuele 80 elanikuga loomaaia, mida ta nüüd vabatahtlike ja pere abiga toimetab. Peale loomade on Tiia pereks tema kuueaastane poeg ja abikaasa lapsed mehe eelmisest abielust. Seda, millal ta päriselt haige oli, Tiia ei mäleta - tema ainuke tervisemure on nohu. Tiia päev algab hommikul kell seitse ja ta on viimane, kes õhtul tule kustutab.

Tiia, kes sa oled?
Naine parimais aastais, kelle paremad aastad on veel ees.

Kuidas Polli loomaaed alguse sai?
Me tulime siia tegelikult hobuste pärast. Meil oli 7 hobust, kellele oli kohta vaja. Hiljem tulid kits ja lambad. Kuna üle tee on Tuhala Nõiakaev, siis oli meie õu ka pidevalt rahvast täis, kes kõik me hobuseid ja lambaid pildistasid. Ühel päeval üks küsis, miks me piletiraha ei võta. Sellest sündiski idee teha loomaaed.

Miks sa üldse midagi niisugust tegema hakkasid?
Hea küsimus, miks ma seda tegema hakkasin ... Ega otsest eesmärki ju ei olnud, see kõik lihtsalt tuli. Mul on olnud seda vedamist, et kõik on tehtud nii, nagu ma olen tahtnud.

Kelle jaoks sa seda loomaaeda teed?
Kui me seda rajama hakkasime, siis pidasime silmas oma pensionipõlve. See oli mõeldud meie pensionisambaks, n-ö investeering tulevikku. Loomaaeda teen iseenda jaoks, peale mind tehku pärijad mis heaks arvavad - kui nad sellest lugu pidada ei oska.

Sa elasid hiljuti suure kaotuse läbi, kuidas sa sellega toime tuled?
Selle küsimuse peale palub Tiia vaikselt, et ma seda teemat ei puudutaks ja eemaldub minust paariks minutiks, et end koguda. Tagasi tulles on ta rahunenud ja rohkem me seda teemat ei puudutagi.

Palju sul loomade peale päevas aega kulub?
Mõnel päeval rohkem, mõnel vähem, see aeg on raskesti mõõdetav. Oma kaks tundi läheb söötmise peale kindlasti, aga see on ainult söötmine ja pole ainuke asi, mida teha vaja.

Kas sul abilisi ka on?
Abilisi on, aga ma ei ole neist ühtegi palganud. Kõik, kes käivad siin abiks, teevad seda vabatahtlikuna, ja ma ütlen ausalt, et kui neid ei oleks, siis ma ei tea ... Oleks neid vabatahtlikke ainult rohkem.

Mis sa arvad, kui sa oleksid mees, kas sul siis oleks kergem?
Aga miks peaks kergem olema? Pigem on ikka sedapidi, et vaadatakse - ahhaa, naine, talle tuleb appi minna. Ma ei tunne ka kuidagi, et mind ärimaailmas tõsiselt ei võetaks või muud sellist.

Kuidas sa selle saavutanud oled?
Oma sõna tuleb pidada - seda, mida on lubatud, tuleb ka teha.

Kas majanduslangus mõjutab kuidagi sind ka?
Praegu veel ei saa aru, aga kui mingil hetkel tõesti külastajaid peaks vähemaks jääma, siis ma ei tea ... Suvel on lihtsam, talvel on küll vahel mõte, et ei tea, kas vean kevadeni välja - seni olen vedanud ja loodan, et edaspidi ikka ka.

Millal sa puhkusele lähed?
Puhkusele saan ma minna siis, kui mul on siin keegi, kes kõige üle vaatab. Hetkel mul seda inimest pole, aga loodan, et ühel päeval ... Kaugele ma sellegipoolest ei taha minna, mind ei tõmba - mulle piisab, kui ma suvel käin korra Pärnu rannas ära ja ongi korras.

Millest sa unistad?
Maakividest müüri ladumisest. Maakivi on minu jaoks midagi jäävat. Kui sa teed puust aia, siis varem või hiljem pead sa selle välja vahetama - maakivi on ja jääb ja on ilus vaadata veel järeltulevatele põlvedelgi. Ikka sõidad ju kuskilt mööda, vaatad maakividest tehtud maja või aeda ja mõtled, et kellegi käed on selle kunagi teinud. Aga kelle? See on mingi minu sisemine soov ja ma teeksin seda enda jaoks. Vaata seal seda keldrit - on ju kena? Loodan, et ühel päeval on mul nii palju aega, et ümber õue on üks ilus maakivist aed. Praegu ei pigista seda hetke küll kuskilt välja.

On sul aega ka mõne hobi jaoks?
Minu hobi on siin, see mis mu ümber on. Eraldi sportida pole mul tarvis, sest ma kõnnin päevas nii palju, et ... no poniga siin tundi aega inimestele ringi teha, ma pakun, et kuus kilomeetrit käin ainuüksi ponisõitu tehes maha. Lisaks veel muud asjad nagu söötmine ja siis tuleb keegi, kellele on vaja ekskursiooni teha. Sammulugejat oleks vaja, siis teaks kindlamalt öelda, kui mitu sammu või kilomeetrit ma päevas tegelikult maha käin. Aga ma pakun, et seda on mingi 20 km kindlasti. Mis Sind veel tõmbab peale loomaaia, maakivimüüride ja hobuste?
Müstika. Mind huvitab kõik, mida me silmaga ei näe ja käega katsuda ei saa, mul pole ühtegi kindlat asja, mida ma tahaks uurida. Põhjus? Hea küsimus. Ehk sellepärast, et kuidas ma ka ei püüaks märkamatuks jääda, see mul ei õnnestu. Näiteks, kui ma poest lahkun ja ukse kinni panen, siis kukuvad asjad riiulist alla või jooksevad kassaaparaadid kokku. Näed, sul jooksis ka arvuti poole intervjuu ajal kokku. (Tõsi, jooksis. Koju jõudes oli kogu salvestatud intervjuu kadunud ja ma olin sunnitud kasutama oma mälu - K.T.)

Kuidas sa stressiga toime tuled?
Hetkel on mu kõige suurem stress pangalaen ..., aga kui ma selle saan makstud, siis ma ilmselt küsiks, et mis see stress on? Inimesed kipuvad tihti oma elu ise keeruliseks elama. Ma usun, et depressioon on olemas, aga selleks, et sellest üle saada, tuleb end voodist välja ajada. Mina näiteks lähen kaevan maad või rohin peenraid, et enda peas mõtteid selgemaks saada. Vahel piisab ka lihtsalt hobuste vaatamisest või kallistusest.

On sul kunagi tulnud mõtet, et jätaks kõik ja läheks minema?
On ikka, aga ma ei ole saanud minna, sest mu hobused on siin. Nemad hoiavad mind kinni ja minemast.

Kui oleks võimalus valida, siis millist elu sa elaksid?
Ma ei muudaks tänases päevas mitte midagi. Tegelikult inimene vajab ju nii vähe - et oleks toitu ja riided seljas ja midagi, mis teha meeldib. Mul on see kõik olemas. Kõik muu on tahtmised, mida ma pean endalt küsima, et tore on, aga kas mul on seda ikka vaja? Ma olen õnnelik siin ja praegu. Õnn ei ole midagi abstraktset, vaid see on elustiil, teekond kuhugi. Ma olen mõelnud, et kas ma tahaksin kuskil mujal elada, siis ei. Isegi kui see kõik, mis mul täna on, ühel päeval lõppema peaks, siis ma lähen järgmisesse kohta ja alustan otsast. Kas just loomaaiaga, aga kindlasti on see Eesti ja talupidamine.

Millisena sa kujutad oma elu 10 aasta pärast?
10 aasta pärast on mul pangalaen makstud ja siis ma loodan laieneda, mul on palgatud abilised ja võimalik, et ehitan midagi.

Millal sa viimati külmetusid või haige olid?
Haige olemist ma otseselt ei mäleta, aga nohu on küll pidev külaline. Kuna mu töö on õues ja rapsides läheb nahk märjaks, siis korraks seisma jäämisest piisab, et endale nohu saada. Aga muidu on tervena püsida väga lihtne - tuleb vähem arstil käia. Mingit toitumist ma otseselt endal ka ei jälgi. Söön nii palju, kui mu keha vajab, ja täpselt seda, mida poest kätte saab. Selge on ju see, et kui pidevalt teleka ees istuda ainult ja süüa, siis need kilod ja muud hädad tulevad ka. Mina aga olen pidevas liikumises - mul pole aega paksuks minna.

Kuidas sa oma tegemistega toime tuled?
Ah, eks mõni päev on tunne, et ei jõuagi, aga loomad tahavad toitmist - neile ma ei saa öelda, et ma ei viitsi täna voodist välja tulla, sest mul on depressioon. Mis lastesse puutub, siis on päevi, kus neil tuleb ise endale kapist süüa otsida. Suured lapsed saavad aru ja ei tee sellest numbrit ja väiksemale see täitsa sobib - ta saab siis iseseisev olla. Enamasti ma siiski teen ise süüa - kõike seda, mis kiirelt valmib. Valmistoitu ma ei osta üldiselt, kuigi paar korda on juhtunud, et on jube kiire ja kõht nõuab oma.

Mida Sul oleks teistele öelda?
Ma arvan, et inimesed võiks vähem viriseda ja rohkem tegutseda. No kui tuleb ikka ääretu viha peale - mine ja peksa siis mingit liivakotti või kaeva maad. Oma negatiivne energia ja emotsioon tuleks kuidagi kasulikuks pöörata - teha sellega midagi head ära. Vihaga maad kaevama minnes saab peenar kordi kiiremini valmis, kui muidu. (naerab)

Ma oleksin pidanud tulema siia juba ammu

Ma oleksin pidanud tulema siia juba ammu, mõtlesin ma, kui Villa Benita uksest sisse astusin. Te ei pea midagi minu jutu peale ette kujutama hakkama. Minge lihtsalt kohale. Sõitke Keilast läbi ja veidi Paldiski poole. Silt on maanteel väljas. Jooge allkorrusel kohvi või sööge lõunat. Küsige oma küsimused ja paluge endale maja näidata.
Minugi peas seostus Villa Benita väga ilusa ja läbimõeldud vanadekoduga. Kui mul hiljuti oli kiiresti ja hädasti vaja leida koht kallile inimesele tema viimastel päevadel, ei tulnud mul see maja küll kordagi meelde. Keegi ei maininud isegi, et seal nüüd veel lisaks kõigele muule ka terminaalses staadiumis haigetele hooldusvõimalus on. Aga oleks võinud, sest sellistel hetkedel on abi väga vaja ning ise ei tule kohe ja kiiresti kõigi võimalike variantide peale ...
Maja on üsna suur. Neli tiiba - keskelt ühendatud, kuid samas piisavalt eraldi. Kõik, viimsete kui detailideni, on läbi mõeldud. Asjad toimivad vaikselt, rahulikult, nagu iseenesest. Mida ma eriti hindan, on see, et lisaks hoolduspersonalile on olemas arst ja õed.
Siin on toad, mis meenutavad kodust olemist, kuid lisatud on hotellimõõtu mugavused. Mugavalt saab liikuda ja oma igapäevaseid toiminguid teha ratastoolis - uksed on igal pool piisavalt laiad. On toad haigustest taastujatele kui päris voodihaigetele. Abi kutsumise nupud igas toas. Sugulased-tuttavad võivad villaelanikke külastada, nende juurde või eraldi tuppa ööbimagi jääda, sünnipäeva tähistada jne. On raamatukogu, suur telekavaatamise ruum, suur köök, kus saab ise süüa teha ja pakkuda oma külalistele, igal pool on ka terrassid. Eraldi ruumid on dementsetele - samuti pisiasjadeni läbi mõeldud. Lapsed võib alati rahulikult kaasa võtta - nende jaoks on olemas mängutuba.
Koridorid on omaette vaatamisväärsused - laiad ja sisekujunduse osas pigem hotelli meenutavad. Terrassid laudade-toolidega, kuhu samuti pääseb ka ratastooliga, asuvad ümber maja - saab istuda päikese käes või varjus, nagu ise tahad. Kui on vajadus - ja kui vähegi võimalik - käige koha peal ära ja vaadake maja oma silmaga üle. Siin on abiks mõned pildimeenutused.
ALEKSANDER LAANE

PREP - nädalalõpp kahele
KARMEN MAIKALU, psühholoog
KAIA KAPSTA, SA Väärtustades Elu juhatuse esimees

Rahulolu sügavamast paarisuhtest
Erinevad eluetapid pakuvad erinevaid väljakutseid, nii ka paarisuhtes. Kui paar saab esimese lapse, toimuvad paarisuhtes sageli märkimisväärsed muutused. Iga järgmise lapse sünd toob kaasa muudatuse peresüsteemis ja pereliikmetel tekib taas vajadus muudatustega kohanemiseks. Kui peresse sünnib erivajaduste või puudega laps, langeb lapsevanematele osaks eriti suur vastutus ja emotsionaalne pinge. Elus ettejuhtuvad keerulised olukorrad ning vastuolud kujutelmade ja tegelikkuse vahel panevadki paarisuhte ja pere omavahelised suhtlemis- ja toimetulekuoskused tugevasti proovile.
PREP on lühend ingliskeelsest väljendist The Prevention and Relationship Enhancement Program, mis tõlkes võiks tähendada "ennetav ja suhet tugevdav programm". Programmi on välja töötanud USA teadlased Denveri Ülikoolis Colorados ning põhineb enam kui 25-aastasel uurimustööl kooselu ja paarisuhete vallas. Programmi on korduvalt ümber töötatud ja arendatud nii USAs kui teistes riikides.
PREP - paarisuhtekoolitus on välja töötatud uuringute põhjal, mis puudutavad paarisuhte kvaliteeti ja stabiilsust.
PREPi kui metoodika rakendamise kohta on teostatud ulatuslikke uuringuid, peamiselt USAs, aga ka Hollandis ja Saksamaal. Seda programmi saab pidada üheks paremini dokumenteeritud paarisuhtekoolituseks maailmas.

Keskendumine paarile
Paarisuhtega rahulolu oleneb muu hulgas ka omavahelisest turvatundest, samuti intiimsuse ja usalduse tasemest partnerite vahel. See eeldab aga paarisuhte toimimist toetavas keskkonnas, mis on kantud avatud ja positiivsest suhtlemisest.
PREP-koolitus pöörab tähelepanu just efektiivsete suhtlemisoskuste loomisele ja arendamisele paaride vahel, kes kursusele tulevad. Tasub ka toonitada, et PREP on täiskasvanute koolitusprogramm, mitte pereteraapia, ehkki seda arendavad mitmetes maades just pereterapeudi taustaga täiskasvanute koolitajad.
Koolitus on ülesehitatud peamiselt paari omavahelistele vestlustele ja harjutustele ning selle jooksul saavad paarid võimaluse täielikult teineteisele keskenduda. Nii on korraldatud seetõttu, et paljud tunneksid end üsna ebamugavalt, kui peaksid rääkima oma isiklikest suhetes terve grupi ees.

Kes on sellele koolitusele oodatud?
PREP sobib kõigile, kes soovivad oma paarisuhet veelgi paremaks ja nauditavamaks muuta. Ideaalis võiks paarisuhte kursuse läbida juba enne kooselu algust, enne kui suuremad probleemid suhtlemises on jõudnud tekkida.
PREPi koolitajate seniste kogemuste põhjal võib paljudel paaridel siiski puududa huvi suhte alguses sellistel kursustel osalemiseks. Madala motivatsiooniga osalejad saavad kursusest aga palju vähem kasu kui inimesed, kes on mõistnud ja näinud kursuse selget mõju ja kasutegurit oma isikliku elu edaspidisel juhtimisel. Mitmed paarid vajavad eelnevat isiklikku äratundmist, et ka neile võib suhtlemine ja sügavam omavaheline intiimsus ning usaldus üldse raskusi valmistada. Alles siis ollakse huvitatud avastama uusi ja paremini toimivamaid viise, kuidas iseennast oma kaaslasele enam mõistetavamaks teha ja suhtes uusi sügavusi otsida. Ent võib ka juhtuda, et värskelt armunud paarile saavad impulsiks sugulaste või sõprade suhteprobleemid.
Kõrvalseisjatena nähakse, kuidas teised oma suhtlemisega hädas on ning seeläbi ollakse ise eriliselt avatud õppimisele ka siis, kui endi isiklik suhe pole veel tormilisi aegu näinudki.
Senise praktika põhjal võib öelda, et teiste hulgas hindavad PREPi kõrgelt paarid, kes on juba mõnda aega koos elanud. PREP annab nende suhtele uue ja rahuldustpakkuvama arengusuuna. Samas näitab tagasisideküsitluste põhjal läbiviidud analüüs, et PREP sobib samavõrra hästi nii pikaajalistele paaridele kui ka paaridele, kes on alles kooselu algfaasides.
PREPi eesmärgiks kontsentreeritud kujul võiks olla: "Täisväärtuslik, kvaliteetne ja hea elu - nii lapsevanemate kui ka laste jaoks." Läbides PREPi - nädalavahetuse kahele, saab paar leida enam lähedust ning siseneda protsessidesse, mis viivad sügavama, tervema ja elujõulisema suhteni pikemas perspektiivis. Selline muudatus on juba iseenesest tähendusrikas ning üksikisikule oluline element täisväärtuslikuks eluks. Aga paarisuhete kvaliteet mõjutab ka laste elukvaliteeti. Vanematevahelised suhted ja toimetulekuoskused konfliktsituatsioonidega on määrava tähtsusega ja tähendusega laste edaspidistes eludes. PREPil on seeläbi laiem pedagoogiline ja ühiskondlik mõjuulatus. Panustades paaride suhtekvaliteedi tõstmisele, panustatakse ka oma isiklike eludega paremini toimetulevatesse ja probleemsituatsioone tasakaalukamalt lahendavate laste tulevikku ja terviklikumasse ühiskonda laiemalt.

PREP baseerub teaduslikel uurimustulemustel ning on üks täiskasvanute täiendkoolituse vorme.
PREP ei sisalda grupitöid, kus paarid peaksid omavahelisi asju avalikult arutama või probleeme teistega jagama. Kursusel tehtavad paarisuhteharjutused toimuvad vaid kahe inimese vahel, kes on kursusele koos tulnud. PREP aktiviseerib osalejaid ise panustama ning on läbiviimisel suuresti varieeruv - passiivset kuulamist on PREP-kursusel üsna vähe.

1. PREP juhendab suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste arendamist.
2. PREP aitab teadvustada ja vajadusel kohandada ettekujutusi ja ootusi paarisuhte rollidest ning muudest kooselu aspektidest.
3. PREP aitab teadvustada läheduse stimuleerimise tähtsust paarisuhtes läbi erinevate dimensioonide nagu rõõm, lõbu, intiimsus, sensuaalsus, seksuaalsus ja sõprus.
4. PREP aitab paaridel toime tulla ja/või elada erinevuste ja erimeelsustega.
5. PREP innustab pühendumusele ja kohusetundele ning aitab näha kooselu pikaajalise projektina.

PREP-paarisuhte koolituse eestindamist ja esimeste koolitajate ettevalmistamist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.
PREP-paarisuhte koolituse Põhjamaade versiooni hakkab Eesti jaoks kohandama SA Väärtustades Elu.

SA Väärtustades Elu senine tegevus on olnud raseduskriisi nõustamisvõrgustiku ülesehitamine.

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59 toimub kolmapäeval, 17. juunil kell 16.00 järjekordne puuetega laste vanemate tugirühma kokkusaamine.

Tugirühma eesmärgiks on, et sama kogemusega inimesed saaksid jagada oma teadmisi ja oskusi teiste vanematega. Head nõuanded ja positiivsed kogemused annavad jõudu igapäevaeluks.
Tugirühma seekordsed teemad:

1. Lapsehoiuteenuse kasutamise võimalustest. Kohtumine ühe teenuseosutaja esindajaga.
2. Kuidas aidata end ise? Sissejuhatus teemasse, vestlusest võtab osa psühholoog Liisa Raudsepp.

Sotsiaalministeerium toetab vaimse tervise projekte

Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas käskkirja, millega eraldatakse raha Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudile. Instituudile eraldatakse kokku 787258 krooni. Eraldised aitavad instituudil osaleda Euroopa Komisjoni projektides MONSUE (Monitoring of Suicidal Behaviours in Europe) ja OSPI-Europe (Optimised suicide prevention programs and their implementation in Europe), mis uurivad suitsidaalset käitumist ja suitsiidide ennetamise võimalusi Euroopas. Samuti osaletakse Euroopa Komisjoni projektis SEYLE (Säästame ja võimestame noori elusid Euroopas: tervise edendamine läbi riski- ja ennast-hävitava käitumise ennetamise).
"Praeguses keerulises majandusolukorras saavad ka vaimse tervise probleemid üha aktuaalsemaks," ütles sotsiaalminister Pevkur. "Need uuringud annavad meile olulist teadmist, mis aitavad teha õigeid otsuseid ning on sisend tulevastele ettevõtmistele," lisas ta.
Pressiteade

Looduslähedaste eluviiside eelistaja
JAAN LUKAS

Jaanus Viesele meeldib hommikuti pea peal seista ning ta on pööranud mõneti pea peale tavapärased - n-ö massinimesele omased mõtte- ja tegutsemisviisid. Oma unistusi on kunagine tallinlane teostamas Põlvamaal Piusa jõe ürgorus, kuhu rajamisel kodu perele ja koolituskeskus looduslähedaste eluviiside tundma õppimiseks teoorias ja praktikas.

EULARi kongress tõi Kopenhaagenisse kokku 13500 reumatoloogia valdkonna spetsialisti

Euroopa luu- ja liigesehaiguste liidu kongress, mis toimus 10.-13. juunil Kopenhaagenis, koondas Taanimaa pealinna reumatoloogid, teadlased, tervishoiuspetsialistid, ametnikud ja patsiendid. Peamised haigused, mis käsitlemist leidsid, olid reumatoidartriit, anküloseeriv spondülartriit, osteoartriit, osteoporoos, luupus ja fibromüalgia.
MARI LEVO, ERL arendusjuht

Pärnaõied ootavad juulis korjamist
URMAS KOKASSAAR

Juulikuus on pärnad õites. Meeldiv lõhn, nektarikogujate uinutav sumin ning inimeste huvi väärt teematerjali kogumiseks - need on pärnaõite trumbid!

Teledoktor vastab
Tervisevõtit keerates

Tervisesaates sigade gripi kohta küsimusi ei esitatud, ja tegelikult pole A(N1H1) gripp üldse nii hull haigus, nagu alguses kardeti, üldjuhul piirdub asi palaviku, pea- ja lihasvaludega, nagu enamiku viirusnakkuste puhul, ja tervenemine saabub 4-5 päeva jooksul. Lastel ja vanuritel võib paar päeva kauem võtta.

Saatesse helistajatel aga mured igapäevasemad. Näiteks tütrel, kelle 88-aastasel emal vasak labajalg tulitab. Katsudes jalad mõlemad soojad, valu otseselt ei ole, aga kuumatunne on ja vahest lausa kui kõrvetaks. On teinud vanne, igasuguste vedelike ja salvidega määrinud, miski ei aita.

Järgmine helistaja aga pojaga mures, laps 15-aastane ja põlve all muhk. Paar aastat tagasi oli sporditrauma, siis oli põlv paistes, pärast läks üle, aga nüüd on põlveõndlasse muhk kasvanud. vastab VIKTOR VASSILJEV

Dr Vassiljevile saate küsimusi esitada, helistades STV saatesse Tervisevõti kolmapäeval, 17. juunil kell 21.30 tel 6 881 111 või kirjutades Terviselehele. NB! 24. juunil jääb saade ära - jaanipäev!

Skeptik.ee Tõeline Tuleproov

Telejaam Kanal 2 on välja kuulutanud uue vooru selgeltnägijate tuleproovi saatesse võistlejate leidmiseks.
Eelmisel korral oli võidusummaks 100000 krooni. Selleks pidi võitja (Nastja) läbima hulga raskeid võttepäevi, tegema katseid, mis tihtipeale polnud üldse tema ampluaa või mis olid emotsionaalselt ja füüsiliselt koormavad (näiteks tegelema vägivaldsete surmadega ja osalema pikkadel väljasõitudel).
MTÜ Eesti Skeptik pakub 1000 eurot (15646,60 krooni), aga seda tunduvalt leebematel tingimustel kui Kanal 2 Selgeltnägijate tuleproovi saade:

• Osaleja saab ise öelda, millist võimet või oskust testida. Tuleproovi saates on testid saate tegijate poolt ning kõigile ühe mõõdu järgi, aga meie arvame, et head kaugushüppajat pole mõtet kuulitõukega testida.
• Üldjuhul peaks piisama ühest katsest ühel päeval. Tuleproovi saatega peab nädalate kaupa oma elu ümber korraldama.
• Testile tulijat ei panda kellegagi võistlema, vaid ta teeb seda, mida ta oma sõnul kõige paremini oskab. Tuleproovi saates kõlasid pidevad kahtlustused, et keegi püüab kedagi "mõjutada", lisaks võib võistlusmoment mõne arvamuse kohaselt tõelistele võimetele pärssivalt mõjuda.
• Kui testile tulijat ei huvita niivõrd raha, vaid pigem oma võimete tõeline proovilepanek, siis pole mingit kohustust seda raha pärast teha. Tõe otsimine on ka meie meelest rahast tähtsam. Samas, kui raha on oluline, siis pärast skeptik.ee katset on oma võimega võimalik ära võtta soomlaste 10000 eurot, IIG 50 000 dollarit, brittide 14000 naela ja lõpuks ka Randi miljon dollarit. Keegi ei keela ka meie 1000 eurole omapoolset panust juurde lisamast (raha ei pea enne kuhugi üle kandma, kui mõne testi tulemused seda ei nõua).
• Soovi korral tagame testile tulija anonüümsuse. Tuleproovi saade tõi nii mõnelegi kas siis loodetud või kardetud kuulsust, mis mõistetavatel põhjustel igaühele sugugi ei sobi.
• Kindlasti leiavad head lugejaid veel häid põhjusi, miks lisaks telesaate tuleproovile ka skeptik.ee Tõelisest Tuleproovist läbi käia.

Miks www.skeptik.ee seda teeb?
Uudishimust inimeste võimete ja maailma vastu. Kes siis ei tahaks olla tunnistajaks millelegi seninägematule ja avardada maailmataju?! Ega me mingid silmaklappidega eitajad ole! Kuidas eelmise tuleproovi Hannes, Geit ja Teur www.skeptik.ee testimisel osalesid, saab lugeda www.skeptik.ee-st.

Põdrakanepist jõudu ja tervist
AIVE LUIGELA

Ahtalehine põdrakanep (Chamaenerion angustifolium) on tõeline rahvataim, eeskätt Siberis, Ameerikas, Tiibetis, ka meil. Temast saab valmistada nii toitu kui ka kasutada ravimiks paljude haiguste korral. Põdrakanepi väge tasub ammutada just hommikuse tee joomisega - puhastab meie organismi jääkainetest ja annab paraja energiasüsti terveks päevaks.

Suveilmades on veel palju selgusetut

Soojad suved on meile kui looduse kingitus. Tihti peame leppima mitte väga sooja ja mõnusa suvega, kuid seekordne suvi tõotab tulla siiski suht "suvine".
Tänavu kevadel hilines suhtelise kuivuse ja jaheduse tõttu taimede kasv ja ka nende õitseaeg.
HELDUR KARRO

Nalja

Stirlitz näeb maalrit, kes katab värviga maja seintele soditud roppusi.
"See on moderaator," mõtles Stirlitz.
***
Naine ja mees tülitsevad.
"Mul on elus olnud vaid kaks tõelist meest!"
"Ja kes see teine on?"
"Sa ei tea seda esimestki!"
***
Politseinik peatab kihutava auto.
"Ma võin kõik ära seletada - mul on väga, väga kiire!"
"Seletad bossile! Seniks istud trellide taga!"
"Aga ma tahaksin mainida, et..."
"Vait! Veel üks sõna ja istud veel paar päeva!"
Mõne tunni pärast tuleb politseinik kambrisse ja ütleb: "Sul veab! Boss on tütre pulmas - kui tagasi tuleb, on tal hea tuju!"
"Ärge lootkegi! Mina olen peigmees ..."
***
"Küll on progress!"
"Milles see väljendub?"
"Vanasti, kui vihma vaja oli, tagus shamaan trummi ja ohverdati noori naisi. Tänapäeval on vaja vaid auto puhtaks pesta."

Selle nädala Terviselehe trükitud väljaandest leiate lisaks järgmised teemad

• Roosta Puhkekülas avatakse seikluspark