Telli Terviseleht endale või kingituseks!

Terviseleht nr. 42, 4. detsember

Somatisatsioonihäirega patsient ei ole viriseja ega simulant, tegemist on tõsise haigusega, kinnitas dr Viktor Sergejev Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku V sügiskonverentsil, lükates ümber levinud eksiarvamuse somatisatsioonihäirest kui hädaldajate probleemist.
Somatisatsioonihäire hõlmab dr Sergejevi sõnul paljusid erinevaid sümptomeid, mis on - mõnevõrra meelevaldselt - üheks diagnoosiks liidetud.
"Meie siseorganid on ääretult olulised, nendest sõltub kõige tähtsam - kas olla või mitte olla. Me ei suuda neid organeid alati kontrollida - nad on autonoomsed. Seetõttu signaalid, mis tulevad seespoolt, äratavad meis küllaltki palju hirmu ja ärevust või vähemasti tekitavad emotsionaalset pinget," selgitas Viktor Sergejev.
Dr Sergejevi praktikas on esinenud juhtumeid, kui patsiendid on 3-5 visiidi käigus paranenud.
...
Somatisatsioonihäire on olukord, kus inimene kannatab rohkete ja erinevate kehaliste vaevuste all, mida ei saa seletada mingi kehalise haigusena. Iseloomulik on kaebus valule. Selle häire põhjused pole teada. Häire algab enamasti 20. ja 30.eluaasta vahel, mõnikord murdeeas. Esineb naistel sagedamini kui meestel.
Somatisatsioonihäire pole sama mis hüpohondria.
Viimase puhul on inimesel veendumus, et esineb mingi kehaline haigus, kuid see veendumus tugineb oma kehasümptomite vääral tõlgendamisel. Hüpohondria võib alata igas eas, enamasti varases täiskasvanueas, esineb meestel ja naistel ühepalju.
Pikemalt loe trükitud Terviselehest!

Eesti Tervise Fondi ning portaali www.arst.ee eestvedamisel valitakse tänavu Aasta Arsti juba 11. korda. Kandidaate saavad esitada kõik aadressil www.arst.ee/et/Aasta-arst 15. detsembrini.
"2012. aasta on Eesti meditsiini jaoks olnud raske," sõnas Tervise Fondi juhataja dr. Eero Merilind. "Hoolimata keerulistest aegadest on arstide hulgas siiski väga-väga palju neid, kes teevad oma tööd südame ning suure pühendumusega. Tahan kõigile patsientidele meelde tuletada, et vahel on hea sõna see, mis motiveerib oma tööd tegema veel paremini. Kõik ettepanekud ning head kogemused on oodatud www.arst.ee lehel."
Kandidaatide seast valib Aasta Arsti Evelin Ilves, PERH Kardioloogiakeskuse teadusjuht prof. Margus Viigimaa, Tervisedenduse Assotsiatsiooni asepresident dr. Anu Kasmel ja Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees dr. Eero Merilind.

Kõigi detsembrikuus verekeskuses, DoonoriFoorumis ja Tallinna ning Harjumaa väljasõitudel verd loovutanud inimeste vahel läheb igal nädalal loosi hulk auhindu verekeskuse koostööpartneritelt!
Loosimine toimub iga detsembrinädala alguses (24.12 loosimine on jaanuari alguses) ning loosis osalemiseks peab doonor pärast vereloovutust täitma vastava sedeli enda kontaktandmetega. Loosi läheb mitmeid auhindu ja kinkekaarte spordiklubidelt, teatritelt, muuseumidelt, bowlingumänguks jne. Samuti pakutakse doonoritele jõulukuul pärast vereloovutust pühademekiga head ja paremat ;) Ootame kõiki terveid inimesi pühadeperioodil heategudele - doonorlus tähendab kinkida elu!

Mürgistusteabekeskus pikendas infotelefoni 16662 tööaega ja on avatud pausideta ööpäevaringselt. Infotelefonile võib helistada ägedaid mürgistusi puudutavate küsimuste korral, helistamine on anonüümne ning kõnedele kehtivad tavatariifid.
Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on nelja aasta jooksul helistajate arv pidevalt kasvanud ning infoliini ööpäevaringseks muutmine on olnud eesmärk juba alates kõneliini avamisest 2008.aastal. Infoliinile helistavad tavakodanike kõrval ka tervishoiutöötajad erakorralise meditsiini osakondadest, häirekeskusest, kiirabist ja perearstikeskustest. Enamus kõnedest puudutavad just laste ja noorukite mürgistusjuhtumeid. Valdavalt on kõned seotud kuni 3aastaste lastega toimunud õnnetustega (43% kõikidest kõnedest). Peamisteks pöördumiste põhjusteks on 2012.aastal olnud erinevad kemikaalid (59%), ravimid (34%) ja hooajaliselt ka seened, taimed ja marjad ning erinevad loomade- ja taimehaiguste tõrjevahendid. Valdavalt juhtuvad mürgistused inimeste kodudes ja on õnnetusjuhtumid.
Mürgistusteabekeskus

Tallinna Parkinsoni Haiguse Selts kutsub Tallinnas ja Harjumaal elavaid parkinsoni tõvega inimesi ja nende lähedasi 15.detsembril kell 10.30-15.00 Eesti Rahvusraamatukokku teabepäevale.
Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine tel 6 207 480

Ajakirjanduses on levitatud uudist pealkirjaga "Tervishoiutöötajad ja haiglad sõlmivad kollektiivlepingu tuleval reedel?. Eesti Arstide Liidu streigikomitee ei ole haiglate liidu esitatud versiooni arutanud. Käesoleval hetkel ei saa kuidagi väita, et leping sõlmitakse 07.12.12. Esmase läbivaatuse alusel saab öelda, et haiglate poolt esitatud projektis on mitmeid ebarahuldavaid punkte.
Eesti Arstide Liit

Tartu Ülikooli 2011/2012 õppeaasta parimateks õppejõududeks tunnistati medicina valdkonnas arstiteaduskonna pereme-ditsiini professor Ruth Kalda. Aasta õppejõu auhinnad antakse üle 10. detsembril toimuval tänuüritusel. Igas õppevaldkonnas tunnustatakse üht õppejõudu, kes on möödunud õppeaastal õpetamise ja õppeainete tagasisideküsitluse kohaselt saanud üliõpilastelt kõige kõrgemaid hinnanguid ja kelle kohta on õppeaasta jooksul täidetud vähemalt 50 ankeeti.
Allikas: www.med24.ee

Uue piletisüsteemi rakendumise tõttu lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2013 kõigi paberkandjal sõidutalongide, tunnipiletite ja sõidukaartide kasutamine.
Paberkandjal 30 päeva kaartide müük lõpetatakse aga juba detsembrist - alates 1. detsembrist paberkandjal 30 päeva ja 30 päeva sooduskaarte ei müüda. Ülejäänud paberpiletitooteid - üksikpileteid, 1-, 3- ja 5-päevapileteid ja talongiraamatuid - müüakse kuni käesoleva aasta lõpuni, kõik paberil talongid kehtivad kuni 31. detsembrini 2012.
Uue aasta alguses monteeritakse ühissõidukitest maha nii mehaanilised, kui ka elektroonilised piletimärgistid. Paralleelselt e-pileti süsteemiga jääb uuel aastal esialgu toimima ka ID-pileti süsteem.
Seni paberkandjal 30 päeva kaarti kasutanud saavad soetada kas ID-kaardi põhise piletitoote või hakata juba detsembrist kasutama septembris rakendunud uudset Ühiskaardi-põhist e-piletisüsteemi.
Järgmisest aastast saavad kõik tallinlased ühistransporti tasuta kasutada. Tasuta sõidu õiguse tõendamiseks tuleb ühistransporti kasutavatel tallinlastel soetada endale isikustatud Ühiskaart ja sellega iga sõit ühissõidukisse sisenemisel valideerida ehk registreerida.
Tasuta sõidu õiguse saavad sõltumata elukohast ka kõik kuni 19-aastased õpilased (kaasa arvatud), kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eesti Vabariik. Jätkuvalt saavad elukohast sõltumata Tallinna ühistranspordis tasuta sõita ka kõik seni tasuta sõidu õigust omanud sõitjategrupid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti Vabariik.
Isikustatud Ühiskaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.
Ühiskaarti on võimalik kasutada lisaks Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordile ka Harju maakonna ühistranspordiliinidel.
Allikas: www.tallinn.ee

Mammograafiabuss on Järvamaa Haigla sisehoovis. Ootame sõeluuringule kõiki 1949, 1951, 1952, 1956, 1958, 1960 ja 1962 aastal sündinud naisi, kel on kehtiv Haigekassa kindlustus ja kellel ei ole viimase 2 aasta jooksul teostatud mammograafilist uuringut. Ootame uuringule ka naisi, kes ei saanud septembris uuringule tulla. Neile saadetakse Haigekassast koju korduskutsed. Kutsed saadetakse Rahvastikuregistris oleva aadressi järgi, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid saada - see ei ole takistuseks uuringule tulemisel.
Uuringule saab tulla ka arsti poolt antud saatekirja alusel. Uuringule saamiseks peab ette registreeruma telefonil 7 319 411 tööpäevadel kell 8.00-16.00. Ootame naiste aktiivset osalemist sõeluuringul!

Gripp on Eestisse jõudnud. Ja koos gripiga saabub palju "võimalusi", millest kõik mõistlikud inimesed hoiduda tahaksid. Juba pikemat aega on tähele pandud, et mitmesugused viirushaigused, sealhulgas ka gripp ja erinevad krooniliseks muutuvad põletikulised haigused on omavahel seotud. Suvel selgus, et isegi narkolepsia, see unitõbi, on põhjustatud just gripiviirusest enesest, mitte vaktsiinist. Ka esimest tüüpi diabeedi avaldumine on ilmselt mitmesuguste viiruste poolt kui mitte otse põhjustatud, siis vähemalt soodustatud. Sama kehtib ka erinevate reumaatiliste haiguste kohta. Hoopis lihtsam on aga seos gripi ja kopsupõletiku vahel. Gripiviirus koormab kõvasti meie keha kaitsesüsteemi. Koormus võib olla ja sageli ongi nii suur, et keha ei suuda enam vastu seista teiste sissetungijate - mitmesuguste tõvestavate bakterite tegutsemisele ja paljunemisele. Igal aastal haigestub Eestis grippi keskmiselt üks igast kümnest täiskasvanust ja üks igast kolmest lapsest.

Gripi tunnused:
Kiire ja järsk algus, kõrge palavik, nõrkus, lihasvalud - ja alles seejärel nohu.
Arsti poole pöördu, kui lapse palavik tõuseb üle 38,5 kraadi ja täiskasvanu puhul, kui palavik on kolm päeva olnud üle 38,5-39 kraadi ja paranemise märki pole.
Tüsistuste oht on eriti üle 65-aastastel, kuid ka noorematel patsientidel, kellel on kroonilised haigused. Tavaliseks tüsistuseks on kopsupõletik, aga ka südame ja ajukelmepõletikud. Tüsistused võivad olla eluohtlikud. Laste puhul pole võimalik ennustada, millised lapsed võivad hooajalise gripi tõttu rängalt haigestuda või isegi surra. Pea pooled gripi tõttu surnud lapsed olid varem täiesti terved, kuid paraku vaktsineerimata.

Bakteriaalsed nakkused on gripi tüsistustena sagedaseks surmapõhjustajateks.
Bakter nimega pneumo-kokk võib nii lastel kui täiskasvanutel tekitada surmavaid ajukelme- ja kopsupõletikke, kuulmislangust ja mitmeid teisi haigusi. Levimisega pole sellel bakteril probleeme - pneumokokk pesitseb ninaneelus paljudel täiskasvanutel ja lastest umbes pooltel. Pneumo-kokk ohustab eelkõige kuni viieaastaseid lapsi ja üle 65-aastaseid inimesi ning neid, kellel on mõni krooniline haigus. Eriti ohtlik on bakteri jõudmine ajukelmeni, sest seal põhjustab ta mädast ajukelme põletikku ehk meningiiti. See haigus lõpeb 10 % juhtudel surmaga, vaatamata ka tänapäevasele ravile. Väga hästi levib pneu-mokokk sõimerühmades, kust kandub laste abiga nende vanematele ja vanavanematele. Eriti lihtsalt toimub haigestumine siis, kui keha nõrgendamise on enda peale võtnud näiteks gripiviirus.
Üle 65-aastaste, diabeetikute ja teiste krooniliste haigustega inimeste seas on kopsupõletik kõige tavalisemaks ja ühtlasi eluohtlikuks haiguseks, mida pneumokokk tekitada suudab.
Kõigist kopsupõletikest on umbes pooled põhjustatud just pneumokokkide poolt.
Ainuke reaalne võimalus pneumokoki tekitatud ohte vältida on vaktsineerimine. Eriti soovitatakse seda lastele ja kroonilistele haigetele. Seda enam, et pneumokoki tõttu haigestunuid on sellel aastal ainuüksi arstide vaatevälja jõudnud juba kaks korda rohkem kui möödunud aastal. See tähendab, et pneumokokk-nakkusesse haigestumine on Eestis tõusuteel. Varsti algavad ka pühad, kus lapselapsed puutuvad rohkem kokku oma vanavanematega ning toimub palju rahvarikkaid üritusi. Koos kingituste vahetamisega ja väga vajaliku suhtlusega laste ja vanavanemate vahel on tõsine oht, et lapsed annavad oma vanavanematele edasi ka neile ohtliku pneumokokinakkuse. Pühade ajal haigestuda pole just suurem asi - eriti siis, kui seda saab üsna lihtsalt vältida.

Soovitused: vaktsineeri ennast, oma lapsed ja vanemad nii gripi kui pneumokoki vastu! See on kõige kindlam viis ohtlike haigusi vältida! Küsi nõu oma perearstilt!

Gripi vastu peaksid end vaktsineerima eelkõige üle 65-aastased, krooniliste haigustega inimesed, rasedad, lapsehoidjad, põetajad, ülekaalulised. Ja loomulikult on vaja vaktsineerida ka 0,5 kuni 5-aastased lapsed.

Pneumokoki vastu peaks vaktsineerima pneumokokk-haiguste poolt ohustatud riskirühmad:

• lapsed, kes põevad sageli hingamissüsteemi haigusi;
• alla 5-aastased lapsed, kellel on viimase 3 kuu jooksul esinenud keskkõrvapõletikku;
• alla 5-aastased lapsed, kellel on kontakt vähemalt 4 tundi nädalas vähemalt kahe teise lapsega;
• alla 2-aastased lapsed, kes viimase 3 kuu jooksul on saanud vähemalt üks kord antibiootikumravi;
• enneaegsed ja väikese sünnikaaluga vastsündinud;
• krooniliste südameprobleemidega patsiendid;
• patsiendid, kes põevad vähki, astmat, diabeeti, kroonilisi kopsu-, südame-, maksa- ja neeruhaigusi.

Arenenud riikides, kus pneumokoki vastu on kasutusele võetud kõige uuemad vaktsiinid, on haigestumine pneumokokkide põhjustatud haigustesse langenud vähemalt poole võrra, sageli ka üle 80%.
ALEKSANDER LAANE

Viljandimaal Viiratsi vallas paikneva Väike-Vasara talu perenaine Anu Johani arvab, et elamine maal on ainus võimalus pideva hea enesetunde ja vajaliku koguse positiivse energia saamiseks.

Kaalu peale astun alati kass süles. Sest sõltumata tulemusest saan siis öelda, et kass on õgard, aga mina olen tublide seast.

***

Mille poolest erineb siga inimesest?
Siga ei muutu inimeseks, kui end täis joob!

***

Minu lapsed kirjutavad juba kirju Jõuluvanale. Ja meie Jõuluvana istub minu kõrval diivanil ja kitkub karvu!

***

Kas sinu südametunnistus ka teab, millega sa tegeled?
Südametunnistus on asjas osanik ja kambajõmm.

Selle nädala Terviselehe trükitud väljaandest leiate lisaks järgmised teemad

• Jalgratta väntamine parandab Parkinsoni tõbe
• Töötutel on suurem oht infarkti saamiseks
• Elekter päikesest ja tuulest
• Patsiendist sai mõrvar
• Pikem uni on parem valuvaigisti kui tabletid
• Higinäärmed ravivad haavu
• Hea läbisaamine ämmaga aitab kooselu hoida
• Tervisest pakatav nahk annab eelise
• Teledoktor vastab
  Tervisevõtit keerates
• Retseptid

Jah, vabatahtlikele - 14%

Jah, sunniviisiliselt - 38%

Ei mingil juhul - 49%