Terviseleht nr. 777

Number 777
Õnnitleme - Teie käes on meie 777. lehenumber!

Just sedasi ütleks iga ameerikaliku koolitusega müügimees. Ja sedapuhku järgime läänelikku pruuki päris hea meelega. Sest nimelt tänu teile, head lugejad, on meie leht ju olemas. Kolm seitset kõrvuti on igapidi ilus arv - maagiline ja tähendusrikas. Seitse väikest pöialpoissi, seitse päeva nädalas, Jussikese seitse sõpra, seitse tähte Suures Vankris, seitse voorust, seitse meelt ja seitse ilmaimet ...

Terviselehe esimene number ilmus 7. juulil - 07.07! - 1993. aastal. Selle lehe esiküljel oli tänase eesti ajakirjanduse isa professor Juhan Peegli pöördumine toonaste ja tulevaste, niisiis ka tänaste lugejate poole. Mida nüüd, siin ja praegu on vähemasti seitse põhjust tsiteerida.
"Eesti ajakirjanduse hakatus oli pisut iseäralik. Mitte ainult sellepärast, et seda /- - - / hakati tegema ühele pisukesele - kuid juba kirjaoskajale - rahvale, kes läbinisti põlluharija ning pealegi raske mõisasunni all. Paljud suured rahvad said oma esimese perioodilise väljaande hulga hiljem, liiatigi veel talupojad.
See esimene, "Lühikeseks õpetuseks" kutsutud, hakkas ilmuma teatavasti Põltsamaal (esimeses eratrükikojas suures Vene riigis!) 1766. a hilissügisel. Iseäralik on see, et väljaanne oli põhiliselt tervishoidliku sisuga. Eesti pressi ajalugu algab Terviselehega.
Muide, seesama "Lühike õpetus" ütles esimest korda eestlasest pärisorjale tema oma emakeeles, et ta on sünnipäraselt võrdne saksaga, et tal on õigus paremale elule ja õnnele ..."
Kes ütleks nüüd, kas kurvastada või pelgalt kummastada tõsiasjast, et kuigi nii sünk orjaöö kui ka lähimineviku võõras võim on möödas, püsib küsimus sünnipärasest õigusest paremale elule ja õnnele tänase päevani esil. Ammendamatu teemana ...
Üks Hiiumaa vanasõna ütleb (kirjakeelde tõlgituna): raha läinud - vähe läinud; tervis läinud - palju läinud; au läinud - kõik läinud ... Nõnda siis on tervis see kõige tähtsam, mis ihule vaja, ja au see, mis südamele ja hingele. Ning küllap nad koos annavadki täiusliku inimese. Aga raha? Noh ... olgu saatus tänatud, et meiesugustel seda pole ega pole enam kuskilt ka mainimisväärselt tulemas ... Nii et muret on selle koha pealt vähem ..."
Hiidlase huumor on tõepoolest aegumatu!
Legendaarne ajakirjandusprofessor andis Terviselehele koos oma õnnistusega kaasa ka manitsuse: "Söandaks küll arvata, et üle kahe ja veerand sajandi pikkust terviselehe traditsiooni jätkates peaks praegu selle sisusse kuuluma ka vaimuärksust viljelev sisu - mõtteid ja tegutsemislusti ärgitavad kirjatükid, lood harrastustest, mis toetavad tervet elulaadi, suutäis head naeru, rõõm headest inimestest meie ümber - eks see kõik ole omast kohast mõnigi kord parem kui mõni kallis importravim."
Neidsamu soove on Terviselehe tegijad läbi aastate võtnud järgida, needsamad soovid on lehe tegijaid iseoma sisimate veendumustena juhtinud ja innustanud.
Meie lehe asutaja, Peatoimetaja (suure algustähega, kuni oma surmani 1996) Endel Põder kirjutas Terviselehe nr 19 (91) avaveerul:
"Tiku Aadu, mu lapsepõlve kodukandi vallasant, kes kõvasti lonkas, kuid mõistuse poolest võinuks ka vallavanemale nõu anda, oli vähese jutuga mees. Kui nad ühest asjast nõnda palju räägivad, siis peab see üks vale asi olema, avas ta köögis pliidisuu ees istudes ..."
Võtame oma unustamatu peatoimetaja vihjest õpetust - ja keerame lehte. Nii käes kui kalendris.

Reklaamtekst
Puhas vesi - parem elu

Meie organismis on 70% vett. Ainevahetuses ringeldes vajab veevaru pidevat täiendamist.
Nii sõltub meie elu ja tervis mitte ainult sellest, kas keha saab vett piisavalt, vaid ka - milline see vesi on.
Kahjuks on paljudele veel uudiseks, et mitmete haiguste üks põhjusi on see, kui joome pikka aega ebakvaliteetset vett. Tervislik vesi peab olema puhas ega tohi sisaldada aineid, mis organismi kahjustavad. Kui me seda reeglit vee tarvitamisel eirame, ilmnevad tagajärjed küll alles ajapikku, kuid seda rängemal kujul.
Juhtivad toitumiseksperdid soovitavad juua vähemalt 8 klaasi (umbes 2 liitrit) vett päevas; eakamad, füüsiliselt aktiivsed ja haiged inimesed peaksid seda kogust veelgi tõstma.
Organismi varustamine piisava koguse puhta veega muudab inimese erksamaks, parandab aju tööd, mälu ja õppimisvõimet, parandab naha struktuuri ja aeglustab vananemist; teeb head liigestele, parandab siseorganite tööd, soodustab seedimist, aitab lahendada ning vältida kaaluprobleeme. Vesi puhastab organismi, aitab väljutada jääkaineid ja organismile igati vajalikuna tõstab energiataset.
Veevaegus seevastu põhjustab kiiret väsimist, peapööritust, peavalu, ärrituvust, kõhukinnisust, suukuivust ja halba hingeõhku, kahandab keskendumisvõimet ja kurnab organismi.

Nähtamatud vaenlased
Üle 20 aasta joogivee tervislikkust või kahjulikkust uurinud sanitaararstid on jõudnud järeldusteni, et mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid on kestvas positiivses korrelatsioonis joogivee halva kvaliteediga. Enimlevinud on haavandite tekke seos juhul, kui vesi on suure rauasisaldusega. Sapi- ja põiekive, seedehäireid, allergia teket seostavad spetsialistid kareda joogiveega, milles on kõrge sulfaatide, kloriidide, nitraatide, sini- ja rohevetikate kontsentratsioon.
Teaduslikud uuringud annavad tunnistust sellest, et ökosüsteemi tasakaalust nihkumise tulemusel toimub vees mikroorganismide poolt toksiliste ainete ülemäärane tootmine, mis mõjub halvasti inimeste närvisüsteemile, immuunsussüsteemile, seedetraktile ja samuti pärilikkusele.
Ühe või teise lisaaine ülemäärane kontsentratsioon joogivees võib selle muuta meie vaenlaseks. Näiteks naatriumkloriidi ehk keedusoola liig (üle 1 g/l lahuses) mõjub veresoonte tegevusele ja soolade ainevahetusele inimorganismis.
Suure rauasisaldusega (üle 0,2 mg/l) vee tarbimine pika aja jooksul suurendab infarktiohtu ning võib kahjustada viljakust. Ka naha kuivus ja ketendus osutab joodava vee ülemäärasele rauasisaldusele.
Mis tahes teistegi mikro- ja makroelementide ülemäärane tarbimine on ohtlik: liialt kõrge vase kontsentratsioon kutsub esile limaskesta, neerude ja maksa kahjustusi; nikkel kahjustab nahka, tsink teeb liiga neerudele. Kroomi, plii ja kaadmiumi kogunemine organismis soodustab onkoloogilisi haigusi ja kõrvalekaldeid närvisüsteemis. Pikaajaline kõrge broomi ja boori sisaldusega vee kasutamine tõstab seedetrakti haigestumise riski. Kõrge alumiiniumi kontsentratsiooniga vesi tekitab vaevusi kesknärvisüsteemis ja laste immuunsussüsteemis, samuti on leitud, et liigne alumiinium soodustab Alzheimeri tõbe.
Teada on vee fluorisisalduse mõju hammastele: fluori kontsentratsioon alates 1,5 mg/l) jätab hammastele laigud, hammastele kasulik kontsentratsioon on poole väiksem.
Viimasel ajal on hakatud täheldama ja tähtsustama ka vee kareduse seost veresoonkonna haigustega. Kloriidi- ja sulfaadirikka vee tarbimine soodustab seedetrakti vaevusi, sapikivide tekkimist ja veresoonkonna haigusi.
Neerupõletik, maksapõletik, imikute suremus, rasedustoksikoosid ja kaasasündinud arenguhäired annavad märku joogivee kõrgest lämmastiku- ja kloororgaaniliste ainete sisaldusest.

Algselt puhas, ometi rikutud
Mida puhtam on kraanist tulev vesi, seda tervemad oleme meie ise ja seda kauem püsivad töökorras ka meie kodumasinad.
Tänu ionisaatoritele ja uuendatud puhastusseadmetele on Tallinna veepuhastusjaamast väljuv vesi joogikõlbulikult puhas, kuid ei pruugi seda olla enam kodusesse kraani jõudnuna. Kodudesse jõudev vesi läbib tohutu pika torustiku, millest osa võib olla lootusetult vananenud ja paksult roostes - ja nii saab algselt puhta vee kvaliteet rikutud. Torustiku seisukorrast tulenebki, et vee kvaliteet on linnaosades erinev, kuigi kehtiv norm on üks. Seisev ja aeglaselt liikuv vesi roiskub torudes. Kraani avades saame sealt lahmaka roostesegust ebameeldiva maitse, lõhna ja värviga vett.

Vesi puhtaks
Vees sisalduvad soovimatud lisaained on igal juhul kahjulikud meie tervisele, rääkimata tihtilugu lausa laastavast toimest ka kodumasinatele. Seetõttu on mõistlik soetada majapidamisse vee puhastamiseks vajalik seade. Reeglina töötab vee puhastussüsteem kassett-tüüpi filtritel, nagu need on tänaseks juba harjumuspärastel filterkannudel. Ent tavaline kassett-tüüpi filter saastub kiiresti ja oma tegeliku filtreerimisvõime ammendudes hakkab seni kinnipeetud saasteained vette tagasi andma. Nii et kui kannufilter on juba kolm nädalat teeninud, siis, nagu mõõtmistulemused näitavad, on tavaline kraanivesi juba puhtam kui vesi, mis on läbinud kassett-tüüpi filtri.
Tänapäevane veepuhastuse tehnoloogia, mis võimaldab saada majapidamises tarvitamiseks pidevalt täiesti puhast vett, põhineb pöördosmoosil. See on füüsikaline mõiste, mille selgituseks siinsamas kaks definitsiooni: OSMOOS on iseenesest toimuv füüsikaline protsess, kus vesi imbub poolläbilaskvate membraanide kaudu taimsetes ja loomsetes rakkudes väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse.
Vastupidine protsess - PÖÖRDOSMOOS - on protsess, kus vesi tungib surve all läbi poolläbilaskvate membraanide mikroskoopiliste pooride ning imbub suurema kontsentratsiooniga (saastatud) lahusest väiksema kontsentratsiooniga (puhtasse) lahusesse. Saasteained peatatakse membraani poorides ja vesi saab pöördosmoosse protsessi molekulaarsel tasemel täiuslikult puhtaks. Selle kinnituseks on puhastatud vee kristalne selgus, värvitus, lõhnatus ja igasuguse maitse puudumine.
Inimese meeled on harjunud, et kõigel, ka puhtaimal veel, on siiski mingisugune, olgugi vaevumärgatav maitse. Rüübates absoluutselt maitsetut joogivett, kipub inimene sellele lausa vägisi, alateadlikult mingit mekki n-ö juurde luuletama, nii et tegelikult maitseta vesi võib mõnele tunduda soolane, teisele hapukas vm. Seetõttu lisatakse (joogi)veele kõnealuse puhastuse lõppetapis omakorda pisut mineraalainet, mis imenduvad spetsiaalselt selleks ühte filtrikassetti paigutatud kivimigraanulitest.
Pöördosmoosi põhimõttel toimivad professionaalsed, elektrooniliselt juhitavad veepuhastussüsteemid kujutavad endast mitmes erinevas suuruses agregaate, mida olenevalt võimsusest saab kasutada niihästi suurte majade, sealhulgas nii eramute, mitmekorruseliste kortermajade veevärgi kujundamisel kui individuaalselt ühe korteri piires.

Vesi tervele majale
Nii joogi- kui tarbevee kvaliteet sõltub suurel määral sellest, kui puhtana ta torustikust kraanidesse jõuab. Kuna torustik võib olla vana, roostetanud jne, on mõistlik paigaldada vee eelpuhastussüsteemid. Need on väliselt boilerit meenutavad silindrikujulised seadmed, mis sisaldavad kolme järjestikust filtrit: liivafilter, rauaeemaldusfilter ja söefilter, lisaks vajadusel ka veepehmendusfilter.
Et selgitada välja need vee kvaliteedi probleemid, mis on tingitud torustikust, saab lasta teha veeanalüüsi ning vastavalt leiavad asjatundjad ka lahenduse. Kogu maja jaoks paigaldatav vee eelpuhastussüsteem on varustatud manuaalpeakontrolleritega (odavam variant) või automaatpeakontrolleritega (kallim, kuid mugavam). Sobiva eelpuhasti suurus sõltub veeanalüüsi tulemustest ja tarbitava vee hulgast.
Tavalist elektriboilerit meenutavas suures, poole kuni poolteise meetri kõrguses terassilindris paiknevad järjestikku kolm filtrit. Liivafilter peab kinni vee hägusust põhjustavad mehaanilised lisandid, nagu kolloidse raua ja räni osakestest heljumid, muda, savi, liiv, torurooste jms. GREEN SAND liivagraanulid rauaeraldusfiltris sadestavad veest liigsed raua- ja mangaaniosakesed; viimase lihvi annab veepuhtusele söefilter. Tänu aineid neelavatele omadustele peab aktiivsüsi vett filtreerides kinni kloorijäätmed, lahustunud gaasid ja orgaanilised ühendid. Aktiivsöe poorne struktuur ja suur eripind tagavad selle kasutamisel hea filtreerivuse. Aktiivsütt valmistatakse kookospähkli koorest, mis on sobivalt poorne ja vastupidav. Et aktiivsöe neelamisvõime aja jooksul ei väheneks, kobestatakse aktiivsöe kihti tugeva tagasipesu veejoaga.
Lisaks kasutatakse kõnealustes süsteemides ka veepehmendusfiltreid, mis tagavad karedust põhjustavate soolade eemaldamise lähteveest. Veepehmendamine toimub ioonvahetustehnoloogia põhimõttel. Puurkaevust või veetorustikust tulev vesi suunatakse veepehmendusfiltrisse, milles toimub karedust põhjustavate kaltsium- ja magneesiumioonide vahetamine naatriumi ioonide vastu.

Eriti kasulik kodumasin
Samalaadsel järjestikuse filtreerimise põhimõttel toimivad ka kompaktsed, nii kontoris kui kodumajapidamises käepärase mõõduga veepuhastid, mis ei võta rohkem ruumi kui keskmine köögikombain või kohvimasin, tootes samas kuni paar-kolmsada liitrit puhast vett ööpäevas. Kõigil nendel veepuhastitel on filtreerimisprotsessi juhtiv sisseehitatud arvuti koos digiekraaniga vee kvaliteedinäitude jälgimiseks ning kraan puhta vee võtmiseks. Kasutaja soovil saab iga mudelit täiendada vee mineraliseerija, bioaktivaatori ja magnetilise strukrureerijaga.
Pöördosmoosil põhinevatel joogiveefiltritel on viieastmeline puhastussüsteem.
1. aste: 5-mikronine setete filter, kus filtri poori suurus on vaid 5 mikronit, eemaldab efektiivselt pori, rooste ja liivaosakesed.
2. aste: granuleeritud aktiivsöega filter eemaldab kuni 99% kloorist ja orgaanilistest keemilistest ainetest. See menetlus muudab vee tunduvalt läbipaistvamaks ning vähendab halba maitset ja lõhna.
3. aste: 1-mikronine setete filter tagab efektiivse filtreerimise ja hoiab tagasi süsitolmu eelnevast filtrist, kaitseb membraani ja tõhustab ballastosakeste eemaldamise efektiivsust kuni 99 protsendini vees lahustunud tahkete ainete üldarvust.
4. aste: pöödosmoosiefektiga membraan puhastab, olenevalt seadme margist, 190 kuni 280 liitrit vett ööpäevas. Kõrgkvaliteetne membraan (TFC) eemaldab joogiveest kõik tahked reostusaineid nagu plii, vask, baarium, kroom, elavhõbe, naatrium, kaadmium, seleen, fluoriidid, nitritid ja nitraadid.
5. aste: järeltöötluse söefilter eemaldab veetäitepaagist viimased keemiliste ainete jäägid ning neist põhjustatud ebameeldiva maitse ja lõhna, muutes joogivee kvaliteedi ideaalseks.
Selliseid veepuhasteid kasutades saame joogiks absoluutselt puhta, kõige tervislikuma vee, kusjuures ühe liitri hinnaks kujuneb vaid 18 senti.

Oma silm on kuningas
Öeldakse, et üks pilt on rohkem väärt kui sada sõna. Ja parima pildi annab oma silm.
Firma ECO-MOS OÜ vastvalminud tehnopargis Tallinnas, Peterburi tee 44 on nüüdisaja parimal tasemel veepuhastussüsteemid igale huvilisele oma silmaga näha ja oma käega katsuda. Saab tutvuda ja küsida selgitusi kogu asjaomase aparatuuri, sealhulgas veevarustuse uusima sõna - absoluutselt korrosioonivabade polüpropüleentorude kohta. Tehnopargis on eksponeeritud läbilõiked kõikide veepuhastite koostisosadest, filtritest ja nende sisemusest ning kohapeal saad asjatundjatelt nii igakülgseid selgitusi kui ka praktilist abi. Samas on võimalik teha ka joogivee kiiranalüüsi, võttes kaasa pool liitrit kraani- vm vett, mida igapäevaselt kasutatakse.

Raamat "Arst ilma kitlita"
15 Eesti arsti tervisest, patsientidest ja sõna väest
Autor Agne Adamson
Kirjastus Menu

Raamatus "Arst ilma kitlita" on intervjuud 15 tuntud Eesti arstiga, kes räägivad , mida on töö neile elu kohta õpetanud. Mitme eriala arstid räägivad haigustest, patsientidest ning kuidas hoida füüsilist ja vaimset tervist. Raamat paneb mõtlema, kui oluline on inimese enda roll tervenemisel ja kui suur mõju on arsti sõnal. Oma kogemusi jagavad akadeemik Ain-Elmar Kaasik, südamearst Margus Viigimaa, psühhiaater Lembit Mehilane, kirurg Tiit Meren, kiirabiarst Raul Adlas, naistearst Ülle Kadastik, lastearst Tiina Talvik, onkoloog Indrek Oro jt.

Maagiline seitse ja - 777

Eesti rahvapärimustes on arvul 7 enamasti õnnetoov tähendus. Maagiline tähendus on sel arvul ja numbril enamiku rahvaste kultuurides ja usundites, mis nii või teisiti on kujunenud kokkupuutes ja põimingus kristliku kultuuriga.
Loomise jutustuse järgi kestis maailma loomine seitse päeva ja nii said kristlased endile seitsmepäevase nädala. Nädala seitsmendat päeva, mis kroonis Jumala loomistööd, hakati pühitsema puhkepäevana.
Noa pidi kõigist ohvriloomadest ning lindudest viima laeva igaüht seitse paari.
Pärast veeuputust saatis Jumal taevasse seitsmevärvilise vikerkaare, mis sai Jumala ja inimeste vaheliseks lepituseks.
Prohvet Eelija palvetas vihma paludes seitse korda, misjärel hakkaski sadama. Vihmaime numbrina seostub seitse ka vikerkaare seitsme värviga.
Uues Testamendis soovitas Jeesus Peetrusel oma vennale andeks anda ja seda mitte seitse, vaid "seitsekümmend korda seitse korda".
Jeesuse ema Maarja tundis oma elus seitset rõõmu ja seitset valuaega.
Maarja Magdaleenast ajas Jeesus välja seitse kurja vaimu.
Ideaalse kristlasega seostub seitse halastuse tööd. Jeesus nimetab nendeks näljase toitmist, januse jootmist, kodutule peavarju andmist, alastiolija riietamist, haigete juures käimist, vangide külastamist, surnute sängitamist.
Johannese ilmutusraamatus on kirjeldatud tulipunast lohet, kel oli seitse pead.
Maad tabavaid nuhtlusi saadeti täide viima seitse inglit.
Meie Isa palve ülesehituses on seitse palvet.
Kristlike kaanonite järgi on olemas seitse surmapattu ja seitse voorust, katoliiklastel ka seitse sakramenti.

7 surmapattu. Seitse surmapattu on seotud renessansi- ja barokiaegse allegooriaga. Surmapatupiltidel on jäädvustatud mõlemad sugupooled - mees ja naine. Naine näib aga siiski enam kurjuse küüsis vaevlevat kui mees. Surmapattude ühtse sümbolina on esinenud ka seitse sireeni.
Seitse surmapattu ning nende kehastajad on:
lihahimu ehk iharus, kiim (ld luxuria) - naine,
laiskus, ka tujutus (ld acedia) - naine või mees,
aplus, õgimine, õgardlus (ld gula) - naine,
kadedus (ld invidia) - draakon või koer,
ahnus, omandihimu (ld avaritia) - naine,
viha (ld ira) - naine,
uhkus, alpus (ld superbia) - nahkhiiretiibadega naine.
Seitsme surmapatu järgi on jaotatud taevalike inglite vastandeid - deemoneid - vastavalt pahedele. Lucifer on seostatud uhkusega, Mammon ahnusega, Asmodeus liiderlikkusega, Saatan vihkamisega, Beelzebub liigsöömisega, Leviathan kadedusega ja Belphegor laiskusega.

7 voorust. Seitse voorust jagunevad skeemiga 4+3: neli kardinaalset ehk inimlikku ja kolm jumalikku voorust. Sõna "kardinaalne" tuleneb ladinakeelsest sõnast cardo, mis tähendab uksehinge. Neli kardinaalset voorust õpetavad inimlikult käituma, on pöördelise tähtsusega kõikide inimeste jaoks. Nendeks on:
mõistlikkus - arukalt elamine, oma tegemiste ja selle tagajärgede läbikaalumine;
mõõdukus - liialdusteta elamine;
meelekindlus - julgus astuda vastu ohtudele, julgelt jääda truuks oma põhimõtetele;
õiglus - õiglaselt elamine, n-ö aus mäng (sisaldab andmise-võtmise suhet, sõnapidamist, tõearmastust).
Kolm jumalikku voorust on seotud Püha Kolmainsusega, mis on üks ja jagamatu: Jumal-Isa (usk), Jumal-Poeg (lootus), Jumal-Püha-Vaim (armastus). Seega on kolm jumalikku voorust usk, lootus ja armastus (halastus).

7 sakramenti. Alates 15. sajandist on katoliku kirikus seitse sakramenti. Luterlikus traditsioonis on kaks sakramenti - ristimine ja armulaud, teisi riitusi nimetatakse vaimulikeks talitusteks.
Seitse sakramenti on:
ristimine,
kinnitamine ehk konfirmatsioon (leer),
armulaud ehk püha õhtusöömaaeg ehk püha altarisakrament,
meeleparandus ehk piht,
haigete salvimine,
vaimuliku seisusesse pühitsemine ehk ordinatsioon,
abielu.
Maa peale tagasi tulles - on ju ka SEITSE MAAILMAIMET, inimkätega loodud. Mõelgem neilegi!

Stressist põhjustatud infarkti saab ennetada

Tugevast stressist põhjustatud infarkti saab tulevikus ennetada - analüüsiks on vaja vaid üht juuksekarva.
Edasi loe trükitud Terviselehest!

Kingi endale kindlustunne

24.-30. jaanuar 2010. a toimub arvult neljas rahvusvaheline emakakaelavähi vastu võitlemise nädal. Emakakaelavähk on üks vähipaikmetest, mida on võimalik ennetada.
Emakakaelavähi esinemissagedus Eestis on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning vanusegrupis 15-54 aastat on emakakaelavähk haigusjuhtude arvult naiste seas lausa teisel kohal. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, õigel ajal avastatuna on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Enamik haigusjuhtudest diagnoositakse vanuses 30-50 aastat.
Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks on inimese papilloomiviirus (HPV). Vähieelsete seisundite leidmiseks viiakse läbi emakakaelavähi sõeluuringuid. Eestis kutsutakse igal aastal kirjaliku kutsega emakakaela sõeluuringule Haigekassas kindlustatud naised vanuses 30-55 aastat. 2009. aastal saadeti kutsed ligi 34 000 naisele üle Eesti ning sõeluuringul käis üle 13000 naise, neile lisanduvad naised, kes on eelistanud testi teha oma günekoloogi juures.
2010. aastal kutsub Haigekassa uuringule aastatel 1955, 1960, 1965, 1970, 1975 ja 1980 sündinud kindlustatud naised, kellele ei ole eelneval aastal Pap-testi tehtud. Emakakaelavähi sõeluuring on osa Eesti riiklikust vähistrateegiast, mida rahastatakse nii riigi kui ravikindlustuse eelarvest.
Eesti Vähiliit koostöös Eesti Haigekassa ning SA Vähi Sõeluuringud korraldavad samal ajal järjekordse emakakaelavähi ennetamise nädala Eestis Eesti Vähiliit tutvustab sel aastal esmakordselt emakakaelavähi ennetuse sümbolit "Tarkuse pärl". Rinnanõelana kantavat pärlit tutvustas Euroopa Emakakaelavähi Assotsiatsioon kaks aastat tagasi, eesmärgiga muuta sümbol üle maailma tuntuks.
On tõestatud, et organiseeritud emakakaelavähi sõeluuringute programmid ennetavad igast kümnest juhust kaheksa. HPV-vastane vaktsineerimine enne suguelu algust on tõhus kahe kõige sagedasema viiruse riskitüübi ennetamisel, mis põhjustavad umbes 70% kõigist emakakaelavähi juhtudest. HPV-vastane vaktsineerimine ei enneta kõiki emakakaelavähi juhte, seega peavad ka vaktsineeritud naised osalema sõeluuringul. Sõeluuring ja enne suguelu algust läbiviidud vaktsineerimine koos pakuvad parimat kaitset emakakaelavähi vastu. Just selle sõnumi edasi kandmiseks on loodud emakakaelavähi ennetuse sümbol "Tarkuse pärl".
Eesti Vähiliit,
tel 6 311 730, info@cancer.ee,
www.cancer.ee
Lisainfot emakakaelavähi sõeluuringust Eestis leiad www.haigekassa.ee/ennetus

Inimkatsed raadiomastiga

Möödunud aasta 12. augustil püstitas traadita lairibavõrguoperaator iBurst Lõuna-Aafrikasse Craigavoni maanurgas asuvale kalmistule 25-meetrise raadiomasti. Nagu sellistel puhkudel juba heaks tavaks saanud on, ilmus välja 47 kohalikku elanikku, kes teatasid, et torn põhjustab neis vastikuid terviserikkeid peavaludest ja unehäiretest kuni kuminani kõrvades. Tracey-Lee Dorny kurtis, et niisuguste hädade pärast peab ta ülepäeviti ema juures ööbima ning tema lemmikloomade nahale on ilmunud lööve. Dave McGregor pajatas, et tema naine ja 9aastane poeg kannatavad iivelduse ja oksendamise käes. McGregor avaldas veel, et psühhosomaatilised mõjud välistas ta lihtsa katsega - nimelt öelnud ta pojale, et raadiomast töötab ainult ühel päeval nädalas, kuid see ei aidanud. Nagu tavaks on saanud, eitas iBurst, et nende raadiomast terviserikete põhjustamiseks piisaval määral mikrolaineid kiirgab.
Kohalikud kodanikud ja iBursti esindajad said regulaarselt kokku ja arutasid oma erimeelsusi. Järjekordsel niisugusel koosolekul 16. novembril - nagu varemgi - kurtsid kannatajad terviserikete üle ja osundasid, et raadiomastist eemaldumisel need rikked kaovad. iBurst'i tegevjuht Jannie van Zyl kuulas kodanike kaebused ära ja lubas torni kaheks nädalaks välja lülitada. Kodanikud rõõmustasid. Aga sellega lugu ei lõpe, kaugel sellest.
2010. a jaanuaris avaldas iBurst dokumendid, et raadiomast oli tegelikult välja lülitatud juba oktoobri alguses, kuus nädalat enne novembrikoosolekut. Kuna kodanikud sellegipoolest veel novembriski samade tervisehädade all kaebasid, järeldasid iBursti spetsialistid, et raadiomasti tööst ei saa need hädad põhjustatud olla, ning mast lülitati 2. detsembril uuesti sisse.
Karl Muller, kelle seisukohad traadita sidest ja terviseriketest on Johannesburgis mõningat huvi pälvinud, avaldas rahulolematust iBursti lähenemise üle: "Selle maa kõrgeim seadus on konstitutsioon. Meid ei tohi eksperimentideks kasutada ilma informeeritud nõusolekuta."
Kohalike elanike palgatud advokaat Bismarck Olivier on teatanud, et tegelikult ei seisnenud kaasus ainult terviseküsimustes ning plaanitavas kohtuasjas arutatakse hoopis iBurst'i halba suhtumist osalusdemokraatiasse ning ilmselget keskkonnakaitsereeglite rikkumist masti püstitamisel.
Allikas: Dig, www.skeptik.ee

Kogetud murest rõõmuni
JAAN LUKAS

Pereema Liidya jagab Terviselehe lugejatega oma lugu lootusega, et tütretütar saab kunagi emakakaelavähki vältiva kaitsesüsti.
"Tänaste tüdrukute vaktsineerimine emakakaelavähi ärahoidmiseks on äärmiselt oluline," arvas Ida-Virumaal elav pereema Liidya, kes sellest tõvest tänaseks paranenud.
Oma haigusest, sellega kaasnenud emotsioonidest, sisemisest võitlusest, taastumisest ja profülaktikaalastest arusaamadest nõustus keskealine naine rääkima ka Terviselehele.

Hinnangud tervisele ja arstiabile
Kokkuvõte uuringust "Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile"

Mullu sügisel tegi Turu-uuringute AS Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringu, mis peaks näitama meie rahulolu või rahulolematust enese tervisega ja arstiabiga.
Järgnev on lühike kokkuvõte uuringu tulemustest. Kui Teid ei küsitletud, siis siin saate oma arvamust küsitletute omaga võrrelda.
Kirjutage meile - Teie sisukad arvamusavaldused avaldame Terviselehes.

Taldadele tuge, jalavalule leevendust
MAIJA TRESSUM, Kaarli apteegi proviisor

Iga inimese heaolu ja toimetulek sõltub väga suurel määral jalgade tervisest. Kui inimene on terve, jõuab ta eluaja jooksul oma jalgadel käia kuni neli ringi ümber maakera.Igapäevase kõndimisega saavad jalalabad koormuse, mis ulatub sadade tonnideni.
Jalavalu pole paratamatus
Kasulikud sisetallad
Kannavalu ja kukekannus
Valulikud varbad

Marutõbi rahvapärimuses
MARJU KÕIVUPUU

Rahvameditsiini üheks tunnuseks on kindlasti haigusseletuste, raviviiside ja ravivahendite irratsionaalsus ja maagilisus.
Esimene osa rahvapärimuse sarjast ilmus 2009. a 27. oktoobri Terviselehes.

Algus eelmises lehes.

Järgmine tõestisündinud traagiline lugu Karula kihelkonnast aga inspireeris kirjanik Bernard Kangrot kirjutama eksiilis näidendit "Hunt".
1820. aasta talvel sõitnud minu, nende ridade kirjutaja, vana isadeisa Daavit Vallner linna (Valka), Ta olnud Vallneride põlis-sugu Raadi talu pidajaks Vanas-Antslas, Karula Pikajärve alguses, milline järv 3 versta pikk, olnud siis 2 Kubija talu. Kubija talud on ammu maha lõhutud. Sääl pääl on samal kohal asunik Värdi Liba talund, Kubija poolt kuulnud minu eel-vanaisa Daavit Vallner tol öösel
suurt kära ja karjumist. Keegi karjunud appi. Valgast tagasitulekul kahjatsenud mu esivanaisa, et ta ei ole mõttele võtnud linna-minekul Kubijale sisse minna kisa pääle, sest too Raadi Daavitil olnud püss linnaminekul alati reel. Isegi lauakirikusse minekul võtnud Daavit püssi kaasa, lootes kohata jõuproovile kriimsilmaga või karuga või kohata ilvest või muud kallist karusmantliga "meest". Linnast tagasitulekul kahjatsenud küll vana Daavit, miks ta ei ole Kubijale sisse läinud. Tol öösel olnud Kubijal ristsed. Marususi külastanud sinna ja hakanud üht ristsel olevat vanameest räsima, Vanamees karjunud rehetares olevaid ristserahvast; "Tulge appi - susi murd mu ärh!" Toasolijad arvanud, et vanamees liiga rohke ristseviinast niivõrra purju jäänud, et näeb mõnda viirastust, või petab pidulisi sarnase loriga õue. Omakorda hüüdnud ristserahvas appikarjuvale vanamehele vastu: "Las murda!" Viimaks ajanudki hunt pää rehetare pajast sisse. Siis saanud ristserahvas aru, et vanamees tõelikult soega oli maadelnud. Susi tükkinud vanameest suust purema, kuid vanamees kangis talverõivis, ei ole jõudnud marususi rõivist läbi pureda. Vanamees olnud soe ilaga üleni märjaks aetud. Marususi tükkinud vanameest ainult suust purema, kuid niivõrra jõudnud ta ennast ära kaitsta, et mitte ühtki kriimustust külge ei saanud, ja marutõbi ei tabanud tood vanameest.
Kubija talust on marususi vissiste tõenäoliselt piki Pikkjärve mööda jooksnud, sest järve kaldal oleva, tol ajal Järepi talust (millise talust ainult nimi järel) viinud minu vanaisale (emapoolse vanaisale) täditütar, noor tüdruk, saatnud koolilast Niglõ tallu kooli (tolle talust nüüd ei tea keegi, kunas seal kool olnud). Sealt koolist tagasitulekul tulnud marususi ja sõtkunud tütarlapse lumme ja ajanud ilaga märjaks, kuid kahju või viga ei olla lapsele sellest midagi teinud. Marususi siis murdnud Karulas lõpmata, mis lõpptulemusel mõnikümmend inimest Suislepa valda ühe vana arsti juure sõitnud ja abi saanud. Teiste sõnade järel toodud too Suislepa imearst Karula mõisa. Too puhkunud ja lugenud leiva peale, ja kellele leiva sisse andnud (tõendab vanarahvas), saanud kohe terves.
Tolleaegne Karula õpetaja Peeter Friedrich Bornwasser on saatnud Masingi "Nädalalehte" tolle Suislepa imearsti juure sõitnute nimestiku. Kuigi õpetaja Bornwasser olla maininud, et marusoe puretud ohvrid olla kirikumõisa rehte kinni pandud, ei ole see õige, vaid kogu Karula vanarahva üksmeelne muistne 1820. aastast asetleidnud kurblooluse traagikast nimetus tõendab, et ohvrid panti Karula mõisa kivirehte kinni, kus korraldus tehtud marusoest purtude käte veresooned katki lõiku. Kurb ja hirmus olnud too surmamõistetute traagika: ükshaaval pistnud hukkamõistetud käsi rehepajast veresoone katkilõikajale välja. Inimesed hulunud, vandunud, palvetanud, ahastanud ning suurem jagu otsinud troosti jumalasõnast ja vaimulike kirikulaulude laulmisega läinud valmistama endid surmale vastu. Aga säälsamas, kui maruhäda peale tulnud, karjunud metsikult ja jooksnud reheparsi mööda, katkilõigatud veresoone tee tagant nirisenud.
Tol päeval, kui kümmekond Karula inimesi marusoest hammustud-kistud, sõitnud Karula kihekonnas Vana-Antsla Lilu peremees Teoviil oma poja Kasperäga Haruküla maale heinu tooma. Saanud Karula kirikust umbes 10 versta ära sõita Keevaseere kõrtsi lähedale, märkanud vanamees, et susi tormab tagant. Isa hõiganud pojale: "Kasperä, sõida sa mu hobõsõst mööda, susi tulõ rekke!" Nii toiminudki. Isa Teoviil Vallner, praeguse Lilu talu peremehe Iisak Vallner'i vanaisa, lasknud kummagil hobusel enesest mööda sõita, jäänud teele soe kohalejõudmist ootama, vabastades selleks reelt heinakoorma poomi, ja virutanud oma kohale tormava kallaletuleva marusoe poomiga maha. Nii päästis kuulus Teoviil Vallner Karula rahva hirmu ja õudsuse soe hirmust. Teoviilil ise häämeel, et nüüd saab toreda hundinaha, mida ta kodus ilusti sellelt ära "koorib." Visanud looma rekke, Säält veel mõni kilomeeter oma heinamaale, - säetud isa pojaga hobusele koorem pääl. Tapetud susi jäänud ree pääle koorma alla. Koormat õhtupoolikul või õhtul tagasi pöördes läinud vana Teoviil poja Kasperäga Karula kirikukõrtsi tapetud soe liiku jooma. Kuid äpardust! Vahepääl olnud juba mõisast korraldus tehtud ja kuulda saadud, et Lilu Teoviil on marusoe ära tapnud. Korralduse põhjal käsutud hobune koorma eest lahti rakendada ja põletud taudi kartusel koorem ühes ree ja marusoega tükkis kirikumõisa nurmel ära. Mõningate kuulduste põhjal olla Teoviilile 9 rubla kahjutasu makstud. Marusoest purtude ja Karula mõisa rehes veresoonede katkilõikamisel surnud niinimetud "maruinemese'" olla maetud Karula surnuaja Saarlase talu vastas oleva madalama nurka, milline sõtkutud. Künkaid kutsub rahvasuu "maruinemeste matusõ'."
ERA II 180, 503/517 (6) < Karula khk., Karula v., Väheru k. - August Vallner < Juhan Vallner, 93 a. (1938).

Enesekontroll on nakkav
Allikas: Siim Sepp, www.novaator.ee

Hapupiim toetab tervist. Piim samuti
AIVE LUIGELA

Täispiim on oluline vitamiinide allikas, sisaldades peaaegu kõiki vesi- ja rasvlahustuvaid vitamiine. Ekslikult arvatakse, et piimarasv soodustab veresoonte lupjumist. Täispiim ei tee kedagi paksuks, nagu kardetakse, sest klaas 2,5% piima annab vaid 120 kcal energiat (kooritud piim 80 kcal).
Edasi loe trükitud Terviselehest!
RETSEPTID: Kihiline jogurtikokteil, kodujuustu-jogurtikaste, riisisalat, jogurtikoor puuviljadele või marjadele.

Nalja

Mees tahab pärast kõva viinaviskamist väga magada, kuid ei saa - häda ajab üles. Leiab siis käsikaudu kobades tualeti, saab asjaga hakkama ja raputab "sõbrakese" puhtaks, ise torisedes:
"Oh sind küll, mina ju tõusen, kui sinul vaja on ..."
***
Jõin eile ära kaks erinevat "heade bakteritega" toodet. Nüüd tean, et ka "heade bakterite" seas on üksteisega vaenujalal olevaid grupeeringuid.
***
"Miks te, mehed, ei tea, mida naised tahavad?"
"Aga teie teate, mida mehed tahavad?"
"Muidugi!"
"Ja miks te siis ei tee seda?"
***
"Mul ei tule kuidagi sellist kohviga näonahakoorijat välja nagu sinul."
"Mis siis sellega on?"
"Mul lahustub kohv geelis ära."
Pikk vaikus.
"Ega sa juhuslikult lahustuvat kohvi võtnud?"
"Seda küll ..."