Terviseleht nr. 10, 11. märts

 

Suhkrumaks ja valguliig

Nüüd, kus Maailma Terviseorganisatsioon on inimesi üles kutsunud tarbitavat suhkrukogust poole võrra vähendama, kerkib Inglismaal taas üles suhkrumaksu idee.
Alla 10% päevasest kalorinormist peaks tulema suhkrust ja nüüd soovitab WHO, et eesmärgiks peaks olema 5% piir. Uskumatu, ütlevad tervisekaitsjad, et sellise soovituse ametlik kirjapanemine võttis aega tervelt 10 aastat!

 

Avastati uued osoonikihti lõhkuvad ained

Osooniaugud võivad tunduda 1980ndatesse jäänud murena. Kõik maailma riigid on ühinenud osoonikihti kahandavate ainete kasutamist piirava Montreali protokolliga. Möödunud aastal nägid teadlased esimesi märke Maa osoonikihi taastumisest.
Nüüd teatasid Inglise East Anglia ülikooli atmosfäärifüüsikud nelja uue ohtliku inimtekkelise aine avastamisest.

 

Vereproov võib ennustada Alzheimeri tõbe

USA teadlased väidavad, et vereproovi abil on võimalik ennustada Alzheimeri tõve algust.

 

Uued tuuled uuenevas toetussüsteemis

Esimest korda korraldab ajakiri Vaimupuu vaimupuudega inimestele, nende peredele ja tugispetsialistidele konverentsi "Uued tuuled uuenevas toetussüsteemis".
Konverents toimub 4. aprillil kell 10.00 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59, Tallinn). Olete oodatud kuulama ja arutlema!
Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 17. märtsiks 2014.a aadressil: janek@vaimupuu.ee
Konverents on osalejatele TASUTA!
Janek Muru, ajakirja Vaimupuu peatoimetaja

 

Kultuuriõhtu

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi kolmapäeval, 19. märtsil kell 16 kultuuriõhtule "Prantsusmaalt Tahiitini" Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59).
Kultuuriõhtu "Prantsusmaalt Tahiitini" läbiviijaks on välisvabatahtlik Sarah Lebot-Toledo, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Ukraina Kultuurikeskuses vabatahtlikku tööd tegemas.
Kultuuriõhtul räägib Sarah Lebot-Toledo erinevaid reisimuljeid riikidest, kus ta on viibinud. Samuti tutvustab oma koduriiki Prantsusmaad.
Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde.

 

Invatakso teenus

Alates märtsikuust korraldab invatakso teenust Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
Klientide vastuvõtt jätkub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59 tuba 104
esmaspäeval kell 15-18
teisipäeval kell 13-16
neljapäeval kell 10-16
Kontaktandmed: Tiia Tiik, vanemspetsialist
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
tel 645 7465, e-post: tiia.tiik@tallinnlv.ee

 

Krimmi sõda ja meditsiin
Aleksander Laane

Kui raske seda tunnistada ka pole, on sõjad tohutute inimelude hinnaga meditsiini edendanud. Sõda murrab väljakujunenud võimusuhteid, ei jäta aega keerulisteks õukonnamängudeks ning aruteludeks ja ehk seepärast suudavad mõned uued ideed just sõdade ajal läbi murda. Vähemalt nii see esmapilgul paistab. Kuid on ka üsna selge, et kui sama raha, tahe ja vaimujõud, mis sõdadele kulutati, oleks kohe meditsiini pandud, oleksid tulemused palju paremad. Krimmi sõda, mis oli Vene-Türgi sõdade järjekorras kaheksas, kestis 1853. aasta sügisest 1856. aasta alguseni. Ka siis tahtis Venemaa olla Euroopa politseiniku rollis, surudes eelnevalt maha näiteks Ungari ülestõusu. Tuntuim nimi Krimmi sõja kontekstis on ehk Florence Nightingale.

 

Märka haridusliku erivajadusega last!

Kadrina keskkoolis peetud hariduskonverents kasvas allkirjade kogumiseks memorandumile, millega nõutakse riigilt vastutustundlikumat koolikorraldust.
27. veebruaril toimunud hariduskonverents, kuhu kogunes üle 250 koolijuhi, õpetaja, omavalitsusjuhi, tugispetsialisti ja lapsevanema üle Eesti, päädis memorandumi saatmisega riigijuhtidele. Selle põhisisuks on sügav mure erivajadustega laste hariduskorralduses toimuva pärast.
Riik on asunud reformima erivajadustega laste haridust enda sõnul "kaasava hariduse" põhimõttest lähtudes, mille kohaselt peaks järjest enam erivajadustega lapsi hakkama õppima tavakoolis - kuid selle jaoks tingimuste loomine on jäetud saatuse hooleks. Ministeerium näib arvavat, et kui erivajadustega laps istub koolipinki tavakoolis, siis sellega ongi juba "kaasamine" ellu viidud.
Tegelikult võib aga nii laps haridusest hoopis ilma jääda. Lisaks kannatab õppetöö kvaliteet ülejäänud laste jaoks. Jutt käib eelkõige intellektipuude ja suurte õpiraskustega lastest, kes õpivad lihtsustatud õppekava alusel. Ministeeriumis äsja valminud kontseptsiooni järgi tuleks kõiki neid (kui neil ei ole kaasuvaid puudeid) aastaks 2020 varasemate erikoolide asemel hakata õpetama kodulähedastes tavakoolides.
Allikas: Tiina Kangro, Linnaleht

Loe täpsemalt, millised on probleemid ning anna allkiri, et need lahendatud saaksid! http://petitsioon.ee/marka-haridusliku-erivajadusega-last

 

Prof. Mai Rosenberg: Paljudel pole oma neeruhaigusest aimugi
JAAN LUKAS

13. märtsil jõuab taas kätte Rahvusvaheline Neerupäev, mille puhul Terviseleht käis külas Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nefroloogiaosakonna professoril Mai Rosenbergil. Ta selgitas, kuidas on võimalik neeruhaigusi ära tunda ja millised seosed on neerudel südame-veresoonkonna tervisega.

 

Teledoktor vastab
Tervisevõtit keerates

Huvitavaid vaidlusi tuleb ette tervisesaates, kus saatejuhil on teaduspõhised arvamused, helistajatel jällegi elukogemused. Eks igaühel ole õigus oma seisukohale. Igatahes küsimus esitati selline: Jalg valutab varvastest kõrgemal, kus on näha peopesasuurune punane laik, pihuga siludes nahast veidi kõrgem, selge piiriga, enne oli palavik ka, nüüd läks üle.

Millele järgneb küsimus - aga kust see roos tuli, pole ju ehmatanud ega vihastanud?

Ja siis läheb lugu huvitavaks... Järgmine helistaja on üsna pahane proua, kelle arvates ajab saatejuht rahvale selget pada, sest olevat ju üldteada, et roos tuleb ehmatusest. Või suurest vihastamisest. Temal endal just nii oli, kunagi 30 aastat tagasi vihastas kohutaval kombel oma ülemuse peale ja juba poole tunni pärast oli üks rind valus, nibu ümber justkui okastraat. Läks näitas arstile, see torkas läbi ja laskis mäda välja, siis paranes ära. Vot nii tuleb roos ja pole mõtet asja mingite mõttetute mikroobide süüks ajada.

Dr Viktor Vassiljevile saab küsimusi esitada kirjutades Terviselehele (terviseleht@terviseleht.ee või Endla 3, PK 25, 10122 Tallinn)

 

Aspirini juured on paju all
ALEKSANDER LAANE

Me ei saa eales teada, mis ajendas inimest paju ravimina kasutama ja millal see juhtus. Oletatakse, et inimene võttis paju ravimina kasutusele kuni 10 000 aastat tagasi, kuid loomulikult pole selle kohta kusagil midagi kirjas.
Esimesed kirjalikud allikad pärinevad maailma esimesest totalitaarsest riigist - Sumeri ja selle poolt liidetud Akkadiast Uri kolmanda dünastia perioodist umbes 2000 aastat e.m.a.
Milleks paju täpselt kasutati, pole teada, kuid ta oli inimese- ja loomaravimite loetelus kirjas. Järgmiseks kirjalikuks allikaks on hauaröövlite käest ostetud papüürusrull. Amatööregüptoloog Edwin Smith ostis 1862. aastal 12 naela eest kaks papüürusrulli, millel oli meditsiini puudutav tekst. Ühel rullil kirjeldatakse taime nimega tjeret ehk paju ja selle omadusi - sealhulgas valu- ja põletikuvastast toimet. Rullide kirjutamise aeg jääb aastasse 1534 e.m.a., kuid arvatakse, et need on umbes 3000a. e.m.a. kirjutatud rullide koopiad. Paju toimet kirjeldava rulli ostis hiljem Saksa prof. Ebers - nii nimetataksegi seda Ebersi papüüruseks.
5.sajandil e.m.a. kirjeldab arstiteaduse isa, kreeklane Hippokrates paju valu ja palavikku alandavat toimet. Egiptusest ja Kreekast jõudis vastav teadmine ka Rooma.
On andmeid, et paju kasutati ka 2000 aastat tagasi Hiinas reumaatiliste palaviku, külmetuse, kilpnäärme raviks ja antiseptikumina haavade ning mädanike puhul. Paju kasutati ravimina ka ameerika põliselanike seas.

Kaasajale lähemale
Aastal 1758 leiab Briti vaimulik Edward Stone, et paju tundub sarnane olevat kiinapuu ehk jesuiidipuuga, millest saadud "Pulvis Pat-rum" malaariaravimina kasutuses oli. Teadmise, et kiinapuust tehtud ravimiga saab malaariat ravida, tõid Euroopasse, nagu puu teine nimigi ütleb, jesuiidid, kes olid käinud Peruus misjonitööd tegemas. Kiinapuu oli Euroopas kulla hinnaga, paju kasvas aga igal pool.
Viis aastat kestnud katsetamine ehk esimene teadaolev süstemaatilisem meditsiiniline uuring pajuga tõestas, et pajust saab teha malaariaravimit, valu- ja palavikurohtu. Sellest kirjutas ta ka Londoni Kuninglikule Seltsile, kuid Seltsi poolt see asi sinnapaika jäigi. Stone avaldas oma tähelepanekud ühes teadusajakirjas ning seejärel hakkas paju kui kiinapuu odavama aseaine kasutamine levima.
Erinevalt kiniinist, mis kiinapuu toimeaineks oli ja mis tõepoolest malaariat märgatavalt ravis, suutis paju toimeaine salitsiin malaariat siiski vaid vaigistada, kuid muude palaviku ja valuga kulgevate haiguste puhul oli ta mõjusaks ravimiks.
Toimeainet proovisid esimestena välja puhastada Brugnatelli ja Fontana Itaaliast aastal 1826, salitsiini nime pani ainele aga 1828. aastal sama töö edukamalt teinud Johann Buchner Münchenist. Õige pea hakati pajukoort palavikurohuna arstide poolt laialdasemalt välja kirjutama.
Salitsüülhappe sünteesis esmakordselt Itaalia keemik Raffaele Piria 1838. Pajust saadud aineid hakati palavikualandajana, põletiku- ja valuravimina laialdasemalt kasutama ning siis ilmnesid ka kõrvaltoimed, enamasti oli selleks maoärritus. Charles Frederic Gerhardt oli esimene, kes sünteesis tänapäevasele ravimile lähemal oleva atsetüülsalitsüülhappe aastal 1853. Teiste meetoditega järgnesid temale von Glim 1859 ja 10 aastat hiljem Schröder, Prinzhorn ja Kraut. Aastast 1880 hakkas Saksa keemiatööstus süstemaatilisemalt ravimite väljatöötamisele mõtlema.
Vastuoluline lugu sellest, kuidas sündis siiani kasutatav aspirin ja miks see tänapäevalgi heas kirjas on, leiad järgmisest Terviselehest.

 

Nalja

Kui kilekott laguneb looduses kümme või sada aastat, aga asfalt peab vastu vaid ühe talve, siis miks me ikka veel katame tänavaid asfaldiga?

***

"Ma tahan selle mantli, mille ma teilt ostsin, välja vahetada."
"Miks siis? See on väga hea mantel ja sobib teile!"
"Naisele ei meeldinud."
"Ehk peaksite hoopis naise väljavahetamisele mõtlema?"

***

Lahutusasi kohtus. Kohtunik püüab noori siiski lepitada.
"Tahan lahutust ja kõik! Naine on mind täiesti ära vaevanud sellest ajast, kui ta kitse toas pidama hakkas! See kitsehais on õudne, mis kogu aeg korteris on!"
"Ehk piisaks sellest, kui tuulutamiseks aken avada?"
"Aken?! Et kõik minu tuvid ära lendaksid!?"

***

Kohtuvad kaks majandusteadlast ja räägivad kriisist. Räägivad tundi kaks.
"Ütle ausalt, kas sa saad sellest midagi aru?"
"Ma kohe seletan!"
"Ei-ei! Seletada võin ma ise ka, aga kas sa sellest miskitki aru saad?"

 

Selle nädala Terviselehe trükitud väljaandest leiate lisaks järgmised teemad

  • Tervisenaps ja vanem autojuht Aleksander Laane
  • Rahvusvaheline Neerupäev 13. märtsil 2014
  • Varane ravi võis päästa HIV-positiivse lapse
  • 30 000 aasta vanune hiidviirus ärkas laboris ellu
  • Üldised toitumissoovitused kroonilise neeruhaiguse riskirühma haigetele
  • Toitumissoovitused kroonilise neeruhaiguse korral
  • Mida näitab uriinianalüüs
  • GoodNews: SAMM NR 5: Leia üles omasugused Monika Kuzmina, GoodNews peatoimetaja
  • Küsi arstilt
  • Punapeet on kasulik meile kõigile
  • RETSEPTID - Peedi-porgandi mahl ingveriga jpt.
  • Viljeldavate põllukultuuride mitmekesisus langeb
  • Laste kasvuvalud
  • Somaatika - nooreks jäämise kunst
  • Verekeskuste trükireklaamid pälvisid Kuldmuna

 

NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi