Häid jõule ja head uut aastat!

Järgmine Terviseleht ilmub 11.jaanuaril 2011

Terviselehe tellimine tel 55 933 898

 

Terviseleht nr. 44, 21. detsember

Kui hästi tahta, saame hakkama!
PIRET MÄENIIT

Lahkuv aasta oli nimetatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Sotsiaalse tõrjutuse subjektideks on meie kasumlikkusele orienteeritud maailmas paraku ka puuetega inimesed. Seepärast võtab Terviseleht selle aasta viimases numbris kõnelda Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehega - vaatamaks tänasele ja mõtlemaks kohe-kohe algavale aastale.
Talveks saanud sügisest on Puuetega Inimeste Kojal uus juht - juhatuse esimees Monika Haukanõmm. Silmnähtavalt energiline ja samas äratuntava empaatiaga noor daam, kellelt pikema sissejuhatuseta küsida, mida uut tema ise ja organisatsioon tervikuna tema juhtimisel ära teha plaanib. Alustagem aga küsimusega, kui suur see organisatsioon õigupoolest on.
Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees MONIKA HAUKANÕMM: Tegemist on katusorganisatsiooniga, mis ühendab endas 47 organisatsiooni üle Eesti. Nende hulgas on 16 maakondlikku puuetega inimeste koda, nii et kaetud on kõik maakonnad pluss Tallinn. Lisaks 31 puudespetsiifilist organisatsiooni - erinevate haiguste ja puudeliikidega inimeste ühendused, nagu Reumaliit, Liikumispuuetega Inimeste Liit, Nägemispuuetega Inimeste Liit jne. Kõigil neil organisatsioonidel on omakorda kohalikud allorganisatsioonid ehk harud, nii et ühtekokku on meil 420 organisatsiooni, kes ühendavad meie võrgustikuga 42 000 inimest. Puudega inimesi on Eestis praegu ligi 120 000, kellest tubli kolmandik organiseerunuid on väga suur arv. Kõik meie organisatsiooni liikmed ei ole küll ise otsene sihtgrupp, patsiendid või puudega inimesed, vaid nendega väga lähedalt seotud inimesed, nagu puuetega laste vanemad jt.
Puuetega Inimeste Kojal on 9-liikmeline juhatus, kes koosneb erinevate liikmesorganisatsioonide esindajatest, nö väljaspoolt kedagi juhatuses ei ole.
Mina ise olen lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaaltöö eriala. Puuetega inimestega olen kokku puutunud kolmandast kursusest alates, kui minu esimene töökoht oli Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, kes tegeleb psüühikahäiretega inimeste rehabilitatsiooniga. Läbi erinevate tasandite olen selle teemaga pidevalt tegelenud, kõigepealt otseselt klienditööd tehes, nõustamisi, erinevaid projekte ja algatusi läbi viies, kuni elu keerdkäigud tõid mind Tartust Tallinnasse, kus 2005. aastast töötasin sotsiaalministeeriumis - esialgu puuetega inimeste probleeme käsitlenud nõunikuna ja hiljem puuetega inimeste ja eakate poliitika juhina.
Seda tööd ei oleks saanudki teha teisiti kui hästi tihedas koostöös sihtgrupiga - puuetega inimestega ja ühtlasi Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kellega see koostöö kujunes väga heaks. Kui mulle tehti ettepanek kandideerida selle suure organisatsiooni juhiks, siis andsin jah-sõna.

Kolm keskset mõtet uues ametis
Esimene asi, mis mind kogu aeg on vaevanud, on puuetega inimeste kuvand meie ühiskonnas. Puudega inimest kujutatakse meil enamasti sellise abivajajana, kellel on nö käsi pikal ja kes ei panusta ühiskonda. Seda kuvandit oleks vaja muuta - et ühiskond ja ka puudega inimesed ise võtaksid ennast kui täieõiguslikke ühiskonna liikmeid, kellel on samad õigused ja samad kohustused, nagu igal teisel kodanikul. Aidata kaasa sellele, et puudega inimese kuvand oleks positiivne - et teda ei kardetaks, ei vaadataks üle õla järele. Teine mure, mis mulle isiklikult südamevalu teeb, on puuetega lapsed. Laps kasvab ju suureks - millise hariduse talle anname, kuidas temasse suhtume, kuidas teda kaasame, sellest oleneb tema elukäik. Millised sõbrad tal on, kes tema sõbrad on, kas ta tunneb ennast hästi meie riigis... Tahaks, et puuetega lastele antav haridus oleks võrdväärsem tervete laste omaga.
Kui küsite, kas puuetega inimeste haridus peaks olema parem, siis - jah, paraku küll. Seda näitavad ka uuringud: kui võrreldakse lõpetatud kõrgemat haridust, siis puuetega inimestel on see näit tunduvalt madalam kui tervetel inimestel. Ka vestlustes puuetega laste vanematega ja üldse puuetega inimestega tihtipeale tuuakse esile seda, et kitsaskohad on hariduses. See tähendab, et koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga peaks puuetega inimeste organisatsioone rohkem kaasama ka hariduspoliitikasse.
Kolmas asi, mida ma tahaksin teha, on Puuetega Inimeste Koja kui katusorganisatsiooni mõju ja nähtavuse kasvatamine. Et meid ei unustataks ära - kui mingit seadust välja töötatakse, siis küsitakse või vähemalt analüüsitakse, kuidas see mõjutab puuetega inimeste olukorda. Et me oleks pildil ja et me oleksime tugev organisatsioon, kes suudab oma liikmete eest seista.
Näiteks liiklusseaduses on väga palju punkte, mis puuetega inimesi puudutavad, alates parkimiskaartide väljastamise korrast. Võin tunnistada, et liiklusseaduse väljatöötamisel on puuetega inimesi päris hästi kaasatud, kuigi arenguruumi veel on, aga paljude teiste seaduste puhul oleme üsna unustatud.
Kui räägime kaasamisest, siis erinevate ministeeriumide puhul on see väga erinev. See ongi nüüd meie kui katusorganisatsiooni töö - teha ennast märgatavamaks ja tuletada meelde, et me oleme olulised partnerid. Ja kui mõelda sellele, kui suur on Eestis puuetega inimeste hulk, siis tahaks saavutada olukorda, kus meist, neid esindavast organisatsioonist ei saa mööda minna. Et oleksime tugev organisatsioon, kelle arvamusega arvestatakse. Seda enam, et puuetega inimesi on 9, lähiajal kasvavalt juba 10 protsenti elanikkonnast.

Päevapobleem - töö
Kui räägime, et puuetega inimesed peaksid olema ühiskonna täieõiguslikud liikmed, siis ma pigem ei pooldaks spetsiaalselt puuetega inimeste jaoks loodud töökohta või - organisatsiooni - et kogume nad kõik ühte kohta ja las nad siis teevad midagi. Sellist võimalust näeksin pigem marginaalsena. Teatud juhtudel peame küll rääkima puudega inimese spetsiifilisest töökeskkonnast, nn toetatud või kaitstud tööst, kui inimene ei saa hakkama tavatingimustes. Kuid rõhuasetus peaks minema tavalisele tööturule, kus puudega inimene saab hakkama. Et ta võetakse tööle, talle makstakse samasugust palka nagu tervele inimesele, vajadusel see töökoht kohandatakse, mida on tööandjal võimalik teha Töötukassa abiga, ja tuleks juurde toetavaid teenuseid, mis töölkäimist toetaksid - kasvõi invatransport, isiklik abistaja või tugiisik, või on töö juures superviisor, kes puudega inimest aitab; või korraldab kohalik omavalitsus lastehoiu, nii et inimene saaks tööl käia jne. Ühesõnaga, et kesksel kohal oleks inimene ja kõik see, mis tal on vaja, tema ümber.
Eesti Puuetega Inimeste Koda ise suur tööandja ei ole, kuid saame tõsta teadlikkust - rääkida, rääkida ja rääkida. Ühelt poolt võtta maha tööandjate hirme puuetega inimeste värbamise ees ja pakkuda teadmisi - et nad teaksid, mida see tähendab, kui võtta tööle liikumispuudega inimene või kui võtta tööle psüühikahäirega inimene, et neid inimesi tuleb teatud juhtudel erineval viisil kohelda ja kuidas seda teha. Ja me saame tõsta puuetega inimeste teadlikkust töötamisest ja selle vajalikkusest, saame jagada infot, millised tugiteenused on võimalikud, kust üldse infot saada ja kust üldse alustada. Näiteks liikumispuuetega inimeste tugiliit korraldas hiljuti puuetega inimestele infopäevi, kus tutvustati erinevaid tööhõive alaseid tugiteenuseid.
Inimestele ongi vaja anda asjakohast õiget informatsiooni. Kõige lihtsamat informatsiooni: kust üldse alustada töö otsimist, mida teha. See on see, mida koostöös töötukassaga ja sotsiaalministeeriumiga saame pakkuda, ja oleme tõsiselt mõelnud ka sellele, et miks mitte ei võiks meie organistatsioonid, kes on selleks valmis, hakata osutama puuetega inimestele suunatud tööturuteenuseid. Koostöös töötukassaga, teades, kui suur on meie töötus ja kui koormatud on tööhõiveameti juhtumikorraldajad, oleks see üks väljund, arvestades meie sihtgruppi, teadmisi ja oskusi inimestele läheneda.
Näiteks vaimupuudega inimeste puhul: kui neile õpetada selgeks mingi tööoperatsioon, funktsioon, konkreetne oskus, siis nad on võimelised tegema väga hästi seda tööd, mida tavamõistes terve inimene ei kannataks välja - rutiin, mida nö tavaline inimene ei talu, sobib neile väga hästi. Kas või mingi toote pakendamine kilekottidese kümnete ja sadade kaupa päevast päeva - seda tööd teevad nad väga hästi. Võtmeküsimus on leida üles see töö, mis inimesele sobib, ja kui see on leitud, teeb ta oma tööd sama kohusetundlikult kui terve inimene ja tegemist on väga hea töötajaga.
Olgu jutt haridusest, koolidest, töötamise võimalustest või konkreetsetest töökohtadest - kõige halvem on see, kui kättesaadavust ja ligipääsetavust ei tahetagi leida. Euroopa tõukefondidest on eraldatud märkimisväärne summa, et kõiki kutsekoole uuendada ja kõik need renoveeritud ja renoveeritavad kutsekoolid teha ka puuetega inimestele ligipääsetavaks - ja seal ongi olukord muutunud tunduvalt paremaks. Probleeme on kohalikele omavalitsustele kuuluvates koolides, mis asuvad tihti vanades, muinsuskaitsealustes mõisamajades jms.
Kõige kurvem on see, kui lahendusi isegi ei püütagi leida. Tihti ei peitu ligipääsetavus neis miljonites kroonides või eurodes, mis oleks vaja kohe leida, vaid see on tahtmise ja leidlikkuse küsimus. Peamine, et oleks olemas tahe - ja kui hästi tahta, siis saame hakkama.

Nõmme turul avati liuväli

18. detsembril avati Nõmme turul ligi 500-ruutmeetri suurune liuväli.
Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul annab liuvälja avamine Nõmme turule taas lisaväärtust. "Turu renoveerimisest peale on olnud plaan luua Nõmme turust multifunktsionaalne paik, kus toimuvad ka avalikud üritused. Talvehooajal tühjalt seisvate välilettide asemele otsutasime luua liuvälja, et turuterritooriumi mitmekülgsemalt ära kasutada," kinnitas linnaosa vanem.
Eesti Uisuliidu juhatuse liige Margus Hernits kiitis Nõmme turule liuvälja rajamise heaks. "Meil on nii sise- kui välisjääväljakutest väga suur puudus. Seetõttu on liuvälja rajamine positiivne - inimestel on veel üks koht, kus on võimalik väljas heal ja siledal jääl sõita," sõnas Hernits.
Liuväli rajati parklapoolsest väravast sisenedes vasakut kätt asuvate talvehooajaks hoiule viidud välilettide asemele. Kevade saabudes paigaldatakse väliletid taas oma kohale.
Nõmme turu liuväljal saab uisutamas käia iga päev hommikul kella kümnest õhtul kella üheksani. Tund aega jääl hakkab lastele, üliõpilastele ja pensionäridele maksma 32 krooni (2,05 eurot), täispilet maksab 47 krooni (3 eurot). Kellel oma uiske pole, saavad neid kohapeal tasu eest laenutada, vajalik on tagatise olemasolu.
Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Arvutikoolitus annab ka tervisetarkust
JAAN LUKAS

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda algatas arvutikoolituse projekti "E-riik puuetega ja eakatele inimestele".
"Kuigi arvuti oli kodus olemas, tundsin end selle kasutamises üsna võhikuna ning otsustasin tulla tarvilikke tarkusi juurde õppima," ütles Saare vallas pensionipõlve pidav Kaja. "Kursustele minek oli ka hea põhjus kodunt välja saada, mis kahtlemata toonust tõstis. Et õppimine võimalikult ratsionaalselt kulgeks, mõtlesin alati läbi, mida ma ühel või teisel päeval teada saada tahan," jutustab Kaja.
Jõukohane liikumine ja kehaline töö on Kajale meeltmööda. Talvel näeb teda sageli kodumaja eest lund koristamas. "Tänu paremale arvuti tundmisele saangi nüüd rohkem ka kodu ümbruses värskes õhus ja kaunis Vooremaa looduses talitada. Ei tarvitse ju enam iga tehingu pärast linna pangakontorisse sõita, sest oskan internetis ülekandeid teha ja oma pangakonto seisu vaadata. Kui vaja kaugemale sõita, vaatan internetist busside väljumise ja saabumise ajad järele."
Vajalikke telefoninumbreidki otsib proua Kaja nüüd Delfi telefoniraamatust.

Teadmisi pole kunagi küllalt
"Internetis on kahtlemata palju huvitavat ja kasulikku infot tervise hoidmisest, erinevatest haigustest ja nende vältimisest. Olen juba mõndagi sellekohast teavet üles leidnud. Eriti huvitab mind see, mis seljavaludega seondub." Samas märgib Kaja, et ka terviseportaalides orienteerumist ja tarviliku teabe kiiret kätteleidmist tuleb veel harjutada. "Mida rohkem tervise teemadel teadmisi juurde saan, seda paremini oskan ka arstilt asjakohaseid küsimusi küsida," ütleb tegus maanaine.
"Olen veendunud, et mitmekülgne arvuti kasutamise oskus on tänapäeval tarvilik igas vanuses ja mis tahes tegevusvaldkonna inimestele. Usutavasti ei saa aga keegi öelda, et teab arvutist kõike. Minagi tunnen vajadust järgmistele arvutikursustele minna. Hea oli maakonnalehest lugeda Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Helika Sõberi lubadust, et selliseid ettevõtmisi korraldatakse ka edaspidi."
Kas ka ajalehti on mõnus arvutis lugeda? "Vahel ikka uudiseid vaatan," tunnistab Kaja, "kuid eelistan trükitud ajalehti. Kogu aeg ei saa ju ka arvuti taga istuda, sest nii rikub silmad ära. Iga tegevuse juures peab ju mõõdukas olema!"

Kõigiti kasulik kulutus
Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht HELIKA SÕBER:
Selle projekti raames õppis arvuti kasutamise võimalusi tundma üle kuuekümne inimese. Rõõm oli kaasa elada neil kursustel osalenute teadatahtmise ja õppimise soovile ning näha, et inimesed julgesid kohe küsida, kui miski arusaamatuks jäi. Seda vahvat seltskonda õpetades tundsin ennast ise ka reipamana.
Projekti kogumaksumus oli 76145 krooni, millest 67895 krooni saadi Vabaühenduste Fondi kaudu. Puudega inimene vajab uute olukordadega kohanemisel tuttavat ja turvalist keskkonda ning individuaalset lähenemist. Seetõttu ei sobi puuetega inimestele sugugi kõik pakutavad koolitused, mis toimuvad suurtes gruppides, kus on palju erinevaid ning omavahel võõraid inimesi ning tempo ülemäära kiire. Ümarlaual, kus ettevõtmisest kokkuvõtteid tegime, lugesid projekti kordaläinuks ning eesmärgid täidetuks nii meie erinevate liikmesorganisatsioonide juhid kui ka pensionäride ühenduse esindajad. Arvutiõpe soodustab ühingu liikmete vahelist suhtlemist silmnähtavalt.

Toimetulek ja kodanikuühiskond
TOOMAS TRAPIDO

Rohelistel oli 2011.a. riigieelarvega seonduvalt kolm prioriteeti: inimeste toimetulek, energiatõhusus ja innovatsioon ning kodaniku?hiskond. Mul on väga hea meel, et Riigikogu toetas üksmeelselt Roheliste ettepanekut ja nii tõstsime selgelt ajale jalgu jäänud toimetulekupiiri 200 krooni võrra, mis on küll väike samm, aga samm õiges suunas. Soovin ka leheveergudel tänada kõiki selle vajaliku ja üksmeelse otsuse eest! Meie eesmärgiks on inimeste põhivajaduste, ja mitte ainult söögi ja eluaseme, vaid ka näiteks info- ja kultuurivajaduse katmine. Kas me teeme seda toimetulekupiiri tõstmisega näiteks 2/3-ni miinimumpalgast, kodanikupalga kehtestamisega, europarlamendi poolt väljapakutud miinimumsissetulekuga 60% mediaanpalgast või muul moel, see olgu valimiste teema ja järgmise Riigikogu otsustada.
Nüüd kodanikuühiskonnast. Kui mõnikord küsitakse või mõeldakse, kas kodanikuühiskonda tasub raha panna, et riik on ju see, kes peab asju tegema ja et riigiasutustel on raha puudu, siis ma ütlen täie vastutustundega, et kodanikuühiskonda pandud ühe krooni eest tehakse tavaliselt kümne krooni eest tööd.
Toon siin ära mõned nimed, sellepärast et ma olen uhke nende organisatsioonide üle, kes on ühed Eesti kodanikuühiskonna lipulaevade hulgast. Loomulikult on tegusaid organisatsioone tuhandetes ning loodame, et järgmistel aastatel suureneb kodanikuühenduste rahastamine veelgi - seda nii annetuste kui riigieelarvelise toetuse läbi. Ma tooksin eraldi välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Eesti Loomakaitse Seltsi, Eesti Patsientide Esindusühingu, Kodukandi, Eesti Naabrivalve, ülemaailmse "Teeme ära!" koordineerimise ja sellealase konverentsi Eestis. Muuseas, see võib tekitada ka teatud kahinaid ja mõtteid, aga "Teeme ära!" on täiesti selgelt kujunenud Eesti üheks suuremaks ekspordiartikliks. Tänaseks on maailmas oma riiki koristanud umbes 1,3 miljonit inimest ehk nii palju kui on eestimaalasi kokku. Järgmistel aastatel ulatub nende inimeste arv tõenäoliselt kümnete, kui mitte sadade miljoniteni. Edasi minnes: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Priitahtlik Päästeliit, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, mis kahetsusväärselt oli mitu aastat riigieelarvest nii-öelda välja kukkunud. Sotsiaalvaldkonnast vabatahtliku terviselepingu pilootprojekt ja puuetega inimeste töölerakendamine ühe väga tegusa kodanikuühenduse - MTÜ Abikäsi läbi.
1. jaanuarist hakkab meil kehtima rahaühikuna euro ning loodame, et ka meie riigieelarved muutuvad heas mõttes üha euroopalikumaks - inimestele turvatunnet pakkuvaks ning inimeste koostegemist soosivaks.

Lastehaiglast saab hooldekodu

Sihtasutus PJV Hooldusravi renoveerib Nõmmel asuvad endise lastehaigla hooned hooldusravi- ning hooldekeskuseks. Euroopa Regionaalarengu Fond toetab rekonstrueerimist 25,4 miljoni krooniga. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on ümberehitamine lähtuvalt eakate vajadustest parim võimalik lahendus pikalt tühjalt seisnud hoone taastamiseks. "Tegemist on looduslikult väga ilusa kohaga, kuhu eakatele suunatud teenused sobivad suurepäraselt. Lisandväärtus selle projekti puhul on kahtlemata aga see, et õnnestub korda teha üks ilusamaid maju Nõmmel," märkis Pevkur. Uus keskus hakkab pakkuma statsionaarse hooldusravi, päevase õendusabi, koduõenduse ja päevakeskuse ning hooldekodu teenuseid. Planeeritud on 150 voodikohta, millest 85 on hooldusravi ning 65 hooldekodu voodikohad. Tööde kogumaksumus on 40,3 miljonit krooni. Allikas: Sotsiaalministeerium

Viktoriin.ee - iga päevaga targemaks!

Teaduslikult ja statistiliselt on tõestatud, et targem inimene elab kauem kui rumal ja kasina silmaringiga inimene. Sest targal ja uudishimulikul inimesel on terve elu vältel siht omandada pidevalt, iga päev uusi teadmisi. Viktoriin.ee annabki sulle lihtsa ja interaktiivse võimaluse igal päeval omandada uusi, huvitavaid teadmiskillukesi, mis teevad targemaks ja aitavad sul kauem ning paremini elada.Vaata, vasta küsimusele ja võida auhindu!

Füsioteraapia tähendab liikumist (3)
PIRET MÄENIIT

Haiguse, trauma või sünnipärase erivajadusega inimestel on needsamad vajadused, mis on ka kõigil läbinisti tervetel. Seda lihtsat tõde järgib oma igapäevatöös ja rõhutab siinses usutluses Adeli Rehabilitatsioonikeskuse koolitusjuht, Eesti Füsioterapeutide Liidu nõukogu liige, füsioterapeut HILLE MAAS.

Kui füsioterapeudiga tekib usalduslik suhe, räägitakse talle ka väga intiimseid asju. Näiteks üks valdkond, mis pole meil rehabilitatsiooniteenusena nö legaliseeritud ja millest avalikult ei räägita, on erivajadustega inimeste seksuaalelu. on kõrvale jäetud. Peaksime jõudma selleni, et kõik elu tahud oleksid rehabiliteeritavad.

Sclerosis multiplexi haiged said uue veebikeskkonna

Nädala eest avati uus veebikodu sclerosis multiplexi põdevatele ning haiguse vastu huvi tundvatele inimestele - www.sclerosismultiplex.ee. Seda haldab Tartu Ülikooli Närvikliinik. Eesmärgiks on koondada ühte allikasse kokku võimalikult palju erinevat infot, alustades meedias ilmunud artiklitega ning lõpetades uusimate uuringute tulemuste ja arstide nõuannetega.
Tartu Ülikooli Närvikliiniku dotsent Sulev Haldre sõnul on uus veebikeskkond haigetele suureks abiks. "Kuna patsiendid on reeglina pigem noored, kes igapäevaselt internetti kasutavad, pakub veebileht neile head võimalust oma haiguse kohta emakeeles rohkem teada saada. Kodulehekülg annab nõu, kuidas hulgiskleroosiga normaalset elu elada, kuidas teised oma haigusega toime tulevad, annab inimestele lootust ja võimaluse õppida oma haigusega hästi läbi saama. Hea informeeritus võib elukvaliteeti väga suurel määral muuta," ütles Haldre. Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi president dr. Pille Taba selgitas, et lehelt leiab ka oma lähima tugiorganisatsiooni kontaktid, võimaluse arstile küsimusi esitada ja veel palju muud. Loodan, et uus infoallikas võetakse patsientide ja nende lähedaste poolt hästi vastu," ütles Taba.

Teledoktor vastab
Tervisevõtit keerates

Ilus lumine talv väljas, hea soojas kodus istudes tervisesaadet vaadata. Kuhu võib telefoni teel küsimusi esitada ja kohe otse-eetris saada ka vastuseid.

Nagu helistas keskealine proua, kelle mureks kaelal suurenenud lümfisõlmed, perearst oli neid vaadanud-katsunud, aga midagi ei öelnud, saatis hoopis kurguarstile, kuigi kurk ei tee häda midagi. Ja kurguarstile on kaks kuud järjekord.

Oli saates ka korduv patsient - härrasmees, kes mõni nädal tagasi kurtis põlvevalu, sai tookord oletatud, et on kas meniski või liigesekõhre vigastus ning soovitatud ortopeedi juures käia. Seda ta tegigi, aga ortopeed määras ainult röntgeni, kuigi haiglal ju kompuutertomograafid ja muud peened riistad olemas, ja ütles, et artroskoopiline operatsioon tuleb teha, sest menisk on puru ja kõhred ka vigased. Läinud mees teise ortopeedi juurde, see teinud ka ainult röntgeni ja öelnud sama, ainult et põletik ka veel juures. Ravi ei määranud, aga ütles, et liigeseprotees vaja panna. Nüüd küsimus, et kas arstidel on tulusam teha keerulisi lõikusi, selle asemel et liigesepõletikku ravida?

Ja helistas ka keegi nooremapoolne mees, kes 5 aastat tagasi kukkunud neljandalt korruselt. Õnneks mitte asfaldile, vaid murule. Nojah, vahemärkusena olgu öeldud, et kui juba kukkuda, siis talvel ja hange. Aga see selleks, suur õnn, et hing sees. Helistajal aga mure järgmine - tookord oli vigastustest suurim puusaliigese nihestus, pandi liiges küll paika, aga nüüd enam suuremat koormust ei kannata, hakkab valutama. Et kas sai valesti paika pandud või milles asi.
VIKTOR VASSILJEV
Dr Vassiljevile saate küsimusi esitada, helistades kanali Continent-E saatesse Tervisevõti kolmapäeval, 29. detsembril kell 19.30 tel 6 881 111 või kirjutades Terviselehele.

Nalja

Järjekord. Teiste seas seisavad vana mees, tema järel naine 7-8aastase poisiga, nende järel vaikse olemisega noormees ja tema järel suur, kandilise lõuaga tüüp.
Poisil hakkab ilmselt igav ning ta võtab sihikule vanamehe jalad - taob neid, astub varvastele. Järjekord muutub rahutuks. Vana mees pöördub ema poole, et poiss tagumise lõpetaks. Ema vastab kõigutamatu rahuga, et tema pooldab mitteautoritaarset kasvatusstiili. Poiss jätkab endisest julgemalt - ja valusamalt.
Nende taga seisnud vaikne noormees võtab ootamatult kotist meepurgi ja enne kui keegi midagi aru saada või öelda jõuab, on selle sisu juba eesseisva naise juustes. Noormees teatab, et ka teda kasvatati ilma autoritaarse surveta.
Järjekord jääb päris vaikseks ja pinge kasvab silmnähtavalt.
Kandilise lõuaga suurekasvuline tüüp lahendab olukorra: "Mina maksan mee eest!"

***

Eva tuleb Jumala juurde ja kurdab: "Sa oled kõik nii hästi loonud! Selle imelise aia ja õunapuu ja isegi selle mao - aga mul on ikka kuidagi nukker tunne."
"Ma proovin sind aidata! Loon sulle sõbra. See saab olema tugev ja püsimatu loom, täis kirgi ja vasturääkivusi."
"Jah, mu Jumal!"
"Ta saab olema taltsutamatu meelelaadiga, peab jahti, mängib hasartmänge ja joob meelt hägustavaid jooke, aga õhtuti hakkab sind rahuldama."
"Jah, mu Jumal!"
"Kuid siis pean sinule andma veel ühe käsu."
"Olen kõigega nõus, mu Jumal!"
"Sina ei pea mitte kunagi talle tunnistama, et lõin sind esimesena!"

Jõulukingiks RAAMAT

Liikumise ja spordi ABC
Koostajad: Peeter Jalak, Peeter Lusmägi
Kirjastus Menu

Raamat teadlikule treenijale ja tervisehuvilisele. Kasulikke nõuandeid leiavad nii harrastajad, treenerid kui sportlased. Kuidas valida sobiv ala, koormus ning hinnata oma vormi ja arengut? Miks tekivad vigastused ja kuidas neid vältida? Kuidas peaks treenima algaja, vanemaealine või ülekaaluline? Missugune on treenija toiduvalik? Vastuse annavad hinnatud arstid, treenerid,teadlased: Rein Jalak, Gunnar Männik, Rein Haljand, Kaarel Zilmer, Inga Neissaar, Raivo Vokk jt. Raamatus on ka näpunäited mitmete spordialade harrastamise õigest metoodikast ning valik harjutusi.

***

Venitusharjutused
Seppo Pehkonen, Markku Leppänen

Raamatus on kõige olulisemad venitusharjutused, mida on vaja teha selleks, et lõdvestada pinges lihased, taastuda treeningust ja vältida traumasid.
Selle raamatu üks autor, Soome olümpiakoondise peafüsioterapeut Seppo Pehkonen, sai Eestis tuntuks sellega, et aitas 2005. aastal, enne Helsingi maailmameistrivõistlusi, lahendada Gerd Kanteri seljaprobleemi. Tulemuseks oli Gerdi hõbemedal. Seppo Pehkonen teab, et seljavalu ja muid kehalisi vaevusi on võimalik vältida lihtsate venitusharjutuste abil. Need ei ole olulised ainult sportlasele, vaid igaühele, kes harrastab mingit spordiala.

Selle nädala Terviselehe trükitud väljaandest leiate lisaks järgmised teemad

  • Õhusaaste põhjustab autismi Environmental Health Perspectives
  • Seadusemuudatus võimaldab tudengitel arsti abilisena praktiseerida
  • Õed taotlevad patsiendikeskset tervishoidu
  • Kingitus Tallinna Lastehaiglale Tiina Leok
  • UUS RAAMAT - Helicobacter pylori. Nakatumisest maovähini KATRIN SAK
  • Kuidas kelgumäel terveks jääda STINA EILSEN
    www.arst.ee
  • Häid võimalusi töö leidmiseks
  • Võimlemisõpetaja heietused Ann-Liis Randrüüt-Mühle
    Õnn eeldab õiget mõtlemist
  • Mitmekülgse koostisega verikäkid URMAS KOKASSAAR

 

NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi