Terviseleht nr. 21, 1. juuni

Spartalik elu pärast infarkti
MATI MÄGI

Sparta klubi liige Ervin Kabral on hea näide mehest, kes pärast rasket haigust on spordi abil täisväärtuslikku ellu naasnud. "Infarktini viis mind pidev stress," tõdeb ta täna elutargalt ja lisab: "Inimesel peab endal tahtmist olema raskustest välja tulla."
2006. aasta 19. detsember ei lähe Ervin Kabralil elu lõpuni meelest ära.

Tõde lapse suust

Kooliaasta on jõudnud õnnelikult lõpule, kirjandid kirjutatud, kontrolltööd tehtud. Lastekaitse päeva puhul pakume siinsel veerul sõna lastele - nii, nagu nad on kirjandeis ja kontrolltöödes kirjutanud.
Beethoven kombineeris end haigeks. Ta oli muidu kurt ja pime, aga nooti kirjutas hästi.
Puhkpillidest on kõige haledama kõlaga inglisarv. Metsasarv on sumbutajakujuline.

On lastekaitsepäev
PIRET MÄENIIT

Selle lehenumbri ilmumispäev, 1. juuni on üleilmne lastekaitsepäev.
Lapsi annab kaitsta sajal erineval moel ja kõige kindlam kaitse on igapidi turvaline elukeskkond. Ning kõigi, sealhulgas vanemate ohutus ja tervis. Läinud nädalal juhtus ridamisi mitu liiklusõnnetust, kus inimesed ja masinad, kes ning mis on kutsutud ja seatud hädalisi päästma, tekitasid ise vigastusi-kahjustusi juurde.

Heategevus toetab meditsiini arengut ja innovatsiooni

Tallinna Lastehaigla Toetusfond lükkas möödunud aastal tänu annetustele käima mitmeid uusi ja innovaatilisi projekte, mille vilju saame maitsta sellel või järgnevatel aastatel.

Eesti HIV näitab vananemist

Algas HIV-teemaline HIV-teemaline kampaania "Ainus viis kindel olla - mine testima!"
Tervise Arengu Instituudi uue teavituskampaania "Ainus viis kindel olla - mine testima!" eesmärk on kutsuda inimesi end HIV suhtes testima, et väheneks nende arv, kes ei ole teadlikud oma nakatumisest.
Kampaania on suunatud inimestele vanuses üle 30 eluaasta ning seda mitmel põhjusel. Eestis on HIV suhtes kõige rohkem testitud 20ndates eluaastates inimesi. Vaadates riskikäitumist ja kondoomikasutust puudutavaid uuringuid, võib aga oletada, et palju nakatunuid, kes ei ole sellest teadlikud, on just üle 30-aastaste hulgas.
Kuigi HIV-nakkus on meil levinud peamiselt noorte, 20-29-aastaste inimeste seas, on ilmne, et Eesti HIV-epideemia "vananeb" - kui uutest HIV-juhtudest oli üle 30-aastaseid 2001. aastal 8%, siis 2007. aastal juba 33% ja 2009. aastal 43%, märkis Tervise Arengu Instituudi ekspert Kristi Rüütel. Lisades: "Diagnoositud nakatunute arv ei näita aga tegelikku HIV-levimust. "Paljud HIV-nakkuse kandjad ei tea, et nad on nakatunud, kuna HIV-i nakatumisest võib kuluda 4-5 aastat ja vahel isegi enam ajani, mil tervis hakkab halvenema." Hinnanguliselt võib Eestis olla 11 000-12 000 HIV-i nakatunud inimest, kuid diagnoosituid on vaid 7477 (21. mai 2010 seisuga).
2008. aasta Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuring näitas, et 96% inimestest, kes ei ole HIV-testi teinud, ei ole seda lihtsalt vajalikuks pidanud. HIV edasise leviku takistamiseks ning inimeste enda tervise huvides on testimine äärmiselt oluline. Teste saab teha anonüümsetes AIDSi nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes ning pere- ja eriarstide juures. Kiiremat ja mugavamat võimalust end testida pakuvad ka 5. ja 6. juunil Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Narvas avatud kiirtestimise telgid.
Kampaania kestab 13. juunini ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011". Kampaania ettevalmistamisele on oma õla alla pannud ka Eesti HIV-positiivsete võrgustik ja Eesti ettevõtete koalitsioon HIV/AIDS vastu.

Allikas: Tervise Arengu Instituut
Lisainfo www.hiv.ee

Euroopa ehitab ühtse süsteemi elektriautode laadimiseks

Euroopa Liit leppis eelmisel teisipäeval kokku standardiseeritud üle-euroopalise elektriautode laadimise süsteemi ehitamises järgmise aasta jooksul, et veenda ka skeptilisemad tarbijad keskkonnasõbralikumaid autosid kasutusele võtma.
Brüsselis toimunud kokkusaamisel otsustasid 27 Euroopa Liidu riigi esindajad, et ühtse süsteemi väljaarendamine peab olema prioriteet. Ühtne süsteem kindlustab, et 2011. aasta keskpaigaks on elektriautosid võimalik laadida nii kodus kui ka avalikes jaamades kogu Euroopa Liidu territooriumil, kirjutas AFP.
Selline standardiseeritud ja lihtsalt kasutatav süsteem on eelduseks, et tarbijad elektriautod omaks võtaksid ning et elektriautosid saaks hakata massiliselt tootma, kirjutatakse teisipäeval tehtud avalduses.
Hispaania tööstusminister Miguel Sebastianile teeb heameelt määratud lähedane tähtaeg, mis lõpetab peagi suured erinevused elektriautosid toetava infrastruktuuri osas Euroopa Liidus. Et tehnoloogia aga laiemat kasutust leiaks, on tema sõnul hädavajalik, et elektriautode endi hind langeks, et akud peaksid vastu kauem ning et akude laadimise süsteem oleks lihtne.
Ministrid nõustusid, et kuigi tavalised bensiini- ja diiselmootorid jäävad lühemas perspektiivis domineerima, on elektri ja vesiniku jõul töötavad sõidukid väga lubavaks süsinikdioksiidi emissioone vähendavaks tulevikutehnoloogiaks. Selliste sõidukite laiem kasutuselevõtmine võiks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ja Euroopa sõltuvust fossiilsetest kütustest.
Teiseks boonuseks oleks vähenenud müratase tänavatel, kuigi see võib omakorda osutuda ohuks jalakäijatele, kes lähenevaid sõidukeid märgata ei pruugi. Sebastian ütles, et see on üks koht, mille pärast riikide ministrid muret tunnevad ja millega peavad vajalikuks tegeleda.
Prantsusmaa tööstusministri Christian Estrosi sõnul peaks üle-euroopaline elektriautode laadimise süsteem laiades joontes saama paika pandud juba selle aasta jooksul. Euroopa komisjon pakkus välja ka võimaluse rahalise toetuse pakkumiseks keskkonnasõbralikumate sõidukite ostjatele.
SIIM SEPP, www.novaator.ee

Tööinspektsiooni infotelefon

Telefoninumbril 6 406 000 antakse infot Tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimuste kohta. Infotelefonis vastab jurist töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka ja töökeskkonna ohutust, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele.
Infotelefonis ei vastata ega anta lahendusi töösuhetes tekkinud lahkarvamustele. Keerulisemates küsimustes ja pikemat selgitust vajavatel helistajatel on soovitav pöörduda kohalikku inspektsiooni.
Soovitused infotelefonile helistajale:

• tee enne helistamist endale selgeks küsimus, millele soovid vastust;
• püüa helistamisel sõnastada küsimus võimalikult arusaadavalt;
• küsi üks küsimus korraga ja kuula ära vastus;
• kuula ära vastaja täpsustavad küsimused;
• küsi ainult seda, mida tõepoolest on vaja teada saada;
• väldi helistamist kellegi palvel ehk soovita tal endal helistada;
• väldi probleemiga seotud pikka tausta selgitust, et anda võimalus ka teistel küsida;
• ära lasku vastajaga diskussiooni;

Infotelefon töötab igal tööpäeval kell 10.00-15.00
Juristi infotelefoni finantseerib Euroopa Sotsiaalfond.

Muutus Põhja inspektsiooni juristide vastuvõtu aeg

Alates 31. maist kuni 2. septembrini toimub Põhja inspektsiooni juristide vastuvõtt aadressil Gonsiori 29, ruum 141, kolm tundi päevas: E, T, K 9.00-12.00 ja N 12.00-15.00.

Teledoktor vastab
Tervisevõtit keerates

Tervisesaatesse saab küsimusi esitada mitte ainult stuudio telefonil helistades, võib ka Terviselehe kaudu. Vastuse saab alati - helistajale kohe, kirjutajale siinsamas: "Olen üle 50 eluaasta naine. Põen umbes 15 aastat südame isheemiatõbe. Sellega seoses olen invaliidsusel, kuid vahel, kui jõuan ja tööd saab, siis töötan. Aga mure või õigemini küsimus on selline, et kas kõrget kolesterooli saab ka ainult toitumise ja taimsete vahenditega alandada. Mul on see 8,8. Kaalun 74,5 kg ja olen 164 cm pikk, seega umbes 10 kg ülekaalus. Aga olen kuulnud, et ka täitsa saledatel on kolesterool väga kõrge. Mulle kirjutati kolesteroolitaset langetavat ravimit (1 tbl õhtul). Ei julgenud osta, sest kuulsin, et siis tulebki elu lõpuni võtma jääda. Südameravimit hakkasin võtma küll. Ärge palun kirjutage jälle, et küsige perearsti käest. Tahan just Teie arvamust selle kolesterooli koha pealt teada."

VIKTOR VASSILJEV
Dr Vassiljevile saate küsimusi esitada, helistades kanali Continent-E saatesse Tervisevõti kolmapäeval, 9. juunil (ja seejärel 16.juunil, 23.juuni asemel) kell 19.30 tel 6 881 111 või kirjutades Terviselehele.

Lahing laboriloomade pärast jõudis lõpule

Biomeditsiiniteadlased kinnitavad, et uus loomade heaolu käsitlev Euroopa Liidu direktiiv on küll varasemast karmim, kuid siiski kaugeltki mitte nii karm kui direktiivi esialgsed versioonid ning võimaldab seega teadlastel oma uurimistöid jätkata.
Pärast enam kui kümme aastat kestnud lahinguid teadlaste ja loomakaitsjate vahel on Euroopa Liidu seadusandjad lõpuks valmis saanud uue õigusliku raamistiku, mis reguleerib loomade kasutamist teadustöös, kirjutas Nature.
Kinniste uste taga toimunud Euroopa komisjoni, Euroopa parlamendi ja Euroopa nõukogu kokkusaamisel jõuti teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade õigusi käsitleva direktiivi osas kokkuleppele. Parlament ja nõukogu peavad direktiivi veel ratifitseerima, kuid see toimub tõenäoliselt ilma edasise aruteluta juulikuuks.
Direktiivi varasemad eelnõud seadsid tõsisesse ohtu Euroopa biomeditsiinilised uuringud, seades karmid piirangud primaatide kasutamisele teadustöös. Lõplik direktiiv aga hajutas suures osas teadlaste mured. Näiteks on primaate kasutavad baasuuringud lubatud ning loomi ei kästa kohe pärast tagasihoidlike ebamugavuste põhjustamist hävitada, mis oli tingimuseks seaduse varasemas versioonis. Loomi saab pärast uuringuid seega kasutada ka uutes protseduurides. Samal ajal püütakse direktiiviga siiski laboriloomade heaolu parandada, seades piirangud minimaalsele puurisuurusele ja teistele tingimustele.
Direktiiv koostati 1986. aastal vastu võetud laboriloomade kaitset puudutava reeglistiku uuendamiseks ning regulatsioonide ühtlustamiseks Euroopa Liidu territooriumil. Poliitilised arutelud algasid 1998. aastal ning 2002. aastal andis Euroopa parlament komisjonile mandaadi akti eelnõu koostamiseks. 2008. aastal valminud eelnõu ehmatas nii akadeemilisi teadlasi kui ka ravimitööstust, pakkudes välja äärmuslikud piirangud uurimustele ning suurendades bürokraatlikke nõudmisi teadlastele. Näiteks keelati primaatide kasutamine uuringutes, kui tegemist ei ole just otseselt inimeste elu ohustavate haiguste ravimisega, blokeerides nii baasuuringud, eelkõige aju-uuringud. Lisaks keelati algses versioonis kanamunade teaduslik kasutamine, mis on vaktsiinide tootmiseks hädavajalik.
Nõue loomade hävitamiseks pärast tagasihoidlikke ebameeldivusi põhjustavaid uuringuid oleks kordades suurendanud katseteks vaja minevate loomade arvu. 2009. aastal asusid tegutsema ka uurimisorganisatsioonid, veendes parlamenti võtma arvesse ka nende vaatepunkti. Direktiivi esimesel lugemisel parlamendis 2009. aasta mais oli enamik vastuolulisi piiranguid eelnõust eemaldatud.
Parlament lisas aga uue klausli, mis nõudis loomauuringute pealt saadud andmete jagamist. Ravimiarendajad osutasid aga, et selle tingimuse täitmine on võimatu, võttes arvesse, et suur osa sellisest informatsioonist on varaline intellektuaalomand.
Lõpptulemus on teadlaste jaoks kaugel täiuslikust, kuid vähemalt on loomkatsed võimalikud. Direktiiv keelab küll mõnda tüüpi uuringud - näiteks suurte ahvide peal tehtavad katsed või äärmuslikku ja pikaajalist valu põhjustavad uuringud. Teadlased saavad aga kliiniliste erivajaduste korral taotleda sellisteks uuringuteks spetsiaalselt komisjonilt erilubasid.
Lõppversioon lubab ka eksperimente ohustatud liikidega, näiteks loorkakuga, keda kasvatatakse vangistuses spetsiaalselt kuulmisuuringuteks. Nõuded projektidele ja projektide hindamine on selgemapiirilised kui varasemates versioonides ning bürokraatlik koorem ei tohiks suureneda teadlastele, kes on pärit riikidest, kus seadused olid praegugi küllalt karmid, näiteks Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Nõue jagada loomkatsetest saadud andmeid on samuti eemaldatud.
Mõned teadlased muretsevad aga siiski, et probleemid võivad tekkida suhteliselt vabas sõnastuses direktiivi tõlkimisel teistesse keeltesse, kus tuleb täpsustada näiteks, millised katsed põhjustavad "pikaajalist tõsist valu". Samuti arvatakse, et mõnda tüüpi uuringute otsene keelamine on vastuolus Lissaboni leppes sätestatud Euroopa põhiseadusliku kohustusega viia läbi teadustööd. Saksamaa Heidelbergi ülikooli teadlane Rainer Nobi-ling muretseb ka, et piirangud primaatide kasutamisele võivad viia ravimite katsetamiseni inimeste peal.
SIIM SEPP, www.novaator.ee

HEA TEADA
Viis fakti südamest

Südamenädal on läbi, kuid südame tervisest kõneldut tasub meeles pidada ja oma südamele mõelda iga päev.

• Südamepärgartertõbi on Euroopas kõige tavalisem surmapõhjus, mis nõuab igal aastal ligi 2 miljonit inimelu.
• Surmapõhjusena esikohal oleva südameinfarkti tekkes on arenenud riikides kõige sagedamini süüdi pärgarterite tromboos. Igal kuuendal patsiendil on südameinfarkti eelduseks kodade virvendusarütmia.
• Kodade virvendusarütmiat esineb vähem kui 1 protsendil alla 55aastastest ja 9% üle 80aastastest patsientidest, ent ühtekokku kannatab virvendusarütmia alla 2,2 miljonit ameeriklast ja 4,5 miljonit inimest Euroopas.
• Ägeda koronaarsündroomi korral oleneb infarktioht suurel määral inimese east: risk saada aasta jooksul infarkt on 1,5 protsendil südamehaigetest, kel vanust 50-59 aastat, samas kui 80-89aastastel ja veel eakamatel on riskiprotsent 23,5.
• Isegi tagasihoidlik muutus tervislikuma eluviisi suunas vähendab olulisel määral stressi ja kaitseb südant.

Allikas: Suomen Lääkärilehti

Pistaatsiapähklid südamerohuks?

Väljaandes Archives of Internal Medicine hiljuti avaldatud uuringu autorite väitel suudab erimenüü, mis sisaldab pähkleid, sealhulgas pistaatsiapähkleid, olulisel määral alandada nn halva kolesterooli taset.

D-vitamiin on vajalik haiguste vastu võitlemiseks

D-vitamiin on vajalik inimeste immuunsüsteemi tööks. Peaaegu pooled maailma inimesed kannatavad aga selle vitamiini puuduse käes, mis halvendab haiguste vastu võitlemise võimet.
Taani teadlaste avastus võib aidata leida uusi meetodeid nakkushaiguste ja globaalsete epideemiate vastu võitlemiseks ning sellest võib abi olla ka uute vaktsiinide väljatöötamisel, kirjutas Reuters.
SIIM SEPP, www.novaator.ee

Katkend romaanist "Soovituskirjad"
MERLE SILD

"Kas lepime kokku, et eesti keeles omavahel ei räägi?"
Sharoni sarkastilise häälega üle õla visatud küsimus kõlas nagu karm, vastuvaidlemist välistav korraldus.
Tänavatäied pikki viktoriaanlikus stiilis majaderidu, paar valelt poolt pealesõidetud ringteed, igihaljalt roheliste puudega ääristatud puiestee ja seal oligi vanadekodu silt punastest tellistest sopilise ehitise küljes kaugele näha.
Park Nursing Home.
Ilus, mõtles Mari.
Kaunite kaartega aknad, hinnalised pitskardinad ees rippumas.
Roosad ja punased pelargoonid aknalaudadel.
Nagu "Midsomeri mõrvades".
/.../Siis selguski, et Parki hooldekodu oli kuulus ka selle poolest, et eluohtliku MRSA bakteriga oli nakatunud mitte paar hoolealust, nagu alguses mokaotsast mainiti, vaid üle poole vanuritest.
Uudise tõi koju Anneli.
"Nüüd töötame siis koos lihasööjabakteriga!" ahastas muidu nii vaikne ja tagasihoidlik tüdruk öövahetusest tulles häälekalt ja viskas koti vihaga nurka, nii et kosmeetika mööda esikut laiali lendas.

Mis edasi sai, lugege juba raamatust!

Kirjastus Mytho raamat
Soovituskirjad
Merle Sild

Merle Sild kirjutab oma esikromaanis "Soovituskirjad" töötu kõrgharidusega naise rasketest valikutest tänapäeva Eestis. Välismaise tööturu avanedes läheb ka peategelane Mari Kullerkupp vooluga kaasa. Viie aasta jooksul rännates satub Mari turvalisest Soomest Põhja-Inglismaa immigrantidevaenulikku väikelinna ja töötab seal dementsete psühhokroonikute hooldekodus koos teiste Eestist värvatud naistega. Maailmalinn London, kuhu Mari esimesel võimalusel põgeneb, tekitab samaaegselt unistusi nii kesklinna kunstigaleriist kui üksildasest maamajakesest Eesti vaiksete metsade keskel. Kui Alzheimeri-haige professoriproua hooldajat vajab, võtab Mari selle pakkumise vastu. Elu rahulikus mereäärses kuurortlinnas annab talle aega oma puruneva abielu üle järele mõelda. Ühel kaunil jõulueelsel päeval saadab klassiõde Birgit Anderson talle meili, mis nende mõlema üllatuseks muudab Mari elu igaveseks...

Välistame rinnavähi - vaktsiiniga?

USA immunoloogid on jõudnud sammukese lähemale rinnavähi-vastase vaktsiini loomisele. Uutmoodi vaktsiini sihtmärgiks on rakud, kus on üks eriline valk, mis ilmub rakku vaid siis, kui naine imetab või kui tal on rinnavähk.
Seega saab vaktsiini kasutada eelkõige siis, kui lapsesaamise aeg on möödas või juba tekkinud vähi arengu pidurdamiseks. Nii on vaktsiin mõeldud eelkõige üle 40aastastele naistele. Teatavasti kasvab rinnavähki haigestumise tõenäosus pärast neljakümnendat eluaastat, samas kui rasestumise võime hakkab langema.

Rabarber patta, lauale ja purki

Rabarberivarred on veel viimases värskuses - mida nendega teha, enne kui väärt vili söögikõlbmatuks puituma hakkab?
Suurepäraseid nõuandeid, kuidas aiaande kõige tervislikumal kombel kasutada ja neid talvekski tallele panna, nii et toidutaimede väärtuslikud omadused maksimaalsel määral säiliks ja toimiks, pakub Aive Luigela raamat "Hoidised" kirjastuselt Varrak.
Terviselehe ja Kodutohtri kauaaegse kaasautori, igas maakonnas oodatud lektori ning toidu- ja terviseteemaliste raadio- ja telesaadete sagedase külalise Aive Luigela sulest ilmunud raamatud "Targalt toitudes terveks" I ja II , "Ravimtaimla" ja "Maitsetaimed" on jõudnud müügiedetabelite tippu ja sama on "karta" ka hoidisteraamatust. Olulisim aga on see, mis peitub tolle enam kui 300leheküljelise raamatu kaante vahel.
eni. Märkimisväärselt on temas ka kiud- ja parkaineid, pektiine ja flavonoide. Seega on rabarberist meie organismile palju kasu. Lisaks värskelt tarvitamisele on kindlasti mõtet teda ka talveks säilitada.
TERVISELEHT

Rabarberist nii soolast kui magusat

Rabarberitshatni
Rabarberi-porgandimoos
Rabarber lihtsalt salatiks
Suvikõrvitsa rullid rabarberitshatni ja kodujuustuga
Magustoit rabarberi ja banaaniga
Tshatni

100% heategu

Eesti Vähiliit ja AS Haljas alustasid koostööprojekti, mille sisuks on 100% heategu. AS Haljas toetab Eesti Vähiliitu ja annetab osa granaatõunamahla 4U müügitulust vähiennetustegevuse läbiviimiseks.
Iga 1-liitrise 4U granaatõunamahlapaki ostuga toetab tarbija 50 sendiga Eesti Vähiliidu mitmeid vähiennetuslikke kampaaniaid. Viie aasta jooksul kogutud rahaga saavad tasutud erinevad projektid ja tegevused, mis aitavad avastada vähki juba varases staadiumis ning päästa mitmeid elusid!
Granaatõunamahla soovitatakse juua inimestel, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem, südame- ja veresoonkonna haigused, kehvveresus, aeglane ainevahetus, stress, C-vitamiini puudus, lihastevalud, operatsiooni järgseks taastumiseks insuldist ja infarktist, samuti ka sportlastel loodusliku energiaallikana.
Ostes granaatõunamahla, pakkudes seda perele, sõpradele ja külalistele teed head tervisele ja toetad Eesti Vähiliitu.
Allikas: Eesti Vähiliit, www.cancer.ee

Nalja

Apteek. "Kas teil aktiveeritud sütt on?"
"Ei. Meil on vaid mitteaktiveeritud sütt. Aga saatke SMS sellele tasulisele numbrile ja teile saadetakse aktiveerimiskood."

HIINA RAHVAMEDITSIINI IME
Ammuta elujõudu aastasadade pikkusest kogemusest

Hiina kedristõlvikut (Cordyceps sinensis) on teadaolevalt kasutatud Hiinas ja teistes Aasia piirkondades juba üle 1500 aasta energia taastaja ja elukvaliteedi parandajana. Hiinlased ütlevad seda ebatavalist seent iseloomustades, et ta on "talvel uss, suvel rohi".
Ülemaailmse tähelepanu saavutas see seen aga 1993. aastal, kui Hiina sportlased purustasid üheksa kesk- ja pikamaajooksude rekordit Stuttgarti maailmameistrivõistlustel Saksamaal.
Pärast seda sai Cordyceps sinensis sünonüümiks tulemuslikkuse tõstmisel ja üheks enim müüdud toidulisandiks tegevsportlaste seas. Algselt küll vaid eliitsportlaste poolt omaks võetud, on Cordycepsi avastanud ka aktiivsed inimesed erinevatelt elualadelt, kes soovivad suurendada mitte ainult vastupidavust, vaid ka energiat ja elujõudu.
Kedristõlvikute perekond kuulub tungalteraliste sugukonda helekottseentelaadsete seltsi kottseente hõimkonda. Tegu on parasiitorganismiga ja enamik selle perekonna esindajaid kasvab putukavastsetel või tõukudel. Eestis on leitud 3 liiki: peajas kedristõlvik (C. capitata), harilik kedristõlvik (C. militaris) ja hirvepähklikedristõlvik (C. ophioglossoides). Viimane neist kasvab, nagu nimigi ütleb, hirvepähklitel - seentel, mida tuntakse ka nõmmekartuli nime all.
Hiina kedristõlvik kasvab peamiselt Himaalajas 3000-5000 m kõrgusel külmadel niitudel ja enim leitakse teda kasvamas Thitarodes armoricanus (liblikas Hepialidae sugukonnast) röövikutel.
Cordyceps sinensise toidulisandis on kasutatud seene viljakehast saadud ekstrakti, milles leidub rikkalikult aminohappeid, vitamiine, tsinki ja teisi mikroelemente. Toidulisand toetab immuunsüsteemi ja ainevahetust, tõstab vastupidavust stressile ja vähendab väsimust, normaliseerib veresuhkru taset ja soodustab kogu veresoonkonna tööd, parandab libiidot.
Uuringud on näidanud, et Cordyceps sinensise kasutamine tõstab ATP taset organismis kuni 30% ning hapnikuomastamine paraneb isegi kuni 40%. ATP ehk adenosiintrifosfaat vastutab raku ainevahetuses energia talletamise ja ülekandmise eest. Sellega ongi seletatav füüsilise vastupidavuse märkimisväärne kasv.
Cordyceps sinensist on peetud ka imepäraseks armuelu parandajaks. Selle tõekspidamise kinnituseks on läbi viidud mitmeid uuringuid, mille jooksul enamik naisi koges libiido tõusu ja paljud said abi menstruaaltsükli häirete korral. Samuti leevendusid või kadusid sootuks ebameeldivad sümptomid menopausi ajal ja järgselt. Cordyceps ergutab neerupealsete tööd, mistõttu paraneb hormonaalne tasakaal organismis. Meeste hulgas tehtud kliinilistel uuringutel täheldati nii spermatosoidide elujõulisuse kui ka sperma hulga kasvu.
Kuigi ööpäevaseid tarbitavaid piirkoguseid pole Cordyceps sinensisest valmistatud toodetele seatud, soovitatakse siiski jääda vahemikku 1-3 g ekstrakti päevas. Organismi kiiremaks taastumiseks pärast haigusi, stressist tuleneva halva enesetunde parandamiseks, rahutu une korral või pingelisel töö- või õpiperioodil on soovitav läbida kuuajaline kuur.
Vajadusel võib kuuri korrata.

************

Cordyceps Sinensis kapslid
pudelis 500 mg x 60 kapslit

• tugevdab immuunsüsteemi
• parandab ainevahetust
• ergutab neerupealseid
• hea antioksüdant
• normaliseerib veresuhkru taset
• suurendab seksuaalsust
• vähendab väsimust
• aeglustab vananemist

Maaletooja: Naturaalne Teraapia OÜ, tel. 58 182 777 www.naturaalne.ee

Terviseleht 25. mai nr 20.

Selle nädala Terviselehe trükitud väljaandest leiate lisaks järgmised teemad

• Lastekaitsepäev Kadriorus