Terviseleht nr. 16, 23. aprill

Austatud Tarja Turunen, 20. mail on Eesti publikul võimalik Teie laulmist nautida. Mitmes kord Eestis esinete? Missugust aurat tunnete Eestis ja selle pealinnas Tallinnas?
Olen Tallinnas varasemalt kaks korda esinenud, mõlemad korrad on olnud rock-kontserdid. Mulle väga meeldib Tallinn, eriti naudin vanalinna ilu, millest mul on palju ilusaid mälestusi. Minu Eesti fännid on väga toredad inimesed, igatsen juba nendega kohtumist ning olen väga rõõmus, et taas Tallinnasse tulen.

Kas esinemispaik Nokia kontserdimaja tekitab Teile, kui Soome lauljale, ka teatud mõttes eriliselt koduse tunde?
Oh, ma kahtlen selles, kuigi sellel nimel on Soomega vägagi palju pistmist.

Olete sündinud Kitee lähedal Puhose külas. Millist elujõudu ja energiat olete oma lapsepõlve elupaigast ammutanud. Kas sõite rohkem maatoite kui Teie eakaaslased linnades?
Puhos on lapsele kasvamiseks väga turvaline keskkond. Praegu möödub minu igapäevaelu hiigellinnas Buenos Aireses, nende kahe koha vahe on üüratu. Hindan oma lapsepõlveaega väga. Mul oli lapsepõlves oma maagiline mets, kus veetsin mängides palju aega. Ma usun tõesti, et on väga oluline lapsena olla looduse keskel.

Teie ema töötas linnavalitsuses ametnikuna, isa puusepana. Missugused omadused ja huvid olete oma vanematelt pärinud?
Minu vanemad on olnud alati väga toetavad ja aitasid mul muusikat õppida juba väga noorelt, nii et ma soovin oma lapsele olla samuti toeks, olenemata sellest, millega ta tegelema hakkab. Ma arvan, et emalt sain ma positiivsuse ja isalt jalad ... (naerab).

Kolmeaastaselt esinesite kodupaiga kirikus lauluga "Inglid taevas". Kes aga avastas Teie lauluande?
Esimesena kindlasti mu vanemad. Ma laulsin kõikjal ja kogu aeg. Mu ema rääkis mulle, et kui ma sündisin, siis ma karjusin nii kõvasti ja kõrge hääletooniga, et med.õed olid talle öelnud, et minust saab kindlasti laulja. Nüüd on näha, et neil oli õigus!

Millest olete pidanud oma lapsepõlve ja noorusaastatel seoses lauluhuviga loobuma. Kas pidite sellel perioodil pingutama rohkem kui teised? Kuidas neid pingeid talusite, ega need ei kippunud tervist rikkuma?
Ma soovisin klaverimängu õppida, kui olin kuuene, nii et minu muusikaõpingud algasid üsna varakult. Põhikoolis märkas mind õpetaja, kes salvestas mõned lood lausa stuudios. Tundsin, et teised lapsed olid kadedad mulle osaks saanud tähelepanu pärast ja seepärast paar aastat koolis mind ka kiusati. Mu vanemad tegid suuri jõupingutusi ja viisid mind viis korda nädalas erinevatesse muusikatundidesse, mille eest olen neile väga tänulik. Muusika andis mulle energiat teiste raskete ainete õppimiseks ja mulle polnud oluline, et mu päevad seepärast pikad olid.

Teie lemmikheliloojateks on nimetatud Verdit ja Weberit. Kontserdil esitate laule Mozarti ja Rossini loomingust, samuti Queeni palasid. Missuguseid emotsioone nende laulude esitamine annab?
"Beauty and the Beat" kontserttuur on minu jaoks ääretult rõõmsameelne, kuid samal ajal väga nõudlik ja ambitsioonikas. Koos trummar Mike Terrana'ga esitame tuntud klassikalisi palasid, samuti minu enda kirjutatud laule ning rockilugusid sümfooniaorkestri ja koori saatel. Kontsert kokkuvõttes ongi väga emotsionaalne, sest enamus lugusid räägib armastusest, elust ja surmast.

Kindlasti soovite ja ka peate alati olema tippvormis. Mida sellel eesmärgil teete, kuidas lõõgastute ja kas on ka mingid kindlad toitumistavad?
Oh, pärast sünnitust on see olnud üsna keeruline, et saada tagasi oma vana hea vorm! Aga ma teen trenni. Tavaliselt teen võimlemist ja käin neli korda nädalas kas ujumas või jooksmas. Tegelikult ka laulmine ise hoiab mind heas vormis. Mulle ei meeldi dieedid, nii et ma üritan süüa väga tervislikult.

Kuidas hoiate ja arendate oma häält? Kas küsite selleks nõuandeid ka arstidelt?
Ma treenin igapäevaselt lüürilist laulu. Mul on Buenos Aireses lauluõpetaja, keda ma külastan, kui vaja. Mul on ka endal õpilased, keda ma kodus olles õpetan. Tavaliselt hoolitsen, et mul on piisavalt soojad riided, kui ma reisin. Ma ei joo alkoholi, kui ma töötan, selle asemel joon palju rohelist teed ja vett. Samuti ma ei suitseta. Lähen muidugi arsti juurde, kui olukord nõuab, kuid tavaliselt on mul kontserttuuridel kaasas palju erinevaid looduslikke rohtusid. Usun, et parim viis külmetusest jagu saada on puhata, võtta mõnda looduslikku rohtu, juua palju sooja teed ning vett ja mõelda positiivselt.

Kas peate ennast temperamendilt tüüpiliseks soomlaseks või on jõudu ja energiat hoopiski rohkem?
Olen tavalisest soomlasest üsna teistsugune, vähemalt nii on paljud inimesed mulle öelnud. Ma elasin peaaegu kolm aastat Saksamaal ja siis kolisin Argentiinasse, kus ma olen elanud nüüd juba mitu aastat. Samuti olen alates 17 eluaastast seoses oma tööga pidevalt mööda maailma ringi reisinud, nii et ma usun, et see on hoidnud mind väga avatud mõtlemisega, mõistmaks enda ümber äkilisi muudatusi ja kultuurilisi erinevusi. Läbi Argentiina kultuuri olen õppinud rääkima natuke rohkem rasketel teemadel, mis soomlastele endile on ikka veel üsna raske.

Kas olete esinenud ka haiglates ja hooldusasutustes? Kui jah, kuidas on sealne publik Teid vastu võtnud?
Noorena olen. Oli väga kena muusika abiga tuua natuke õnne inimestele haiglates ja hooldusasutustes. Ma arvan, et neile tõesti see ka meeldis.

Küllap soovivad paljud muusikud inimesi ja maailma paremaks muuta. Millisel viisil, kuidas Teie seda teha soovite?
Ma lihtsalt soovin oma muusikaga inimesed õnnelikuks teha. Muusika teeb mind õnnelikuks iga päev, nii et ma arvan, et selles on palju võimu, kui jagada seda sama teistele. Olen täiesti kindel, kui sul on näiteks halb päev, siis leiad muusikast abi.

Paratsetamool või atsetaminofeen on ravim, mida kasutatakse palaviku alandamiseks ning peavalu ja teiste nõrkade valude raviks, olles seega ka ühtlasi valuvaigisti, ütleb meile Wikipeedia. Samas on teada, et selle ravimi suhteliselt väike üleannustamine võib halvasti lõppeda. Seega järgnevat infot ei tohi enese peal katsetada ilma arstiga konsulteerimata.

Eesti Patsientide Esindusühing (EPE) esitas sotsiaalminister Taavi Rõivasele ettepaneku siduda sotsiaaltoetused elukalliduse tõusu ja palkade kasvuga. Erinevalt riigikogulaste töötasudest, mis iga-aastaselt reeglina kasvavad vastavalt elukalliduse ning palkade üldisele tõusule, on pea kõik peredele ja puuetega inimestele suunatud sotsiaaltoetused püsinud juba pikka aega muutumatuna. Seetõttu erineb sotsiaaltoetustest saadav abi sihtgrupile iga aastaga üha enam sellest, millisena riik seda algselt kavatses. Probleemi tõsidust suurendab asjaolu, et paljud sotsiaaltoetused on olnud juba nende kehtestamise hetkest ebapiisavad ega kata sihtgruppide tegelikke vajadusi, seisab EPE pöördumises. "Oleme mures täna Eestis valitseva olukorra pärast, kus riik kaitseb kõrgemate riigiteenijate huve rohkem kui sotsiaalabi vajajaid - ometi on just viimased oluliselt haavatavamad ning peaksid olema meie põhiseaduse §28 järgi erilise riigipoolse tähelepanu all," ütleb sotsiaalministrile saadetud kirjas EPE juhataja Pille Ilves.

Eesti Patsientide Esindusühing on seisukohal, et taoline ebavõrdsus ei saa enam jätkuda ning riigil tuleb kiiremas korras ette võtta samme sotsiaaltoetuste kohaldamisel inimeste tegelikele vajadustele vastavuse suunas.

Nii riigikogu liikmete palgad, kui pensionid muutuvad (reeglina kasvavad) iga aasta 1. aprillil vastavalt elukalliduse ning sotsiaalmaksu laekumise aastasele kasvule. Kui sotsiaaltoetusi oleks viimase 10 aasta jooksul indekseeritud samadel põhimõtetel nagu seda tehakse 2008. aastast pensionitega, oleksid sotsiaaltoetused täna ligikaudu 121% suuremad. Nii saaksid rohkem kui 5000 raske või sügava puudega last täna 80,55 euro asemel toetust 180 eurot kuus. Puudega vanema ja üksikvanema toetused oleksid täna aga 19,18 euro asemel 42,38 eurot.

Allikas: www.med24.ee

Kevade tulekuga algavad kodudes heakorratööd ja seepärast tuletab linna keskkonnaamet meelde, et jäätmeid võtavad kodumajapidamistelt vastu linna jäätmejaamad.

Jäätmejaamad võtavad TASUTA vastu töötlemata puitu, vanametalli, plaste, paberit ja pappi ning kasutuskõlblikku mööblit. Kasutuskõlblikuks loetakse heas korras olev mööbel, mida on võimalik suunata taaskasutusse koostöös MTÜ-ga Uuskasutuskeskus. Kasutatud mööbli oleku otsustab jäätmejaama klienditeenindaja. Tasuta saab jäätmejaamades ära anda ka elektri- ja elektroonikajäätmeid, nt külmikud ja telerid. Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad olema komplektsed. Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest (10 eurot/tk).

Tasuta saab ära anda pakendeid, koduseid ohtlikke jäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. Aiajäätmeid võtavad jaamad tasuta vastu ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrilist kotitäit. Kasutatud riideid saab üks tooja päevas tasuta ära anda kuni neli 100-liitrilist kotitäit.

Jäätmejaamad võtavad vastu ka eterniiti, hinnaga 30 euro/kuupmeeter. Sortimata ehitusjäätmeid jm kasutuskõlbmatuid sortimata jäätmeid, sh kasutuskõlbmatu vana mööblit, veoauto- ja väiketraktori rehve, saab ära anda vastavalt jäätmejaama operaatori hinnakirjale. Sõiduauto rehve võetakse jäätmejaamades vastu kuni 8 tk. Vanarehve saab viia ka MTÜ Rehviliidu vastuvõtupunkti Tallinna prügilas (Jõelähtme vald, Rebala küla, Loovälja).

Tallinna jäätmejaamad asuvad aadressidel Artelli 15, Suur-Sõjamäe 31a, Raba 40 ja Paljassaare 9a.

20. mail Nokia Kontserdimajas toimuv Tarja Turuneni ja Mike Terrana meelierutav show ühendab rokkhelid ja klassikalised muusikud ooperivokaaliga. Kolmeoktavilise hääleulatusega Tarja Turuneni saadab laiendatud koosseisus Peterburi Filharmooniaorkester ning rokktrummar Mike Terrana.

Endist Nightwishi lauljat Tarja Turuneni on nimetatud parimaks crossover lauljaks terves Euroopas tema eriti emotsionaalse ja võimsa hääle tõttu. Tarja Turunen sai tuntuks soome metal-bändi Nightwish lauljana. Turunen lahkus 1996. aastal asutatud ansamblist 2005. aastal, et pühenduda soolokarjäärile. Tarja Turunen on viimase kuue aasta jooksul välja andnud kolm sooloalbumit, mis on jõudnud mitmes Euroopa riigis plaatina- või kuldplaatina staatusesse.

Väikses Soome linnakeses linnaametniku ja puusepa perre sündinud Tarja Turunen hakkas muusikaga tegelema väga varakult. Tulevane kõrgelt hinnatud sopran paistis juba koolis silma erilise häälega ning jätkas õpinguid Sibeliuse Akadeemias. Juba enne Nightwishi asutamist esines Tarja Turunen lavadel kuulsate ooperiaariatega. Tema suurteks lemmikuteks on siiani jäänud Verdi ja Webberi palad.

Kontserdil esitavate palade hulgas on muuhulgas maailmakuulsaid teoseid nii Mozarti kui ka Rossini sulest. Esitusele tulevad ka QueenŽi surematud hitid. Lisaks ka loomingut bändilt Nightwish ning ka Tarja enda loodud teoseid.

Vt ka youtube.com: Tarja Turunen "Into The sun“, "I Walk Alone“, "Until My Last Breath“, "Die Alive“.

Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks uurib wolframiini geeni, mis vigasena põhjustab psüühikahäireid ja diabeeti.

Hinnanguliselt võib selles geenis defekte olla kuni 25% elanikkonnast.

Tervisesaate teema määravad helistajad - millisest murest esimene juttu teeb, samal teemal kipuvad järgmised jätkama. Vahel muutub kitsalt erialaseks. Viimati nii juhtuski.

Esimene küsimus oli sellest, miks jalad paistetavad - hüppeliigese piirkonnas, rohkem õhtuti, valu justkui ei ole, aga pahkluu ümbert on üsna ümarikud.

Järgmine kõne tuli televaatajalt, kes ilmselt eelneva jutu peale oma jalad üle katsus. 66-aastane naisterahvas, kergelt ülekaaluline ja hüppeliigese piirkonnas jalad paistes. Uurisime, kas on kardiogramm tehtud, ning saime vastuseks, et arsti poolt on südamepuudulikkuse diagnoos välja pandud.

Jalgadest tegi juttu ka 65-aastane mees, kellel mureks õhtuti ja öösel säärelihaste krambid. Et täpsustada nähtuse põhjust, küsisime elukutset - elukutseline keevitaja. Ehk raske füüsilise töö tegija. Keevitajal tuleb külma käes töötada, raskeid rauakolakaid tõsta, kuidas seljaga on? Seljas on radikuliit, vastati. Aastate jooksul ravitud, sanatooriumis käidud, eks sellega ole nagu ikka, et kord ägeneb ja siis jälle laseb elada, üldiselt harjub ära.

Kellel jalad olemas, on alati teretulnud saadet jälgima. Muidugi järgmisel korral võib teema olla teine, kuid arvatavasti ikka midagi sellist, mis on inimese küljes.

VIKTOR VASSILJEV
Dr Viktor Vassiljevile saab küsimusi esitada telekanal Kanal 12 saates “Jututuba" reedeti kell 11.00-13.40 või kirjutades Terviselehele.

Muinsuskaitseameti arendusdirektori Tarvi Sitsi sõnul on sel aastal kultuurimälestiste korrastamise kõrval tähelepanu alla ka teadmiste jagamine. "Hoopis teine tunne on anda käsi sellise paiga korda tegemisele, mille legende ja ajalugu tunned. Kui talgujuhid soovivad leida inimese, kes talgulistele talgupäeval konkreetsest mälestisest veidi räägiks, peaksid nad ühendust võtma oma maakonna muinsuskaitseinspektoriga," sõnas Sits.

Valik talguid:
Viljandi - Jaan Tõnissoni kodutalu Mursil ja Viljandi vana kalmistu. Maakonnainspektor Anne Kivi.
Hiiumaa - Kummistu kalmistu. Maakonnainspektor Dan Lukas.
Saaremaa - Karja vana kalmistu. Maakonnainsp. Rita Peirumaa.
Harjumaa - Kose-Uuemõisa park. Maakonnainspektor Ly Renter.

Läänemaa - Hanila kirikuaed. Maakonnainspektor Kalli Pets.
Raplamaa - Varbola linnus. Maakonnainspektor Karen Klandorf.
Põlvamaa - Alatskivi linnus. Tartumaa maakonnainspektor Karen Vimberg.
Valgamaa - Otepää linnamägi. Maakonnainsp. Mari-Liis Paris.
Kõik mälestiste korrastamisega talgud leiad: http://j.mp/talgud-mälestised
Eesti Muinsuskaitse Selts

Selle nädala Terviselehe trükitud väljaandest leiate lisaks järgmised teemad

• Helsingi ülikool arendab e-psühhiaatriat
• Tervise- ja spordipäev puudega inimestele
• Muuda Kojalist!
• Asjad allapoole vööd
• Laste kandmine kätel on teaduslikult põhjendatud
• Terve südame näitajad
• Mis põhjustab äärmuslikku ülekaalulisu
• Rohelus toob rahulolu
• Arlet Palmiste peab maaelu tõeliselt tervislikuks JAAN LUKAS
• Kuidas matemaatika selgeks saab
• Vanemaealiste astmat halvendavad tüsedus ja saasteained
• Parim temperatuur kontoris on 21,7 kraadi
• Kui vana on elu?
• Uuring: vähem kui viiendik emadest on kindel, et nende laps saab tasakaalustatud toitu
• Nali
• Kevad käes, TALGUD tulemas!

Terviseleht nr. 17, 30. aprill

Harvardi tüviraku-uuringutega tegelevas instituudis tehtud loomkatsed näitavad uut võimalust diabeedi ravis.

Teadlased süstisid beetatropiini ehk üht ka inimesel esinevat hormooni hiirtele. Selle tagajärjel kasvas hiirte võime "paljundada“ pankreases insuliini tootvaid rakke ligi 30 korda!

Miks majanduskriisid mõjuvad inimeste tervisele nii erinevalt, küsivad Stanfordi ülikooli epidemioloog Sanjay Basu ja Oxfordi ülikooli majandusteadlane David Stuckler.

Vastuse leiab nende äsjailmunud raamatus “The Body Economic: Why Austerity Kills…" Nagu pealkirjastki lugeda, ei lähe nende käsitlus ega järeldused kuidagi kokku Eestis valitsuse ja presidendi poolt laialt kiidetud ja lausa ainuvõimalikuks peetava lühinägeliku kasinuspoliitikaga.

Autorid analüüsivad nii eelmise sajandi alguse “Suurt depressiooni", kui ka 2008. aastast alguse saanud ja praegu kestvat kriisi. Analüüs käsitleb eelkõige seda, kuidas taolised kriisid mõjuvad peamisele siin elus - ehk siis mitte finantsmaailmale ja turgudele, millest poliitikud väga armastavad rääkida, vaid inimeste tervisele. Kui vaadata, millised ühiskonnad ja riigid suudavad kriisidega paremini toime tulla nii, et nende kodanike vaimne ja füüsiline tervis saab üsna vähe kannatada, siis jäävad silma kindlad asjad.

Need ühiskonnad on avatud, ausameelsed, sidusad ja mis peamine - kodanikud on seal võrdsemad. Ühiskonna protsessidega kursis olevatele inimestele pole siin muidugi midagi väga üllatavat - samal ja sarnastel teemadel rääkis viimastel Arstide Päevadel ju ka tuntud terviseedendaja Anu Kasmel. Tema näitas, kuidas tervis on seotud sotsiaalse positsiooni ja muidugi sissetulekutega.

Kokkuhoid sotsiaalse turvalisuse arvelt on kui aegpomm kogu ühiskonna all. Pikk stress ei mõju inimesele hästi ja ka ühiskonnas avalduvad seepeale rasked probleemipuntrad. Autorid toovad ka näiteid - Kreekas on HIV levik võrreldes 2011. aastaga kasvanud 200%. Mida see tähendab nakatunutele endile, nende lastele ja vanematele? Mida muud, kui suuri kulutusi - aga veel enam üleelamisi, tragöödiaid, murtud saatusi. Teadlaste arvates suureneb tervishoiu rahavajadus praeguse kasinuspoliitika tõttu pärast kriisi rohkem, kui me arvata oskame või mõelda tahame.

Raamatus tuuakse ka häid näiteid, kuidas Jaapan ja Norra on suutnud vaatamata rasketele aegadele teha nii, et rahva tervist ei toodud ohvriks eelarvetasakaalule. See on võimalik, kinnitavad autorid.

Tallinna kodulehel saab tutvuda linna sotsiaal- ja tervishoiuametis valminud alkoholismi, narkomaania ning HIV ja aidsi leviku ennetamise tegevuskavaga Tallinnas aastateks 2013-2017 tööversiooniga. Linlased saavad sinna oma ettepanekuid teha 20. maini aadressil Kyllike.Kasuri@tallinnlv.ee. Tegevuskava avalik arutelu toimub 20. mail kell 16.00 sotsiaal-ja tervishoiuameti saalis (Narva mnt 11d, III korrus).

23. aprillil toimus Lasnamäe Sikupilli Keskuses uue kaubamärgi tutvustus. Nimelt hakkab 2013. aastast uue kaubamärgi juurutamine ning apteegiketi uueks nimeks saab BENU Apteek. Tamro Soome ja Baltikumi müügidirektori Sakari Ahdekivi sõnul on BENU PHOENIX grupi Euroopa apteegikaubamärk ning Eesti on seitsmes riik, kus kaubamärk kasutusele võetakse. BENU Apteegi nime hakkavad kandma kõik Baltimaades Tamro ketti kuuluvad ja seni erinevate nimede all tegutsevad apteegid. Tamro on üks tugevamaid apteegioperaatoreid Balti riikides.

Mida tähendab BENU?
BENU on Egiptuse mütoloogiast tuntud lind, fööniksi eelkäija. Lind sümboliseerib päikest, elu, energiat, taassündi ja uuenemist.

Tamro jaemüügijuhi Tiina Varamäe sõnul paneb BENU apteegikonstseptsioon põhirõhu toote esitlusele ja iseteenindusele, samuti proviisorite asjatundlikule teenusepakkumisele. Uue kujundusega BENU apteegis on kõik vajalikud tooted hästi ja kiiresti leitavad.

Uus kujundus on väga avar, ka ei pea klient ekslema sihitult tooteriiulite vahel ja otsima vajalikku toodet, kuna tooted on hästi nimetuste alla grupeeritud. Tootevalik laieneb. Käivitub ka uus kliendiprogramm, mis annab püsiklientidele kuni 5 % allahindluse.

BENU Apteegi proviisor ja piirkonnajuht Liia Saava esines lühikese ettekandega: “Kuidas hoida tervist ja ravida end õigesti?"

Liia Saava sõnul on tervist lihtsam ja soodsam hoida, kui hiljem haigusi ravida. Igaüks saab oma tervise hoidmiseks palju ära teha. Oluliseks peab ta immuunsüsteemi tugevdamist, korralikku ja mitmekülgset toitumist, puhkamist ja igapäevast hügieeni. Kõike tuleb teha aga mõõdukalt. Julge nõuda ka analüüse. Antibiootikumide puhul tuleb ravikuur lõpuni teha. Haigus on alles siis möödas, kui arst seda kinnitab. Probleemid võivad tulla ka ravimite üledoseerimisest - pea kinni ettekirjutatud kogustest! Ülemanustamine nädala jooksul võib viia näiteks tõsiste seedeprobleemide ja isegi maoverejooksuni. Eksitakse ka ravimi manustamisel. Näiteks kui on imemistabletid, siis neid ikka imetakse, mitte ei neelata tervelt alla. Allaneelatavad tabletid tuleb jälle enamasti tervelt all neelata. Valesti manustatud ravimite puhul võib halvemal juhul olla tagajärjeks kõhuvalu, iiveldus, seedeprobleemid jmt. Eksimusi võib olla ka ravimite koostarbimisel. Näiteks rögalahtisti tarbimine koos köhapärssijaga takistab sekreedi väljaköhimist ning võib väikelastel tekitada ka lämbumisohtu. Ka retseptiravimite puhul tuleb olla väga ettevaatlik ja küsida arstilt või proviisorilt, kas neid tohib koos tarvitada.

Aprillikuu viimane nädal on Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimise nädal. Selle eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu tervise kaitsmise vajadusele maailmas levivate ohtlike nakkushaiguste vastu. Vaktsineerimine vähendab märkimisväärselt haigestumise riski, raskete tüsistuste tekkimist ning suremust.

Mitmed valitsused hoiavad isegi oluliste vaktsiinide varusid, et kaitsta elanikkonda potentsiaalse bioterrorismi vastu. Vaktsineerimine aitab lisada kvaliteetselt ja tervelt elatud aastaid.

Vaktsineerimine on märkimisväärselt vähendanud nakkushaiguste levikut. Ainult puhta vee olemasolu tagamine on suutnud pidurdada nakkushaiguste levikut rohkem kui vaktsineerimine. Eriti oluline on väikelaste ja laste vaktsineerimine, sest just elu algaastatel vajab organism täiendavat kaitset haigustekitajate eest. Just nendel aastatel viibib laps kollektiivides (lastesõimes ja -aias, koolis), kuhu lapsed massiliselt väga nakkavaid haigustekitajaid kokku toovad ja alati ei jõuta jälgida tavalisi hügieeni nõudeid.

Arusaadavalt köidab avalikku huvi rohkem vaktsiinide ohutus, kui nende efektiivsus. Eesti immuniseerimiskava vaktsiinid on tiomersaalivabad ja ei sisalda muid ohtlike aineid. Sõltumatud eksperdid koos Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) on leidnud, et vaktsiinid on ohutumad kui muud ravimid. Seega vaktsiinide koostist ei maksa karta. Neid on eelnevalt aastaid, isegi aastakümneid kontrollitud.

Tänu vaktsineerimisele on Eestist likvideeritud difteeria ja teetanus, kuid haigustekitajad ringlevad praegugi. Seega nende haiguste esinemine sõltub vaktsineerimise tasemest. Kui inimesed ennast korralikult vaktsineerivad, siis on haiguste levik kontrolli all. Samas on ohtlik tendents, et vaktsineerimisega väljatõrjutud haigusi alatähtsustatakse. Nagu muu maailma, ka Euroopa arenenud riikide kogemuste põhjal teada on, võib vaktsineerimata jätmine kaasa tuua tõsiseid haiguspuhanguid. Inimesed ei võta nö pildilt kadunud haigusi enam tõsiselt ning ei oska neid karta. Imestust väärib olukord, et koduloomadega külastatakse arsti regulaarselt, neid kontrollitakse ja vaktsineeritakse. Samas enda ja oma lähedaste tervis ning vaktsiinvälditavad nakkushaigused jäetakse tahaplaanile. Siinkohal on oluline meelde tuletada, et lapseeas saadud vaktsiinid ei toimi kogu elu. Samuti on täiskasvanud nakkusallikaks lastele ja eakatele. Nakatuda võivad ka noored ja terved inimesed. Seega on oluline iga lapsevanema ja täiskasvanu vastutustundlik käitumine.

Leetritesse, difteeriasse, punetistesse, B-hepatiiti ja H.influenzae (Hib) ajukelmepõletikku on haigestumine tänu vaktsineerimisele märgatavalt ja järjekindlalt vähenenud, kuid haigestumise oht siiski püsib. Näiteks Inglismaal langes laste immuniseerimisega hõlmatus vaid ca 10% ja see on endaga kaasa toonud juba leetrite haiguspuhanguid. 2009-2010. aastal esines Bulgaarias laiaulatuslik leetrite puhang haigestunute koguarvuga üle 24 tuhande, neist 24 haigestumist lõppesid surmaga. Tasub teada näiteks seda, et neist lastest, kes H.influenzae tõttu ajukelmepõletiku saavad ja ellu jäävad, jääb 40% kogu eluks kannatama mitmesuguste neuroloogiliste haigusnähtude tõttu. Haigestumine on aga välditav just vaktsineerimisega!

Perearst Iris Koort tõi www.med24.ee antud intervjuus välja näiteks selle, et möödunud aasta septembris toimunud Balti Vaktsineerimispäeval kirjeldati kahe vaktsineerimata imiku surmaga lõppenud läkaköhajuhtusid Leedus, kus mõlema lapse vanemad olid vaktsineerimisest keeldunud. “Sellised juhud 21. sajandi Euroopas ja tingimustes, kus vaktsiinid on tasuta, ohutud ja kõigile kättesaadavad, tunduvad uskumatute ja õõvastavatena," ütles Koort. Vaktsineerimine aitab vältida ka näiteks viirusest tingitud maksa- ja emakakaelavähi teket ning vähendab isegi antibiootikumidele tundetute bakterite levikut.

2002. aastal tunnistati Euroopa poliomüeliidi-vabaks. Seda seisundit on suudetud säilitada 10 aastat peamiselt tänu laste kõrgele vaktsineerimisega hõlmatusele. Tuleb märkida, et olulised vaktsiiniga välditavad haigused on ka pneumokokk ja gripp. Märkimisväärset haigestumise riski alanemist on täheldatud, kui pneumokoki- ja gripivaktsiini koos annustada. Mida rohkem inimesi ennast vaktsineerib, seda efektiivsemalt pidurdatakse haiguste levikut. Üldine populatsiooni vaktsineerimisega hõlmatus on palju olulisem, kui üksiku vaktsiini sajaprotsendilise efektiivsuse saavutamine.

Krooniliste haiguste tagajärjel ja vanusega meie immuunsüsteem nõrgeneb - see on loomulik. Näiteks alla viieaastaste laste seas on leetrite-, Hib-, rotaviirus- ja pneu-mokokivaktsiini nimetatud elupäästvateks vaktsiinideks. Eriti peavad vaktsineerimise peale mõtlema pneumokokk-haiguste poolt ohustatud riskirühma patsiendid:

• lapsed, kes põevad sageli hingamissüsteemi haigusi;
• alla viieaastased lapsed, kellel on viimase kolme kuu jooksul esinenud keskkõrvapõletikku;
• alla viieaastased lapsed, kes käivad lasteaias;
• alla kaheaastased lapsed, kes viimase kolme kuu jooksul on saanud vähemalt üks kord antibiootikumravi;
• enneaegsed ja väikese sünnikaaluga vastsündinud;
• krooniliste südameprobleemidega inimesed;
• kellel seisab ees sisekõrva implantaadi või elundi siirdamise operatsioon;
• kes põevad vähki, astmat, diabeeti, kroonilisi kopsu-, südame-, maksa- ja neeruhaigusi, immuunpuudulikkust, ka HIV-infektsioon.

Vaktsineerimise järgselt tekkivad reaktsioonid (punetus, ärritus, valu, väike palavik, kerge lööve, isu vähenemine) on harvad, kuid igati normaalsed ja ning mööduvad mõne päevaga. Vaktsiini ei tohi manustada teadaoleva ülitundlikkuse korral vaktsiini mistahes koostisosa suhtes. Vaktsineerimine tuleb edasi lükata isikutel, kellel esineb kõrge palavikuga kulgev haigus. Vaktsineerimisest saadav kasu on palju suurem kui kõrvaltoimete risk.

Eksperdid on arvutanud, et aastane kasu investeeringult immuniseerimisprogrammidesse on 12-18%. Samuti aitavad immuniseerimisprogrammid vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas.

Siinkohal tuleb kiita Eesti Sotsiaalministeeriumit, kes tegeleb vaktsiinide laiema ja parema kättesaadavuse loomisega lastele ja täiskasvanutele. Seega valitsus mõistab, et vaktsineerimine on oluline tervishoiualane investeering, mis aitab tulevikus kulusid kokku hoida.

On rõõmustav, kui üha rohkem inimesi väärtustab tervist ja püüab erinevaid haigusi ennetada. Sellega vähendatakse võimalust, et vaktsineerimisega nõustumine kujuneb läbi negatiivse kogemuse. Vaktsineerimine ei asenda täielikult tervislikke eluviise ja -harjumusi, kuid ta aitab lisada kindlustunnet kogu perele. Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvaid inimesi tuleb tunnustada.

***

Perearst Iris Koort:
“Paraku kuuleb perearst astmaatikule gripi- või pneumokokivaktsiini soovitades, et eriarst on arvanud, et raske krooniline haigus välistab igasuguse vaktsineerimise. Kurb ja kahetsusväärne on, kui raskest haigusest keerulise operatsiooni või kalli ravi tulemusel paranev patsient saab kopsupõletiku, mis talle saatuslikuks saab. Kuigi tänavuse vaktsineerimisnädala põhiteema on seotud laste kaitsmisega, on samas näidatud, et laste vaktsineerimine aitab vältida vanemaealiste haigestumist pneumokokknakkusesse. Paljud lasteaialapsed on pneumokokikandjad ja nakkusallikad nii oma vanavanematele, kui pere väiksematele lastele. Raskemini põevad enamikku nakkushaigusi just väga väikesed lapsed ja vanemaealised patsiendid."

Allikas: www.med24.ee

Inimese kauged eellased kõndisid neljal jalal ning nende luustik funktsioneeris vastavalt sellele. Lülisammas oli horisontaalses asendis, keharaskus lülide vahel ühtlaselt jaotatud, pea ja saba omavahel tasakaalus ja nii töötas kogu tugiliikumisaparaat tunduvalt tõhusamalt kui kahejalgsetel. Tagajalgadel kõndimine on igale loomale parajaks tsirkusenumbriks ja sugugi mitte tervislik. Selleks, et vabastada ülemised jäsemed käelise tegevuse tarbeks, maksti ränka hinda, mille tagajärgi kannatame siiamaani. Neljajalgsel amortiseerivad jooksmisel-hüppamisel tekkivaid tõukeid jäsemete lihased, aga kahejalgsel käivad lülisamba nimmelülid igal sammul kolksti üksteise vastu.

Neljajalgne istub saba välja sirutatud ja selja alumine osa nõgus; inimene istub sabalülide otsas, selja nimmeosa küürus. Ükski neljajalgne ei kannata radikuliidi all, see on ainult kahejalgsete karistus selle eest, et käed vabad. Ja on nad siis selle üle õnnelikud. Esimene, mis ülemiste jäsemetega tehti, polnud ilmselt mitte koopamaaling, vaid naabrimehele lõuahaak ja tema toidupala omastamine. Oskuste arenedes vastavalt kuulipilduja käsitsemine ja maksuteatise kirjutamine. Palju sellel mõistusega pistmist, on üsna küsitav, omakasupüüdmatut hinnangut pole kelleltki võtta. Aga kui näiteks rebasel on hea jäneste-aasta, kas ta siis ehitab endale kolm urgu ja neljanda teise kliimavööndisse? Nii või teisiti, enamuse ajast veedab inimene ebamõistlikult ja kasutab ära iga võimaluse, et harrastada miskit ebatervislikku.

Selg on meil valetpidi kõver, puusa- ja põlveliigesed ülekoormatud, siseorganid kõhus kogu raskusega üksteise kukil, korralikku karvkatet pole, hambad viletsad, seedimine puudulik, mõistus tekitab ainult probleeme ja ilma abivahenditeta nagu elekter ja sisepõlemismootor ei saa üldse hakkama. Ja meditsiinist on siin vähe abi.

Nüüd siis küsimus: Mul on selgroo kõverdumine, mille tõttu neljas ja viies ribi vajusid omavahel kokku. Vasakus küljes on valu liikudes ja öösel ka, perearst kirjutab ainult valutablette, muud ravi ei paku midagi. Kas peangi nii elu lõpuni valude käes vaevlema?

VIKTOR VASSILJEV
Dr Viktor Vassiljevile saab küsimusi esitada telekanal Kanal 12 saates "Jututuba" reedeti kell 11.00-13.40 või kirjutades Terviselehele.

Tänapäeval teevad maadlustrenni nii tüdrukud kui poisid, naised ja mehed. Maadlus on universaalne ning olenemata kehatüübist saad ennast ideaalsesse füüsilisse vormi viia.

Lapsed, kes maadlusega tegelevad, on parema rühi ning üldiste füüsiliste näitajatega. Kui Sul pole täit selgust, kas maadlus peaks olema või võiks olla sinu või sinu lapse harrastuste nimekirjas, siis jätka lugemist. See artikkel annab Sulle hea ülevaate sellest suurepärasest spordialast, et saaksid oma otsuse teha.

Maadlemisega kaasneb palju positiivseid tegureid. Maadlus arendab hea füüsilise võimekuse ning vastupidavuse, kuid lisaks ka tahtejõu ja visaduse keskenduda raskuste kogunedes.

Maadlus on lihtne
Põhiolemuselt on maadlus väga lihtne - pead oma vastase seljatama! Kui aga ettenähtud aja jooksul seljatamine ei õnnestu, võib võidu määrata see, kas oled sooritanud võtte, mida kohtunikud punkti vääriliseks hindavad. Selliselt toimib maadlus võistlustingimustes ja selle tarbeks harjutatakse trennis. Iga liigutus, millega proovid vastase tasakaalu või asendit muuta, saab vastuliigutuse. Maadlustreeningutel areneb kogu meeskond koos. Ühine pingutamine edendab seda “treeningmasinat", milles maadlejad harjutavad. Maadlus sobib igale kehatüübile ja pikkusele. Vastane tuleb valida oma suuruse, treenituse ja võimete kohaselt. Kui trennis on vähem tegijaid, kohaneb tugevam vastane nõrgemaga, andes ka nõrgemale võimaluse oma võtteid ja sooritusi lihvida. Nõrgemal on seda suurem motivatsioon pingutada, et järgi jõuda. Tugevama koormamiseks on talle võimalik vastu panna mitu nõrgemat korda-mööda. Maadlus on midagi väga lihtsat. Kujuta ette müramist lapsepõlves - sulle ju meeldis mürada! Maadlus annab paljudele küsimustele vastuse omamoeliselt.

Isiklik areng
Tervisesport on hea enesetunde alus. Läbi positiivsete saavutuste areneb tahe sooritusi korrata. On võitjaid ja on kaotajaid - spordis õpitakse võitma ja kaotama. Maadlus annab mõningase võistluskogemuse, õpetab pingutama konkurentsis. Maadlus arendab enesekindlust - ei saa meeskonnakaaslaste selja taha hiilida ja loota, et teised pingutavad. Maadluses on võimalik võita siis, kui ise pingutad ja oled vastasest osavam, kavalam, vastupidavam ja tugevam. Nagu spordis, nõnda ka igapäevaelus: positiivne suhtumine ja elujaatav lähenemine viivad võidule. Eneseusk läbi enesedistsipliini viib sihile.

Õpid endale lootma ja endaga arvestama
Mõnikord tuleb enne võistlustele minekut kehakaalu kontrollida, hoida seda teatud piirides. Nimelt maadluses on erinevad kaalukategooriad, et võistlused oleksid adekvaatsed ja võistlejatel enam-vähem sama füüsiline võimekus, mis kehamassi puudutab. Dieedi kontroll, mis distsiplineerib menüüd jälgima, annab noorele läbi õige toitumise tahtejõudu ka tühja kõhuga jätkata. Maadlusega kaasneb eetika ja töödistsipliin, töötahe rakendub eneseteostuses. Maadlustreeningud on tõeliselt tasakaalukad: alustatakse soojendusharjutustest, võimeldakse, tehakse jooksu- ja akrobaatikaharjutusi. Tavapärane treeningrutiin sisaldab veel sportmänge, meeskonnatreeninguid ning pallimänge.

Vaimne vastupidavus
Alles võistlustingimustes saab maadleja tõeliselt kontrollida oma vaimset ja füüsilist vastupidavust. Kaotusvalu muserdav löök surub tugevamagi lootusetusesse pöörama. Maadlejale pole see lahenduseks. Isegi kaotusseisus pead pingutama ja aeg tiksub seda aeglasemini, mida raskem on. Võhm saab otsa, lihaspinged ja väsimus - kõigest hoolimata pead võitlema koguneva koormusega eneses, et võita vastane matil. Maadlus arendab spordimehelikkust, sest läbi treenimise vastastega on võimalik ise areneda. Kui suhtud üleolevalt ja pahatahtlikult oma vastastesse, ei ole sul peatselt ühtegi trennikaaslast. Enne ja peale võistlust suruvad vastased üksteisel kätt. See on viisakusest oma vastase vastu. Täitsa tavaline on näha tulise heitluse järel sõbrastumist ja vennastumist. Maadlejatest kujunevad head sõbrad.

Maadlus on soodne!
Kuigi maadlus on iidne spordiala, on ta igati kaasaegne ning võimaldab kiires ajatempos sujuvalt kohaneda. Maadlus annab atleetlikkuse, mis võimaldab tasakaalu, reaktsioonikiiruse, vastupidavuse, paindlikkuse ja tahtejõu arengut. Kehalise arenguga kaasneb mõõdukas lihaste kasv ning liigne rasvaprotsent on kiire kaduma. Kui laps läheb maadlustrenni, avastad peatselt, et tal on paranenud ööuni, kasvanud söögiisu ning parem jõudlus annab edukaid tulemusi õppetöös. Korrektsele trennikavale tuleb lisaks koolitus ja teadmine õigest toitumisest, puhkereþiimist ning painutusharjutustest, et treeningute vahepeal maksimaalselt taastuda. Hea söömisharjumus on midagi, mis tähtis kogu elu vältel. Maadlus annab hea füüsilise baasi, et arendada oma võimeid teiste spordialade tarvis.

Maadlustrennid Eestis on väga soodsad, 6-20 eurot/kuu, mõnes piirkonnas lausa tasuta. Enamus klubides, nagu ka Maadlusklubis Nelson, on jooksva aasta Eesti meistrivõistluste medalivõitjatele (1-3 koht) treeningud terve aasta TASUTA!

Enesekaitse
Maadlustrennis õpitakse tasakaaluharjutusi ja vastase liikumist ära kasutama ning tegutsemist erinevate rünnakute korral. Maadleja peab olema valmis kaitseks igasuguse agressiivsuse ees. Maadlusoskus on hea, et vältida ebaloomulike võitlusolukordade teket. Elus tuleb teha palju otsuseid - mõned neist muudavad vähe, mõned on kaalukamad. Kui otsutate maadluse kasuks, saate elus kogeda rohkem muudatusi ja hea võimekuse muudatusi vastu võtta. Maadluskogemus kandub elus edasi. Isegi eesti keeles on maadlusega seotud sõnelusi: maadlete probleemidega, maadlete raskustega… miks mitte need probleemid seljatada!?

Võitlusvaim
Alustasin maadlust, teadmata, mida too spordiala endast kujutab. Esimestel treeningutel oli selge, et võitlen kahe vastasega. Üheks vastaseks on maadluspartner, teiseks laiskus ja nõrkus minu enda sees. Maadlus on mind õpetanud võistlema, iseennast ületama. Olen õppinud ennast edasi viima ja pingutama olukordades, milles väljapääs näib puuduvat.

Maadlus on kõigile
Eesti maadluses on kombineeritud aastakümnete väärikas spordielu, milles kajastub traditsioon, Eesti maadluskoolkonna kõrged väärtused ja treenerite kogemus. Maadlus on meie väikese riigi kõige edukam olümpiaala! Tänapäeval on maadlustrennid lastele, naistele, meestele. Maadlus on universaalne ning olenemata kehatüübist saad ennast ideaalsesse füüsilisse vormi viia. Üle Eesti on kümneid maadlusklubisid, MTÜ Toeta Eesti Maadlust on alustanud programmiga “Maadlusmatt igasse linna". Koos kohalike jõududega leitakse võimalused maadlustreeningute alustamiseks. Vaja on ainult tahtejõudu, head treenerit ja lapsevanemaid, kes on valmis andma oma lapsele eluks parima vaimse ja füüsilise võimekuse. Maadlus on elulaad ja hoolimata treeningute kestvusest, milles maadlust harrastati, on see tiitliks elukestval sporditeel.

MARTIN PLASER, maadleja
MTÜ Toeta Eesti Maadlust
www.facebook.com/toetaeestimaadlust
Lisainfot maadlustreeningutest: info@nelsonmk.eu
tel 53 627 351

Selle nädala Terviselehe trükitud väljaandest leiate lisaks järgmised teemad

• Ravimeid saab peagi osta ka internetiapteegist
• Hinnakokkulepped 01. mai seisuga
• Perearst Eero Merilind soovib tervishoiuteenuse reklaami piirangu kaotamist
• Vähihaigete ühenduse loengupäev
• Hambaarst Maie Matðenas Jaan Lukas
• Elukaaslased langetavad kaalu
• Vasaku käe rusikasse pigistamine aitab õpitut meenutada
• Küsi arstilt Vastab Rakvere haigla neuroloog Urve Rink
• Psühhopaatidel võib puududa empaatiavõime
• Peedimahl võib alandada vererõhku
• Mõned küsimused ja vastused seoses tsöliaakiaga
• Tervistavad taimeteed
• Nalja