Terviseleht nr. 6, 16. veebruar

Elutööpreemiaga Mamma Bakter
Küsitles JAAN LUKAS

Möödunud nädalal tunnustati riikliku teaduspreemiaga Tartu Ülikooli meditsiinilise biotehnoloogia erakorralist professorit Marika Mikelsaart, kes on toonud maailmakaardile ainulaadse probiootilise piimhappebakteri Lactobasillius fermentum ME-3 ja palju muudki olulist. Koos oma töörühmaga, rõhutab professor ise, sisustades sõbrapäeva lahke vastamisega Terviselehe küsimustele. Aitäh ja siiraimad õnnitlused professor Marika Mikelsaarele ka meie toimetuse poolt!

VASTLAPÄEVA KÄSUD JA KEELUD

Haiglaid ei saa lõputult kinni panna

Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 1991. aastal Eestis 120 haiglat. Käesoleval ajal tegutseb 60 haiglat, millest haiglavõrguhaiglaid on vaid 19.
Samas on pidevalt suurenenud hooldusravivoodite arv ja ministeeriumi hinnangul on järel- ja hooldusravi ning esmatasandi tervishoiuteenuste osakaal tulevikus veelgi tõusmas.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on kiiduväärt, et ka Riigikontroll on võtnud analüüsida Eesti haiglavõrku ning sisukas audit on kindlasti heaks täienduseks aruteludes, milline peaks Eesti haiglavõrk tulevikus välja nägema. "Tänan Riigikontrolli panuse eest Eesti haiglavõrgu kujundamisel, ent täna on nii riigi kui ministeeriumi põhitähelepanu suunatud majanduse ning tööturu elavdamisele, et tekiksid uued töökohad ning majandus uuesti tõusma hakkaks," lisas Pevkur.
Sotsiaalministri hinnangul tuleb siiski ka haiglavõrguga tõsiselt edasi tegeleda, sest lähiaastate raha hulk tervishoius märkimisväärselt ei suurene ja tuleb otsustada, kuidas olemasoleva rahahulgaga pakkuda inimestele parimat arstiabi. "Olen veendunud, et olukord, kus kõikides maakonnakeskustes on haigla, jääb Eestisse ka tulevikus, küsimus saab olema, milliseid teenuseid suudavad haiglad väheneva elanikkonna tingimustes inimestele pakkuda," märkis Pevkur.
Kehtiva arengukava haiglate loetellu kuuluvad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Virumaa Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, AS Järvamaa Haigla, Kuressaare Haigla SA, SA Läänemaa Haigla, AS Rakvere Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Narva Haigla, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Hiiumaa Haigla, AS Põlva Haigla, SA Rapla Maakonnahaigla ja SA Jõgeva Haigla.
Allikas: Sotsiaalministeerium

Õiglus - sotsiaalne raha
ALEKSANDER LAANE

Mis on teie jaoks sotsiaalne õiglus? Küsin muidugi sellepärast, et 20. veebruaril on üleilmne sotsiaalse õigluse päev. Ja Eesti Vabariigi aastapäeva eel on ju ikka kombeks küsida, kas sellist riiki me tahtsimegi. Kas teile tundub meie riik rohkem või vähem õiglane? Või lihtsalt ebaõiglane?
Ma ise arvan, et meie riik pole õiglane ja et sellist riiki planeedil Maa polegi, mis kõigi jaoks õiglane tunduks ja oleks. Küll on aga meie kõigi teha, et meie riik enam-vähem õigluse poole tüüriks ning et see liikumine hea ja lootusrikas tunduks.
Lugesin just Briti psühholoogide uurimistööd selle kohta, kuidas vabatahtlikuna tegutsemine inimestele mõjub. Nemad leidsid, et see mõjutab ka tööelu - vabatahtlikel on rahulolu oma tööga suurem, nad on aktiivsemad ja tähelepanelikumad. Vabatahtlikud saavad sellest, mis nad peale tööd teevad, positiivseid emotsioone isegi siis, kui see tegevus võib olla raske ja stressirohke - näiteks vabatahtlikud tuletõrjujad ja päästjad. Nad ise märgivad, et nende tööväline tegevus annab neile erinevaid oskusi, mida tööl ei õpi, kuid mis ometi ka tööl kasuks tulevad.
Nüüd öeldakse selle jutu peale kindlasti, et mis vabatahtlikust tööst saab juttugi olla, kui seda päris-tööd pole ja elamine tahetakse võla tõttu käest võtta. Nõus - ei jätku siis inimesel jõudu tegeleda suurt muuga, kui iseendaga ja lähedastega. Kuid osalt on see olukord ka vabatahtliku koos-tegutsemise vähesuse tulemus. Me sõltume sedavõrd "turujõududest" - raha riigist väljaviivatest kütte- ja veefirmadest, välismaalt sissetoodavast kütusest jne, et ei märka lihtsaid asju. Näiteks seda, et kui soojatootja ja veepuhastaja oleks ühistute oma, siis puuduks kasumiahnusel mõte. Ja inimesed ei sõltuks enam niipalju parasjagu võimul oleva partei mängudest, tahtmistest ja suvast.
Kas ühistutele kuuluv või nende kontrollitav küttefirma oleks õiglasem? Ilmselt küll, sest siis oleks ju huvi hind nii madalal hoida ja nii vähe kulutada, kui võimalik.
Kui see mõte teile vähemalt huvitav tundus, siis mõtleme veel - ja teeme koos ära!

Auhinnad Terviselehe tellijatele

Terviselehel on rõõm teatada oma lugejatele, kes on tellinud meie lehe vähemalt kuueks kuuks: teile auhinnaks lubatud raamatud kirjastustelt Ersen, Menu, Valgus ja Varrak on nüüd välja loositud! Raamatud saadame võitjatele postiga koju.

Fortuna soosikud ja auhinnaraamatud on loosimise järjekorras:
Milvi Paumann Raplamaalt - Hubert Kahn, Helle-Mai Loit "Tervise ABC"
Maimu Allev Valgamaalt - Annika Põltsam "Rõõmsa meele käsiraamat"
Maie Küüdorf Jõgevalt - Hilja Seppo "Vastuvoolu. Doktor Seppo lugu"
Sirja Torb Valgast - T. Elenurm, A. Kasmel, A. Kidron,
E. Rüütel, M. Teiverlaur, U. Traat "Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest?"
Hella Teemant Viimsist - Wyatt Townley "Jooganeetika. Hingamise abil vormi, terveks ja lõdvestunuks"
Linda Pusse Tallinnast - Tanmaya Honervogt "Reiki. Tervenemine ja harmoonia käte abil"
Tõnis Pleksepp Otepäält - Lille Lindmäe "Iidse teadmisega õnnistatud"
Malle Komarova Lääne-Virumaalt - Cynthia Whitham "Võida jonnilahing ja muud sõnasõjad. Perekondlik rahuplaan"
Eha Sulg Keilast - R.M. Rapee, S. H. Spence, V. Cobham, A. Wingall "Kuidas aidata oma muretsevat last"
Ainu Naarits Puhjast - Martha Underwood Barnars "Kuidas aidata depressioonis last"
Aleksei Liivapuu Võrumaalt - Lee Schnebly "Õnnelikult abielus"
Õie Kahju Saaremaalt - Susan Dazzo "151 võimalust olla lahe ema"
Jaan-Helmut Nõmm Tallinnast - L. Stevic-Rust, A. Maximin "Suitsetamisest loobumise käsiraamat"
Viktor Peep Rõngust - D. N. Greenfield "Võitlus interneti-sõltuvusega"
Vaike Mäesalu Raplamaalt - E. J. Federman, C. E. Drebing, C. Kreb "Võitlus probleemse mänguhasardiga"
HEAD LUGEMIST!

Tartu Maratoni lühikese distantsi start antakse 30 minutit hiljem

Tulles vastu kõikidele 39. Tartu Maratonil osalevatele suusasõpradele lükatakse 30 minutit hilisemaks pühapäeval sõidetava 31km start. Suusamaratoni lühikese distantsi lähe antakse enam kui 1400 suusatajale 21. veebruaril Arula teeristis keskpäeva asemel kell 12:30.
39. Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk sõnab, et viimasel korralduskomitee koosolekul vastu võetud otsus tuleneb soovist suusatajaid paremini teenindada.
"Välja müüdud 6500 stardinumbrit toovad rajale rekordarvu suusatajaid. Maratonipäevaks ennustatatakse tuisku ja keerukamaid ilmaolusid, mis aeglustavad tõenäoliselt sõidutempot. Peale Kuutsemäed ristuvad aga pika ja lühikese maa suusatajate teed ning rahvamassi optimaalsemaks jagunemiseks rajal stardiaega muutsimegi," selgitab Kelk tehtud valikut. Ta sõnab, et sel moel loodetakse tagada kõikidele osalejatele positiivne sõidu- ja teeninduskogemus.
Suusatajaid Tartust ja Otepäält transportivate busside sõidugraafikud jäävad samaks.
Pressiteade

Eneseabi rühmad

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega laste vanemaid ja hooldajaid osalema eesti- ja venekeelsetes eneseabirühmades. Lisaks pakume sihtgrupile võimalust saada individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist.
Eneseabigruppide eesmärgiks on pakkuda vanematele infot ja tuge, võimalust jagada oma kogemusi ja saada toetust sama kogemusega vanemalt.
Eestikeelne eneseabigrupp koguneb kolmapäeval, 17. veebruaril kell 14.00
Venekeelne eneseabigrupp koguneb neljapäeval, 25. veebruaril kell 14.00
Individuaalse psühholoogilise ja sotsiaalnõustamise saamiseks on vajalik eelregistreerimine. Tegevused toimuvad projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond. E-mail: kylli@tallinnakoda.ee

Metsloomadele koguti 500 kg toitu

13. veebruaril koguti Pärnu kesklinnas metsloomade jaoks umbes 500 kg toidupoolist, milleks olid puuviljad, kartulid, kapsad, porgandid, aga leidus ka tomateid, maasikaid ja viinamarju. Korraldajad tänavad sadu Pärnumaa loomasõpru, kes sööda kogumisel osalesid.
Eesti Jahimeeste Liidu tegevjuhi Hegne Lumpi sõnul on metsloomadel täna paksu lume tõttu väga raske toitu hankida. "Need kohad, kus loomad tavaliselt söömas käisid, on raskesti ligipääsetavad, ja loomal, kellel isegi õnnestub metsasihile või niidule läbi murda, ei ole tihtipeale ikkagi võimalik paksu lume alt looduslikku sööta kätte saada," selgitas Hegne Lump.
Pressiteade

Iga aasta 20. veebruaril on ÜLEMAAILMNE SOTSIAALSE ÕIGLUSE PÄEV.

Sellele päevale mõeldes tasub mõelda õigluse teemale igast võimalikust vaatenurgast. Siin ja täna mõelgem justnimelt õigluse aspektist niihästi oma lastele kui ka kaugemate maade elanike, nii väikeste kui suurte elu ja tervist määravate olude üle.

Vaesus on maailma surmavaim haigus
Johanna Helin, Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduse keskus

Maailma sotsiaalse õigluse päev kutsub üles mõtlema vaestes oludes elavate peale.
Maailm pole õiglane. Kui oled sündinud maakera põhjapoolsetesse rikastesse riikidesse, nagu seda on ka Eesti, on sul tõenäoliselt pikem ja tervem elu kui suuremal osal maailma elanikel. Samal ajal kui maailma majanduse areng on parandanud miljonite inimeste igapäevaelu, elab ikka viiendik inimestest äärmises vaesuses, kus neil pole puhast joogivett, võimalust saada arstiabi, haridust ega parandada oma elu.
Uurimuste järgi on vahe rikaste ja vaeste vahel viimaste aastakümnete jooksul mitte vähenenud, vaid suurenenud, ja seda nii vaeste ja rikaste riikide vahel kui ka jõukamate riikide sees.
Vaesus ja haigused käivad käsikäes - vaesusest tekivad tervisehädad, samas halb tervis põhjustab omakorda vaesust. Ökonomistid on näidanud, et mitme arengumaa inimeste vaesuse on põhjustanud justnimelt haigestumine. Haigeks jäädes on võimatu tööd teha ning võimalikud säästud lähevad ravi jaoks. Mõnelgi arengumaal on kogu tervishoiusüsteem erakätes ning abi saab ainult sularaha eest.

Kohutav statistika
Halba tervist põhjustavad rahvastiku kehv haridustase, alatoitumus, saastunud vesi ning puudulik hügieen ja sanitaarolud.
Kaks miljonit inimest, suurem osa nendest lapsed, sureb igal aastal haigustesse, mis levivad saastatud vee kaudu. See tähendab, et umbes 30 000 last - üks laps iga kolme sekundi tagant - sureb iga päev haigustesse, mida saaks ennetada ja parandada.
Pool miljonit naist sureb igal aastal raseduse või sünnituse tagajärjel.
Üle 33 miljoni inimese on HIV-positiivsed, suurem osa nendest Aafrikas, ning iga aastaga lisandub kaks miljonit uut nakatunut.
Rohkem kui miljon inimest sureb igal aastal malaariasse.

Viis kõige surmavamat haigust arengumaades on HIV, malaaria, tuberkuloos, kõhulahtisus ning hingamisteede infektsioonid. Kõik need haigused on ennetatavad ja/või parandatavad.

Tervis ennekõike
Rahvastiku tervist saab parandada väga tavaliste meetmetega: tervishoiuteenuste jõudmine kõigi elanikeni, taskukohase hinnaga ravimite kättesaadavus; tervisekasvatus; puhas vesi ja piisav toit. Kõik need on hädavajalikud selleks, et tagada riigi jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne areng, sest ainult terved inimesed jaksavad õppida, tööd teha ning riigi majandust arendada.
Tervise keskne positsioon on näha ka aastatuhande arengueesmärkides, mis lepiti kõikide maailma riikide vahel kokku 2000. aastal ning mille saavutamist peaksid kõik võrdselt toetama. Kolm tervisele suunatud eesmärki on: laste suremuse vähendamine, rasedate tervise parandamine ning aidsi, malaaria ja tuberkuloosi leviku aeglustamine. Need eesmärgid soovitakse saavutada aastaks 2015. Tänavu vaadatakse rahvusvahelisel tasandil, kui kaugele on nende saavutamisel jõutud ning kui palju peaks veel järgmise viie aasta jooksul pingutama.

Tervise hind: 185 miljardit eurot
Aastatuhande alguses, samal ajal kui nimetatud eesmärkides kokku lepiti, rakendas ÜRO rohkem kui sada ökonomisti, rahastajat ja tervishoiu asjastundjat uurima, kuidas ja millise rahalise panusega saaksid maailma 2,5 miljardit vaest endale ravimeid ja tervishoiuteenuseid. Töö tulemusena sai globaalne tervis endale hinnasildi: 185 miljardit eurot. Arvestati, et sellise summaga oleks võimalik tagada kõige vajalikumad teenused viieks aastaks.

Karm tegelikkus
Praegu kulutatakse Aafrikas tervishoiuteenustele keskmiselt vaid 15 eurot inimese kohta. Arvestuse järgi vajaksid Aafrika riigid lisaks 65 miljardit eurot, et jõuda oma elanikele vältimatu arstiabi pakkumiseni. Need riigid ise saaks asjatundjate hinnangul koguda 40 miljardit eurot, kui seataks ümber poliitilised prioriteedid. Aga 25 miljardit peaks sellegipoolest tulema rikkamatelt riikidelt. "Tervise hinnasilt" oleks sel juhul 28 eurot iga arenenud riigi kodaniku kohta aastas.
Lisainvesteeringud tervishoiule võiksid arengumaades lõpetada vaesuse ja haiguste nõiaringi. Aga kas meie oleme selleks valmis?

Aga meie?
2009 aasta andmetel annab Eesti arenguabi umbes 180 krooni inimese kohta aastas. Et maailma murede lahendamisele rohkem kaasa lüüa, peaks see arv aga suurem olema.
Laupäeval, 20. veebruaril tähistatakse maailma sotsiaalse õigluse päeva, mis kutsub meid kõiki üles mõtlema, milline võiks olla sotsiaalselt õiglasem maailm.
Globaalse sotsiaalse õigluse teemasid toob avalikkusele ja Eesti koolidele lähemale Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduse keskus, mille eesmärk on tõsta Eesti elanike teadlikkust üleilmastumise väljakutsetest ning edendada sallivust, inimõiguste austamist ja solidaarsust vaesemate piirkondade elanike suhtes. Keskus viib läbi mitmeid projekte, mida rahastab Euroopa Komisjon. Sel aastal alustatakse uue kooliprojektiga koos Inglismaa, Portugali, Sloveenia, Bulgaaria ja Läti partneritega, mille käigus pakutakse koolidele külalislektoreid, õppematerjale, näitusi, dokumentaalfilme, koolitusi ning mitmesugust toetust globaalsete teemade õpetamisel. Eesmärk on süvendada laste ja noorte enesetundmist ja ühiskonnateadlikkust, tutvustada neid erinevate eluviiside mitmekesisusega ning tekitada soov püüelda õiglasema ühiskonna ja maailma poole.
Lisainfo aadressil: www.maailmakool.ee

Meie laste õigused
Andres Aru, õiguskantsleri nõunik,
Nele Parrest, õiguskantsleri asetäitja-nõunik
Ettekanne Riigikogus laste õigustest

Kahjuks ei kehti tõdemus, et suurtel on üksnes suured ja väikestel vaid väikesed mured. Ka väikestel (s.o lastel) on suured mured, vahel suuremadki kui täiskasvanuil. Oleks õiglane, kui me teeksime endast kõik, et aidata neil neid lahendada.

Eelmise aasta 20. novembril tähistasime 20 aasta möödumist ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooni ühehäälsest vastuvõtmisest ÜRO peaassamblee poolt. Eesti Vabariik ühines selle konventsiooniga 1991. aastal.
ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon tõi endaga kaasa olulise muutuse mõttemaailmas, märkides uue lapsekäsitluse sündi - lapsest kui seaduse objektist sai laps kui subjekt. Subjekt, kellel on õigused ja vabadused. Ka sai selge aluse lastekaitse üks olulisemaid põhiprintsiipe - lapse huvid tuleb mistahes olukorras või vaidluses seada esiplaanile.

Puuduvad uued arengusuunad ja uus lastekaitse seadus
Täna arutame laste õiguste tagamise strateegia täitmist, kus olid sätestatud riigi eesmärgid aastani 2008. Täna ei ole riigil paraku aga ühtset nägemust tuleviku suhtes, sest puudub dokument (nimetagem seda siis arengukavaks, strateegiaks vms), kust oleks võimalik lugeda riigi eesmärke laste õiguste tagamisel täna, homme, järgmisel viiel või kümnel aastal. Vajadus selle järele on mõistagi olemas.
Viimane tõdemus kehtib ka uue lastekaitse seaduse kohta. Eesti vajab lastekaitse paremaks korraldamiseks uut, senisest detailsemat lastekaitse seadust nii kiiresti kui võimalik.

Ministeeriumide vaheline koostöö
Teine probleem, millele soovib õiguskantsler tähelepanu juhtida, puudutab ministeeriumide vahelist koordinatsiooni ja koostööd. Õiguskantsleri töö käigus on viimastel aastatel mitmel puhul tulnud ette olukordi, kus tuleb nentida, et selles vallas on mitmeid vajakajäämisi. Näitena võib siinkohal tuua probleemid kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolidega ning sõltuvushäiretega laste rehabilitatsiooniteenuse puudumise.

Kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolid
Kõige suuremad probleemid, mis praegusel ajal oluliselt pärsivad kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolide tööd, seisnevad erikoolide tegevust reguleerivate õigusaktide puudulikkuses. Haridus- ja teadusministri 19.12. 2008 käskkirjaga on kinnitatud "Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolide kontseptuaalsed alused". Paraku tuleb tõdeda, et kontseptsiooni ellurakendamiseks vajalikke seadusemuudatusi ei ole siiani välja töötatud.

Sõltuvushäiretega laste rehabilitatsioon
Õiguskantsler pöördus eelmisel aastal ka Riigikogu poole, juhtides parlamendi tähelepanu asjaolule, et enamikus kohalikest omavalitsustest ei ole sõltuvushäiretega lastele efektiivne rehabilitatsiooniteenus kättesaadav. Neis vähestes kohalikes omavalitsustes, kus sõltuvushäiretega lastele rehabilitatsiooniteenust isegi osutatakse, tegutsevad rehabilitatsiooniasutused aga seadusliku toeta. Seaduse tasemel on reguleerimata, millist abi on rehabilitatsiooniteenusele suunatud lapsel õigus saada (tervishoiuteenused, rehabilitatsiooniteenused, haridus). Puuduvad kohustuslikud nõuded rehabilitatsiooniteenuse osutaja ruumidele, personalile, programmis või teenusel osalevate laste arv jne. Samuti on hetkel reguleerimata, kas ja mil määral on mõjutusvahendi kohaldajatel õigus laste põhiõigusi mõjutusvahendi rakendamisel piirata, kui see osutub rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkuse jaoks hädavajalikuks. Teenuse osutamist raskendab oluliselt ka teenuse finantseerimismudeli puudumine.
Nii kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolide tegevust puudutava regulatsiooni kui ka sõltuvushäiretega lastele rehabilitatsiooniteenuse väljatöötamiseks oleks vaja senisest oluliselt tihedamat koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vahel.
Mõelgem, milline on kogu ühiskonna kaotus nii inimeste kui raha näol, kui riik ei tee kõik endast oleneva, et tuua erikooli sattunud või sõltuvushäirega lapsi tagasi n-ö õigele teele!

Õiguste kaitse järelevalve
Parema koordinatsiooni tagamisele lastekaitse valdkonnas saaks kindlasti kaasa aidata sõltumatu riikliku lapse õiguste järelevalve institutsioon ehk lasteombudsman.

ÜRO Lapse Õiguste konventsiooni artikkel 4 kohustab osalisriike looma sõltumatu riikliku lapse õiguste järelevalve institutsiooni, mille ülesandeks on jälgida konventsiooni täitmist osalisriigis.
Kahjuks tuleb tõdeda, et Eestis hetkel lasteombudsmani institutsioon puudub. Euroopa Liidu liikmesriikidest puudub laste õiguste järelevalve üksus lisaks Eestile täielikult vaid Tsehhi Vabariigis, Rumeenias ja Saksamaal.
Tõsi, hetkel täidab mõnesid lasteombudsmani ülesannetest õiguskantsler, kuna need kattuvad osaliselt õiguskantslerile seadusega pandud ülesannetega. Õiguskantsler kontrollib laste õigusi puudutavate õigustloovate aktide seadusele ja põhiseadusele vastavust (normikontrolli funktsioon) ja lahendab talle saadetud avaldusi, mis puudutavad laste põhiõigusi ja -vabadusi ning korraldab kontrollkäike erinevatesse lasteasutustesse nagu näiteks asenduskodud, koolid jne. (ombudsmani funktsioon).
Väärkohtlemise ennetusasutusena viib õiguskantsler regulaarselt läbi kontrollkäike sellistesse lasteasutustesse, kus laste liikumisvabadus on piiratud, nagu näiteks erikoolid, kinnised lastepsühhiaatriosakonnad jne.
Suurt osa lasteombudsmani ülesannetest ei täida Eestis hetkel aga keegi. Õiguskantsler ei ole hetkel lapse õiguste konventsiooni tutvustaja Eestis. Õiguskantsler ei vii läbi küsitlusi ega uuringuid, et välja selgitada laste seisukohti ega ole laste seisukohtade tutvustaja. Õiguskantsleri pädevuses ei ole isikute ja asutuste nõustamine, samuti ei osale õiguskantsler lapse õigusi puudutavate õigusaktide väljatöötamisel. Seda loetelu võib jätkata.

Lapse mure pole ainult lapse mure
Hetkel on Eestis puudu just nimelt lapse õiguste tutvustajast. Laste õigustest ei ole piisavalt teadlikud ei lapsed ise, lapsevanemad ega ka õpetajad, kasvatajad, meedia ja ühiskond laiemalt. Teadmatusest ja vastastikusest mõistmatusest tekivad koolis, kodus ja mujal aga juba tõsisemad probleemid, nagu koolikiusamine, perevägivald jne. Sellest annab tunnistust ka fakt, et laste õigusi puudutavate avalduste osakaal õiguskantslerile aasta jooksul esitatavate avalduste hulgas on väga väike, samal ajal kui kontrollkäikudel erinevatesse lasteasutustesse on ilmnenud, et lastel on tegelikult sama palju ja vahel isegi rohkem probleeme kui täiskasvanutel.
Samas ei saa õiguskantsler asuda näiteks homsest oma pädevust ületades lihtsalt omal initsiatiivil kõiki lasteombudsmani ülesandeid täitma. Esiteks puudub selleks seaduslik alus. Õiguskantsler kui põhiseadusliku institutsiooni pädevus on seadusega selgelt piiritletud ning õiguskantsler saab tegutseda talle seadusega etteantud raamides. Teiseks napib Õiguskantsleri Kantseleis täiendavate ülesannete täitmiseks hetkel nii inimesi kui ka raha.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee on pidanud aktsepteeritavaks kahte lahendust: kas luua eraldi laste õigustega tegelev institutsioon või luua laiapõhjalise riikliku inimõiguste institutsiooni juurde selgelt identifitseeritav spetsiaalselt laste õigustega tegelev osakond või erivolinik.
Arvestades ÜRO lapse õiguste komitee seisukohti, Eesti seniseid valikuid ning asjaolu, et õiguskantsler on täitnud ja täidab ka praegu paljusid lapse õiguste järelevalveinstitutsiooni ülesandeid, oleks lasteombudsmani rolli ülevõtmine õiguskantsleri poolt loomulik. Kui põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega tegeleb üks laiahaardeline sõltumatu institutsioon, aitab see ära hoida kontrolli dubleerimist riigi tasandil, institutsioonidevahelisi vaidlusi pädevuse üle, isikute avalduste edasi-tagasi suunamist ja menetlusaja pikenemist.
Lõpliku sõna õigus lasteombudsmani institutsiooni kujundamise osas on siiski seadusandjal.
Kahjuks ei kehti tõdemus, et suurtel on üksnes suured ja väikestel vaid väikesed mured. Ka väikestel (s.o lastel) on suured mured, vahel suuremadki kui täiskasvanuil. Oleks õiglane, kui me teeksime endast kõik, et aidata neil neid lahendada.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikogu sot-siaalkomisjoni 11.02.2010 avalik istung "Laste õiguste tagamise strateegia tulemused ja arengusuunad" (avaldame lühendatult)

Rahvalikku rohtu jalgadele
Maija Tressum, Kaarli apteegi proviisor

Jalgade tervises ja enamiku jalamurede ravis etendab olulist rolli hoolikas jalgade hooldus.
Jalaprobleemide tekkides saab leida leevendust niihästi apteegilettidelt kui ka vanarahva läbiproovitud tarkustest.
Rahvameditsiinivahendid konnasilmadele
Rahvameditsiinivahendid soolatüügastele
Paksenenud varbaküüned

Idamaiselt uus aasta käes Teledoktor vastab
Tervisevõtit keerates

See, et käre pakane tõkestab viiruste levikut, kuulub küll rohkem legendide valdkonda, ometi on gripilaadsetesse nakkustesse haigestumine tunduvalt vähenenud ja paistab, et selleks korraks oleme suuremast ohust pääsenud. Igatahes tervisesaatesse helistajatest polnud keegi nohuse häälega ja küsimusi esitati kõikvõimalikel teemadel, ainult mitte gripist.
Umbes viiekümneaastane naisterahvas kurtis, et temal käed värisevad, juba paar aastat. Eriti kõiksugu käelist tegevust sooritades. Muidu pole tervisel miskit teadaolevat viga, vererõhk ka korras, kuhu pöörduda?

Järgmisel helistajal isa ja ema mõlemad üle kaheksakümne aasta vanad, kummalgi mitu haigust kallal, elavad kahekesi omaette ja saavad tasapisi oma majapidamises hakkama, aga riidlevad omavahel koledasti. Kuigi viiskümmend aastat abielus oldud, ei tea, mille üle siin veel vaielda. Küsimus aga selles, et kas anda palderjani ja tasepaami koos ja kas mõlemale korraga või vaheldumisi, et oleks üks või teine kordamööda rahulikum?
Siis helistas noormees sellise murega: labakäel, kusjuures ainult ühel, on mitu konnasilma, neid on kõrvetatud, aga kasvavad uuesti. Vanuse kohta küsides vastas, et 26, aga veidi järele mõeldes, et nüüd juba 25. Nojah, kui inimene muutub iga aastaga nooremaks, küll siis need konnasilmad neljateistkümnendaks eluaastaks iseenesest ära kaovad.

Ja lõpetuseks nõudis kahekümnendates noorik, et öelgu, millest temal lõua otsas punane laik. Kroonise mündi suurune. Juba jupp aega.
VIKTOR VASSILJEV
Dr Vassiljevile saate küsimusi esitada, helistades STV saatesse
Tervisevõti kolmapäeval, 24. veebruaril (ja ongi nii, mis sest et püha) kell 21.30
tel 6 881 111 või kirjutades Terviselehele.

Katk - surmahaigus
nii otseses kui ülekantud tähenduses
MARJU KÕIVUPUU

Rahvameditsiini üheks tunnuseks on kindlasti haigusseletuste, raviviiside ja ravivahendite irratsionaalsus ja maagilisus.
Esimene osa rahvapärimuse sarjast ilmus 2009. a 27. oktoobri Terviselehes.

Umbes 14. sajandist hakkas Euroopas levima muhkkatk ehk musta surm, 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses tõuseb päevakorda valge surm - tuberkuloos. Neist esimesega kaasnes haige ebameeldiva välimuse ja nakkusohu tõkestamise eesmärgil kogukonnast väljaheitmine, isoleerimine. Tuberkuloos aga tänu haiguse spetsiifilistele tunnustele (naha kahvatus, palavikust tingitud õhetus, kõhnus, vaikne hääbumine) tekitas romantismiajastule iseloomuliku müütilise, peaaegu et positiivse ettekujutuse tuberkuloosist kui eriliselt tundelisele natuurile või loovisikule omasest haigusest, millega usuti kaasnevat kõrgenenud seksuaalsus ning subliimne ilu. Katkuga samaväärselt laastavaks haiguseks on peetud ka rõugeid. Ülekantud tähenduses on 20.-21. sajandi katkuks nimetatud nii AIDSi, allergiat kui ka linnu- ja seagrippi, suitsetamisest ja teistest tervist hävitavatest pahedest kõnelemata.
Katk (Pestis) on inimeste ja loomade eriti ohtlik nakkushaigus, mida tekitab katkubakter Yersinia pestis. Esimene suurem teadaolev katkuepideemia, mis nõudis umbes 100 000 ohvrit, oli 6. sajandil Egiptuses, Süürias, Väike-Aasias ja Euroopas. Keskajal nimetati katku ja selle laustaude ehk pandeemiaid "issanda nuhtluseks", sest eriti suur surevus sellesse oli kloostrites ja linnades, kus inimesed elasid tihedalt koos. Katkust hoidumiseks anti nõu käia võimalikult sageli kirikus ja kahetseda patte, hoiduda katkuhaigetest ja nende majadest, samuti tallidest ja köögist tulevatest lõhnadest. Eriti kahjulikuks peeti värske- ja hapukapsa lõhna.
Mitmete haiguste, sealhulgas ka katku puhul on haiguste põhjustajateks peetud salapärast haigusvaimu või haigushaldjat, kellel võivad olla väga erinevad ilmumiskujud - toredasti riietatud inimesest silmatorkamatu prügikübemeni. Kindlaimaks viisiks tõvest pääseda on haigustekitaja ära tunda ning teda õige nimega nimetada. Pärast seda kaotab haigus võimu inimese üle. Haigusvaimu on võimalik kahjutuks teha, vigastades eset, mis on haigusvaimu ilmumiskujuks.
Mütoloogias on katk (kool, koolma, kooltõbi) julm haigusvaim, kes liigub mingi inimese, linnu, looma või eseme kujul. Sellisena sai Eestis see rahvaomaseks 16.-18. sajandil korduvate katkuepideemiate tõttu. Seepärast nimetataksegi katkuks kuni tänaseni ka kõiki teisi kiiresti levivaid ja surmaga lõppevaid nakkushaigusi. Kujutelm, et katk ilmutab ennast musta riietatud mehe, harvem naise kujul, on andnud katku enimlevinud sünonüümiks must surm. See seostub vahetult musta kuube riietatud vikatimehe kujutise - surma sümboliga, mida võis tollal kirikus näha. Rahvusvaheline motiiv hobuse seljas ratsutavast punaste pükste ja halli kuuega katkupoisikesest on eesti muistendi- ja meditsiinipärimuses samuti tuttav. Katkuhaldjas võis ilmuda eesti talupoja tarre ka inimkeeli kõneleva kitsena, kui pere söögilaual oli jahupuder kastmega, rõõsk piim, liha ja soolvesi. Talle tuli teravmeelselt vastata - see päästis kindlast surmast. Rahvajuttudes on oma kindel koht ka mõisnikel-katkukülvajatel, kes oma käsilastega liikunud mööda maad ja puistanud mürgipulbrit laiali, et talupoegade hävitamise tagajärjel nende vara omastada.
Katkuhaldja käest päästis elukoha vahetamine, põgenemine mingisse eraldatud kohta, vete taha (omal jõul sageli jalutuna kujuteldud katkuvaim veest üle ei pääsenud, keegi pidi teda abistama), metsa, vängelt lõhnavasse toomingapõõsasse, kust katkuhaldjal oli raske inimest avastada. Katku tõrjeks aitas ka sõnamaagia. Keskaegses Euroopas tarvitati katkust pääsemiseks ka ohtralt punast veini, musta leiba ja küüslauku.

Vanast katkunaesest. Mitu katku-, sõjajuttu kuulsin isa-ema kottu. Mis aab poisi kõdisema, poisi koodid lõdisema. Katk on käinud Hageri kirikuvaldas ja Adila valdas vana naise näul. Vana naine tulnud tasakesi öösel uksest sisse. Keda ta on leidnud magamas, selle aseme juure läinud ja puhunud tema magaja peale, see olla siis kohe surnud. Selle pärast olla taludes muist inimesi üleval parsil valvel. Hageri kirikuvaldas häävitas ta keik elanikud, seda leitakse kiriku vanadest kirjadest. Praegu on kirikuvallas talu nimi Orjakatku. Kes sina talusse oli orjaks läinud, ikka kohe surnud. Kui neist mõned elama jäid, siis olla teine läbi tulnud, seda olla nimetud kolleera. Kolleera olla inimeste töö. Üks isanda moodi mees käinud taluõuedes, saapad jalas, kepp käes ja satterkuub selgas, ja olla kaevu juure läinud ja kaevu sisse vaatanud. Ja inimesed arvasid, et on kaevu kehvti viskanud. Kes siis sealt kaevust vett tarvitas, see kohe kollerase jäi. Siis anti isekeskes külast külase, vallas/t/ valda salajane käsk: Kui keegi kolleera külvajad näeb, katsuge kohe kinni püüda. Juttu olen lugend "Eestlaste vanad pärlid," veikene trükitud raamat. ERA II 132, 495 (24) < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Hans Mesikäpp < Jüri Tiidu (1936)

Katk. Kord olnud üks laubaõhtu. Inimesed saunast tulnud, maganud kõik põrandal, ainult üks vanatüdruk olnud parsil. Öösel tulnud inimese kujul katk sinna ruumi. Puu-dutand korra iga magaja külge, kes sellest kohe surnud. Tüdruk olnud parsil vagune ja arvand, et ega katk teda tea. Aga katk ütelnud tüdrukule: "Ma tean küll, et sa parsil oled. Jätan su seepärast hinge, et pead teised kõik maha matma." Tüdruk siis ikka matnud teised maha ja jäänd ise elama.RA II 6, 207/8 (42) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928)

Miss Valentine võõrustas puuetega sportlasi

Läinud neljapäeval ja reedel toimus Tartus rahvusvaheline võimlemisvõistlus, mis valentinipäeva tähe all peetuna kandis nime Miss Valentine 2010.
Selle võistluse rühmvõimlemise meistriklassis osales ka puudega erikülaline USAst ning pika reisi olid ette võtnud Downi sündroomiga sportlased.

Kuidas värsket kala poes ära tunda
ARTUR TALIHÄRM, biotehnoloogiaettevõte Lacmus

Erinevad lõhetooted on meie lettidel pidevalt saadaval. Seletamegi just selle liigi näitel, kuidas värsket kala poes ära tunda.

AIVE LUIGELA RETSEPTID

Kalasupp
Fooliumis küpsetatud lõhe
Lõhepirukad

Nalja

"Pärlid, mida ma esimeses vaatuses kannan, peavad olema ehtsad!" nõuab kapriisne lavadiiva teatri direktorilt.
"Kallike, kõik saab olema ehtne! Minu sõna selle peale! Kõik on ehtne - pärlid esimeses vaatuses ja mürk viimases!"

***
Vene uusrikas tuleb papi juurde ja räägib: "Mul suri kass ära - vaja kiriklikult ära saata ..."
"Ei, ei, mu poeg! See ei lähe mitte!"
"Aga mis siis teha?"
"Mine sinna üle tee - seal on kommertskirik, need teevad kõik ära, mida tahad."
"Ole sa tänatud! Mul on ainult 4000 dollarit - mis sa arvad, kas jätkub?"
"Miks sa siis kohe ei öelnud, et kadunuke ristitud on?"

***
"Te muidugi teate, miks ma teid peatasin?"
"Loomulikult tean - kiiruse ületamise eest! Aga saage aru - mul on elu ja surma küsimus ..."
"Rääkige konkreetsemalt palun!"
"Mind ootab kodus alasti naine!"
"See küll elu ja surma küsimus pole!"
"On ikka. Ma pean kohale jõudma enne oma naist, sest muidu on parimal juhul üks, halvemal juhul kaks laipa."