Terviseleht nr. 42, 2. detsember

 

Lisamotivatsiooni kaalulangetuseks, eriti naistele

Suur kaal, rääkimata rasvumisest, avaldab teadagi mõju tervisele. Kui tavaliselt kirjutatakse kaalu ja südame-veresoonkonna haiguste seostest, siis rahvusvaheline vähiuuringute agentuur saab nüüd esitleda vähiga seotud numbreid. Ja need numbrid on naistele kaalult olulisemad kui meestele.

 

Uudiseid üle ilma
Aleksander Laane

Hea uudis ka neile, kes armastavad jogurtit. Harvardis on kindlaks tehtud, et jogurti tarvitamine aitab teist tüüpi diabeedi teket vältida. Iga päev 28 grammi jogurtit ja sa langetad diabeedi tekke riski 18%. On selle põhjuseks nüüd bakterid, magneesium või kaltsium – seda ei tea, aga hästi ta mõjub!
Suitsetamisest kui tervisele ainult kahjulikust harjumusest on võimalik vabaneda. Möödunud nädalal avaldati USAs andmed suitsetajate arvu languse kohta – täiskasvanute seas on suitsetajate osakaal 17,8%. See on vähemalt 50 aasta kõige madalam näitaja alates 1965. aastast, kui suitsetamist mõõtma hakati. Võrdluseks – Eestis on suitsetajaid tervelt 26%. Paneb mõtlema, kas pole? Mis on aga USA andmetes huvitav – tubakasõltuvus on tugevam homode ja lesbide hulgas. Põhjuseks pakutakse suuremat stressi ja stigmatiseerimist.
Sealsamas USAs on esimesed katsed läbinud terapeutiline ehk raviv vaktsiin metastaasidega rinnavähi vastu. 14 patsiendist pooltel õnnestus vähi kasv peatada vähemalt aastaks ning kõrvaltoimed on sellel ravimil väga leebed. Uus vaktsiin paneb valgeliblesid, mis on keha immuunsüsteemi osa, ründama kõiki rakke, milles on vähi tekitatud valk mammaglobiin-A. Nüüd, kus vaktsiini ohutus on tõestatud, saab asuda suurema hulga patsientidega katsetama, kuidas tõhusust veelgi parandada.
AIDSi epideemia olevat eelmisel aastal saavutanud oma tipu. Vähemalt nii arvatakse, sest olemasolevatel andmetel langes uute nakatunute arv maailmas 100 000 võrra. Aastal 2012 nakatus 2,2 milj inimest ja 2,1 miljonit uut nakatunut loeti kokku aastal 2013. Samal ajal kasvas tohutult elupäästvat ravi saanud inimeste arv – 1,6 miljonilt 2,3 miljonini. Lisaks elu päästmisele ei lase ravimid viirusel ka eriti paljuneda – sellest on ilmselt osaliselt tingitud ka uute nakatunute arvu vähenemine. Võidust on muidugi vara rääkida – ja väljaminekud epideeemia ohjamiseks on endiselt koletult suured.

 

Lastefond kutsub üles kinkima annetust

SA TÜ Kliinikumi Lastefond pakub heasoovlikele inimestele võimalust rõõmustada oma lähedasi jõulude puhul haigete laste toeks tehtud annetust tähistava heategevusliku kinkekirjaga.
Heategevuslik kinkekiri annab saajale teada, et talle on kingitud heategu, kuivõrd tema jõulukingitus läks tänavu SA TÜ Kliinikumi Lastefondi tegevuse toetuseks abistades nii haigeid lapsi üle Eesti.
Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv selgitab, et kinkekiri on võimalus teha kingitus ühtaegu nii oma lähedasele kui abivajavatele lastele: "Haiged lapsed ja nende pered leiavad toetust ja lahenduse oma murele ning kinkekirja saaja saab kingituseks suurepärase sooja emotsiooni teadmisest, et tema jõulukink teeb head paljudele haigetele lastele." Liiv lisab, et kinkekiri on ideaalne jõulukingitus, sest pühad on aeg, mil võtame argitoimetustest aja maha ning märkame rohkem inimesi enda ümber, sealhulgas ka abivajajaid. "Oma lähedaste keskel jõuluaega nautides mõistame, et kõigi jaoks ei pruugi see aeg olla nende murede taustal nii helge ning tunneme, et tahaksime nende heaks midagi ära teha. Oma heategevusliku kinkekirjaga tahamegi inimestele pakkuda südantsoojendavat ning lihtsat võimalust sel härdal ajal head teha."
Oma lähedaste seesuguse kingitusega rõõmustamine on kiire ja lihtne: selleks ei ole vaja teha muud, kui kanda endale sobivas summas annetus üle Lastefondi annetuskontole ning saata ülekannet tõendav dokument koos kinkekirja sooviga e-maili aadressile lastefond@lastefond.ee. Seejärel saadetakse kingitegija e-maili teel vastu ilusa kujundusega kinkekiri, mille saab jõuluvana kingikotti pistmiseks ise välja printida. Annetuse summat kinkekirjale ei märgita. Kindlasti võiks e-kirjas või ülekande selgituses ära märkida kingisaaja nimi, et Lastefond saaks teda kui annetajat oma kodulehel tänada.
Kinkekirju saab soetada kuni 22. detsembrini, mis teeb neist suurepärase viimase hetke jõulukingi.

 

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

Vananeva ja kahaneva rahvastikuga väikeriigis peaks olema tähtis iga inimese käekäik ja tervis. Meie majanduse areng sõltub oluliselt rahva tervisest. Terved inimesed panustavad majandusse ning ühiskond ei pea kandma suuri sotsiaalkulutusi nende toimetulekuks. Teadusuuringud kinnitavad, et kolmandik kuni pool majanduskasvust tuleneb rahvastiku tervisekapitalist, inimeste kehv tervis aga toob majanduskahju kuni 15% sotsiaalmajanduse kogutoodangust.
Maailma terviseorganisatsiooni uuringute järgi on olulisemad tervisemõjurid sotsiaalne ebavõrdsus, laste vaesus ja tervistkahjustavad ained, eriti alkohol. Suurema ebavõrdsusega riikides on väiksem tootlikkus, majanduskasv ja heaolu. Vaesuses kasvanud lapsed vajavad täiskasvanuna oluliselt suuremaid tervishoiu- ja sotsiaalkulutusi ega suuda piisavalt panustada majandusse. Maksupoliitika ja sotsiaalsüsteemi muudatustega on võimalik sotsiaalset ebavõrdsust ja laste vaesust vähendada ning luua eeldused tervema põlvkonna kasvamiseks.
Alkoholi tarvitamisega otseselt seotud haigustest ja vigastustest tingitud kulud on Eestis kuni 820 miljonit eurot aastas. Neid kahjusid saab vähendada, kehtestades mõjuvad piirangud alkoholi reklaamile jamüügile ning tõstes oluliselt aktsiisi.
Eesti inimesed elavad tervena vähem aastaid kui teised eurooplased. Riigi arenguks on vaja investeerida tervisesse. Rahva tervise parandamiseks ei piisa ainult inimeste hoiakute ja tervisekäitumise muutumisest. Tervise edendamises ja haiguste ennetamises tuleks keskenduda tõenduspõhistele terviklahendustele.
Hea ja kättesaadava arstiabi ja rehabilitatsiooniga on võimalik vähendada kergete terviseprobleemide süvenemist, parandada krooniliste haigete elukvaliteeti ja taastada nende töövõimet. Meil on ligi 80 000 ravikindlustamata inimest, kes saavad ainult vältimatut abi, ravijärjekorrad ületavad lubatud piire ja ravimata hambad põhjustavad raskeid tüsistusi. Jättes tegemata vajalikud kulutused, tekitab riik tulevikuks teadlikult hoopis suuremaid tervishoiukulusid, mis oleksid välditavad. Euroopa riigid kulutavad tervisele keskmiselt 9,5% SKP-st. Euroopa Liidu pingerea viimastena on Eesti ja Rumeenia tervishoiukulude osakaal ainsatena viie protsendi sees SKP-st.
Riigikontrolör tõdes oma aastaaruandes, et avaliku arutelu puudumine tervishoiu edaspidiste võimaluste üle ja ravikindlustuse rahastamise jätkusuutlikkust tagavate põhimõtteliste otsuste edasilükkamine on toonud kaasa olukorra halvenemise tervishoius.
Arstkond ühineb Riigikontrolli seisukohaga ja kutsub valitsust ja riigikogu edasilükkamatult tegema rahva tervise parandamiseks ja tervishoiusüsteemi püsimiseks vajalikke otsuseid.
Tallinnas 29.11.2014
Eesti Arstide Liidu üldkogu

 

Näitlejanna Adeele Sepa lemmikjoogiks on kitsepiim
JAAN LUKAS

Viljandi teatri Ugala noore näitlejanna Adeele Sepa mõttemaailma ja eluviisidesse mahub palju ka tervisega seonduvat. Olgu nendeks märgusõnadeks siis kitsepiim, porgandipeenar nii otses tähenduses kui ka metafoorina, tervisejooks Viljandis, budistlikud tõekspidamised. Kõigest sellest ja paljust muustki rääkis Adeele Sepp Terviselehele.

 

Dr Sulev Ulp: Rinnavähi skriiningu korraldus ja kvaliteet on paranenud
JAAN LUKAS

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku vanemarst-õppejõud Sulev Ulp juhib ühte rinnavähi skriiningu meeskonda. Eesti Vähiliidu sügiskonverentsil märkis oma ala tunnustatud spetsialist, et rinnavähki haigestunud naiste elulemus on viimase 10 aastaga paranenud 11%.
Veel saame teada, et kõige aktiivsemalt käisid 2013. aastal naised rinnavähi uuringul Jõgevamaal. Arst lükkab ümber ka uuringusse skeptiliselt suhtujate seisukohad.

 

Teledoktor vastab
Tervisevõtit keerates

Hädas süüakse kartulikoori, aga tervisesaatesse helistas uudishimulik proua ja uuris, kas on kasulik munakoori süüa, pidavat andma kaltsiumi luuhõrenemise vastu. Ja et munakoore alune nahk olevat väga kahjulik.

80-aastane naispensionär kurtis, et vererõhk on hommikuti 100 ja õhtuti tõuseb 200-ni.

Siis helistas meesterahvas ja sellise murega, et temal rasvkasvajaid igal pool üle keha, enamasti kätel ja seljal. Diagnoos pandud ja arst on öelnud, et pole ohtlikud ja opereerimine on vabatahtlik. Nüüd siis helistabki ja küsib, et kas võib mitu tükki korraga lõigata.

37-aastane naisterahvas küsis, kas spondüliidi puhul on nõelravist abi?

Vastab VIKTOR VASSILJEV
Dr Viktor Vassiljevile saab küsimusi esitada helistades neljapäeviti kell 22.10-22.45 Tallinna TV-sse telefonil 6 631 388 või kirjutades Terviselehele (terviseleht@terviseleht.ee või Endla 3, PK 25, 10122 Tallinn)

 

Nali

Mees, läbi une: "Kallis, võta mul sussid jalast ja lülita telekas välja!"
Naine: "Ei saa veel, kallis. Me oleme ikka veel teatris!"

***
Sokratese juurde tuli kord üks mees ja ütles: "Kas tead, mida sinu sõber sinust rääkis?"
Sokrates: "Enne, kui räägid mulle selle uudise, sõelu seda kolme sõelaga. Esimene on tõe sõel. Kas oled kindel, et see, mis sa tahad minule nüüd öelda, on tõde?"
"Noh, ma kuulsin seda teistelt."
"Teine sõel on headuse sõel. Kas oled kindel, et see uudis rõõmustab mind, teeb minule head?"
"Üldsegi mitte."
"Ja lõpuks kasuta kasulikkuse sõela. Kas see uudis on kasulik?"
"Kahtlen selles."
"Ja sa tahad minule rääkida uudise, milles pole ei tõde ega headust ning lisaks on see veel kasutu. Milleks seda siis rääkida?"
***
Kohtunik pöördub ämma poole, kes on poest varastanud purgi virsikutega.
"Mida te varastasite?"
"Purgi virsikutega."
"Mitu virsikut purgis oli?"
"Kuus."
"Kuus päeva aresti!"
Väimehe hääl saalist: "Ta varastas purgi herneid ka!"

 

Selle nädala Terviselehe trükitud väljaandest leiate lisaks järgmised teemad

  • Ettevõtlusamet kutsub noori Kutselaborisse elukutseid testima
  • Tallinna Keskraamatukogu korraldab detsembris kolm raamatutäikat
  • Politsei keelab Peipsi järvele ja Narva veehoidlale mineku
  • Meelerännakute plaat lastele
  • Gripivaktsiin ergutab kaitset ka mineviku viiruste vastu
  • Noored arvavad senini, et alkoreklaam neid ei mõjuta
  • Kriitika raskendab teismelistel vanemate vaatenurga tajumist
  • Kasulik pistaatsiapähkel
  • Rimi: energiajookidele seatud piirangud mõjuvad
  • Imikud mäletavad meeldivat
  • Muudatused Tallinna bussiliinide sõidugraafikuis
  • Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem

 

 

Terviseleht nr. 40, 18. november

 

Tervisenaps päevas sobib meist vaid 15 protsendile

Teatavasti on siiani räägitud, et väike naps päevas tuleb täiskasvanu südametervisele vaid kasuks. Rootslased on selle väite geeniuuringutega kahtluse alla seadnud.
Mõõdukaks alkoholitarbimiseks peetakse ühte jooki naistele ja kaht meestele. Mõeldud pole siin muidugi pudelit "haljast", vaid jooki, kus õige vähe alkoholi sees. Nimelt on ühe "dringi" mõõduks 14 grammi puhast keemilist ainet C2H5OH, mida etanooliks kutsutakse. See vastab siis 35grammile viinale või umbes 120grammile veinile või lahjema õlle pudelile.
Gothenburgi ülikooli Sahlgrenska Akadeemias tehtud uuringus osales 618 tõsisemate südamehaigustega inimest (453 meest ja 165 naist) ja 3000 tervet katsealust. Kõik nad olid kuni 75 aastat vanad. Neid uuriti põhjalikult alkoholikasutuse osas, lastes täita ankeete ning tehti ka vere- ja geenianalüüsid.
Juba mõnda aega on teada, et ühe kindla valgu valmistamist juhtiv geenijupp mõjutab kuidagipidi alkoholi mõju inimese südamele ja veresoonkonnale. Selleks valguks on kolesterüülestri transferaasi üks variantidest (CETP TaqIB), mille "valmistajaks" on kindel geen.
Professor Dag Thelle juhitud uuringust selgus, et just selle valgu ja geeni õnnelikud omanikud saavad nautida ühe tervisenapsi südant kaitsvat mõju. Kuid selliseid inimesi on elanikkonna hulgas vaid 15%. Mis tähendab, et enamusele, tervelt 85% meist, sage alkoholitarvitamine südametervist ei too. Pigem ikka viib hoopis. Ka prof Thelle ütleb, et ainuüksi mõõdukusest alkoholitarbimisel kasu pole - "õige" geenivariant peab ka olema, et süda suudaks isegi "mõõdukuse" välja kannatada.
Miks see CETP geenivariant veresooni kaitseb, pole üheselt selge. Üks hüpotees on, et CETP kallutab tasakaalu "hea" kolesterooli kasuks ja aitab sellega liigse "halva", mis veresoonte sisekihti kahjustama kipub, ära korjata. Teine hüpotees väidab, et alkohol sisaldab antioksüdantidena toimivaid aineid. Prof. Thelle arvab, et mõlemad hüpoteesid võivad olla õiged, kuid hetkel pole siiski teada, kuidas täpselt see biokeemiline mõjurada kulgeb. Prof Telle ütles ka , et nende uuring on küll üks samm õiges suunas, kuid lisauuringud on hädavajalikud. Vaid siis saab mõne aja pärast geene uurides öelda, kellele on alkohol mõõdukal kasutamisel suhteliselt ohutu või isegi kasulik ja kellele kindlasti mitte.

 

Uus ühendus inimeste tervise parandamiseks

14. novembril käivitasid 40 innovaatilist tervise- ja meditsiinitehnoloogia ettevõtet ühenduse, mis hakkab kandma nimetust Estonian Connected Health Cluster (ECHC). ECHC eestvedaja, Tallinna Teaduspargi Tehnopol äriteenuste osakonna juhi, Külle Tärnovi sõnul on Eesti Euroopas esirinnas, mis puudutab haigustepõhise teabe edukat kasutamist patsientide hüvanguks. "Seda tõestavad käivitunud e-teenused meditsiiniandmete käsitlemiseks, mille eduka toimimise eelduseks on X-tee ja ID-kaart. Tervise andmeid koguvad täna paljud seadmed ja mobiilirakendused, kuid neid ei kasutata süsteemselt inimeste tervise hoidmiseks ja haiguste ennetamiseks. Loodame üheskoos selle süsteemi Eestis käivitada ."
"Inimesed on täna palju altimad sisestama enda kohta käivat personaalset terviseinformatsiooni andmebaasidesse, et saada vastu olulist teavet, oskuseid ja nõuandeid elukvaliteedi parandamiseks. Samuti tekib lugematul hulgal tervist puudutavaid andmeid näiteks mobiilirakendustest, mis jälgivad inimese sportimist, liikumist, magamist, suhtlemist jms. Neid andmeid kasutades on võimalik väga personaalseid teenuseid välja töötada ning neid edukalt turule tuua," lisas Tärnov.
"Täna pakub Cognuse oma klientidele rehabilitatsioonitarkvara, mis aitab arstidel hinnata ning patsientidel taastada oma kognitiivseid oskuseid pärast ajutraumat või insulti. See teenus lahendab ühte probleemi teatud patsientide jaoks. Samas, võib toote kasutusvaldkond olla oluliselt laiem. Koostöös ettevõtetega ja tervishoiuasutustega saame parema ligipääsu sihtgruppidele ning tekkivast andmestikust saame uusi seoseid veelgi efektiivsemate rehabilitatsiooniplaanide loomiseks," ütles ettevõtte Cognuse juht Andres Mellik.
Allikas: www.med24.ee

 

Energiajoogil pole kohta laste joogivalikus

Ameerika südameassotsiatsioon on avaldanud raporti, mis kõneleb esmapilgul ootamatust probleemist - energiajoogi-mürgistustest alla-kuueaastastel lastel. Nagu meilgi, on ka seal olemas spetsiaalsed telefoni-nõuandekeskused, mis konsulteerivad nii arste kui kodanikke erinevate mürgistusjuhtumite puhul. Eestis, muide, on selle keskuse telefoninumber 16662. USA 50 keskuse peale fikseeriti 5156 energiajookidega mürgistuse juhtumit. Hämmastav on aga see, et neist 40% ohvriteks olid alla kuueaastased lapsed.
Energiajoogis on tihtilugu kõvasti kofeiini - võib olla nii 400 mg jagu purgis. Tavalises kohvitassis on kuni 150 mg kofeiini. Nii polegi imestada, et ligi pooltel juhtudest, mis mürgistuskeskustes üldse kofeiiniga seoses registreeriti, olid kaasnähtusteks kiirenenud südamerütm, kõrgenenud vererõhk, krambid või värinad, tajuprobleemid.
Pole ka ime - täiskasvanutel algabki mürgistuse piir pealtpoolt 400 mg päevas - sõltuvalt harjumustest jm, noorukitel 100 mg päevas, lastel aga loetakse piiriks 2,5 mg kehakaalu kilo kohta. Viimast on väga kerge ületada.
Pediaatriaprofessor Steven Lipschultz ütleb, et energiajoogil pole kohta laste joogivaliku hulgas ning et arstid peavad energiajoogist tingitud mürgistuse võimalust arvesse võtma terviserikete põhjuste otsimisel ka täiskasvanute puhul. Enamgi veel - kellel on probleeme südamega või neuroloogilisi kaebusi, peaksid vastupandamatu energiajoogi tarbimise isu puhul enne arstiga konsulteerima.
Prof Lipschultz rõhutab ka, et tegemist on jäämäe nähtava osaga - erakorralise abi osakondadesse jõudnud juhtumeid jpt see uuring ei puuduta.
Aleksander Laane

 

Vaid Türgi kulutab OECD riikidest vähem raha tervisele kui Eesti

Eesti kulutab sisemajanduse koguproduktist (SKP) tervishoiule umbes 5,9 protsenti. Eestist tahapoole jäävad näiteks nii Mehhiko kui Kreeka. OECD kasutas võrdluses viimaseid võimalikke andmeid iga riigi kohta, Eesti puhul 2012. aasta andmeid.
"Üldiselt kehtib seaduspära, et mida suurem rahvuslik rikkus, seda enam kulutab ühiskond ka tervisele. Nii troonivadki tabeli eesotsas rikkamad OECD riigid nagu USA, Holland, Šveits. SKP per capita järgi on Eesti üks vaesemaid OECD riike (vaid Mehhikost, Kreekast ja Tšiilist eespool)," kommenteerib Praxise tervisepoliitika analüütik Priit Kruus.
Tervise olulisust ühiskonnale näitab tervisekulude osakaal SKPst pigem kaudselt. "Olulisem on, mida selle raha eest saame. Saame mõõta vaheeesmärke nagu kättesaadavus ja teenusekvaliteet ning lõppeesmärke nagu näiteks oodatav eluiga. Samas, viimasest oluliselt parem statistiline indikaator on tervena elatav eluiga, mis arvestab inimese tervislikku seisundit. Paraku on Eestis see näitaja olnud viimase viie aasta lõikes langustrendis - 2009. aastal jäi sünnihetkel elada keskmiselt 56,9 aastat, kuid 2013. aastal 55,2 aastat. See, kas suuremad kulutused tervishoiule aitaksid tervislikku seisundit parandada, sõltub juba rakendatavatest meetmetest ehk kuhu ja kuidas raha kulutatakse," räägib Kruus.
"Tasub meeles hoida, et ennetada on oluliselt odavam kui haiguse viimases faasis abi pakkuda ning seega on ka tervitatav suund, kus perearstidele ja pereõdedele antakse rohkem võimalusi varem inimese terviseprobleeme märgata ning abi anda. Tervishoid on mitmetahuline ning selle headuse ja edukuse hindamiseks peab appi võtma hulga erinevaid näitajad - inimeste tervisenäitajatest kuni tervishoiuasutuste töökliimani välja," lisab ta.
Allikas: www.med24.ee

 

Nädal Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMOs

10.nov kuni 17.nov hommikuni pöördus Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) kokku 1505 patsienti, kellest 254 (16,87%) vajasid edasist haiglaravi. Kiirabiga haiglasse toodute arv oli 429 ehk 28,5% kõigist pöördumistest. Intensiivravisaalis vajas abi 30 patsienti.
EMO juhataja dr Kristiina Põllu sõnul oli eelmine nädal sama töine kui nädal varem, jätkuvalt palju patsiente tõi kiirabi, moodustades pea 30% EMO töömahust. Dr Põld täpsustas: "Traditsiooniliselt oli enim pöördujaid esmaspäeval, mil abi vajas kogunisti 245 patsienti, veidi rahulikum päev oli pühapäev, mil abivajajaid oli 193. Väga palju patsiente toodi kiirabiga, moodustades ligi kolmandiku EMO töömahust. Ainsaks päevaks, mil kiirabiga saabunute arv jäi tavapärase keskmise piiridesse oli neljapäev," Lisades: "Erinevate traumadega pöördus EMOsse kokku 330 abivajajat." Jätkuvalt palju on kergemate tervisehädadega pöördujaid, mistõttu võivad ooteajad ületada lubatud ooteaega. "Palume kergemate tervisehädadega patsientidel pöörduda esmalt ikka oma perearsti vastuvõtule," rõhutas dr Põld.

 

Ootan Sind Eesti esimesse "DanceAbility" tantsutundi

"DanceAbility" on improvisatsioonilise tantsu tund. See on tantsu keele otsimise meetod. Mul ei ole valmis tantsusamme - me otsime, leiame, loome need koos. Tantsu keel saab seda rikkam, mida erinevama kehakogemusega inimesed kohtuvad.
Antud tund on mitte kohustus vaid võimalus tantsuks. See on võimalus unustada, kes sa olid või kes sa olema saad ning olla see kes oled praegu. Võimalus olla kohal. Kõik, kes on elus, on võimelised tantsima! Tule! Ja võta Omad kaasa! Avatud tunnid toimuvad Tallinna Puuetega Inimeste Koja Tegevuskeskuses 19. ja 26. novembril kell 17.30-19.00.
Ingliskeelset lisainfot DanceAbility meetodi kohta leiad aadressilt: www.danceability.com.
Küsimuste korral kirjuta mulle aadressil: vares.liis@gmail.com
Liis Vares

 

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi neljapäeval, 20. novembril kell 16.00 Saksamaa kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Saksamaa kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Redo Rain, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tallinna Muumipere Lasteaias vabatahtlikku tööd tegemas. Osavõtt on TASUTA ja tõlgitakse eesti keelde.

 

Suhtlemisklubi "Uued sõbrad"

järgmine üritus toimub 19. novembril Tallinnas, Endla 59 hoovimajas kolmapäeval kell 16.30-18.00. Seekord on kavas India reisi muljed (Delhi, Ganges) ja jututuba (vestlusring neile,kes soovivad suhelda ja tutvuda).
Suhtlemis- ja tutvumisklubi "Uued sõbrad" on loodud, kuna vajame kõik suhtlemist. Lahkudes vanast kollektiivist, kolides, haigestudes, kaotades oma lähedased või lihtsalt ajaga võib tutvusringkond kahaneda või hoopis kaduda. Hea, kui on hobi, et kusagil väljas käia, kuid hobiga tegeledes ei pruugi tekkida püsivaid uusi suhteid. Samas kohas töötades, elades või üksi üritustel käies ei teki tihti võimalust uute sõprussuhete loomiseks. Pinnapealne sotsiaalne suhtlemine ei rahulda inimese vajadust kuuluda mõnda sotsiaalsesse gruppi. Sõpruse tekkimine nõuab aega, sobivat situatsiooni ja sarnase vajadusega inimesi. Seda klubi pakubki. Gruppi, kuhu kuuluda ja koos aega veeta või kust uute sõpradega lahkuda. Või lihtsalt hobikaaslast, et oleks kellega seenele või teatrisse minna, kui oma tuttavatel on teised huvid või oled jäänud täiesti üksi. Suhtlemis- ja tutvumisklubi "Uued sõbrad" on mõeldud täiskasvanutele.
Mitte keegi ei peaks olema üksi! Seega ootame teid vahvasse seltskonda, kellega koos käia ning kuhu ka "võõrad" on oodatud. Pakume uut tutvusringkonda ja koosviibimisi koos suhtlemismängude, reisimuljete, külaliste, ühislaulmistega.
Suhtlemisõhtuid korraldab Anu Tammemäe, kes on varem korraldanud üle kümne aasta kohtumisõhtuid vaimsete huvidega inimestele ja hiljem juhatanud tutvumisklubi vallalistele, kus inimesed tutvusid nii kataloogide kaudu kui laagrites. Nendel üritustel on külalisteks olnud astroloogid Igor Mang, Andres Klemet, Pauksonid, mustkunstnik Erich Udras, psühhiaater Jüri Ennet, muusik Peeter Vähi, tantsuõpetajana Almer Jansu ja teised huvitavad inimesed.
Osavõtutasu on 1 euro.

 

Õde Laura Tehvanile mõjus erilise tänulikkusena patsiendi sügav kallistus
JAAN LUKAS

Peipsi pealinna Mustvee juurtega noor naine Laura Tehvan soovis lapsena saada loomaarstiks. Hilisemad eneseleidmised ja otsused viisid ta aga õppima Tartu Tervishoiukõrgkooli. Nüüd töötab Laura valveõena Jõgeva haigla kirurgiaosakonnas, kus kakskümmend neli tundi võivad mööduda nii tavapärases haiglarütmis kui ka ootamatuste ja üllatustega. Samuti võib teda näha tegutsemas Jõgeva haigla vastuvõtuosakonnas.
Parim tänu, mida Laura patsiendilt saanud, on tugev kallistus. Loomasõbraks on aga Laura Tehvan jäänud tänaseni. Seda tõestab ka üks tema pereliikmeid, kellel kuulsa roomlase nimi Caesar.

Teadaolevalt on teie põhitööks õevalve Jõgeva haigla kirurgiaoskonnas. Millistele haiglaprotseduuridele see tööaeg ennekõike kulub ja kui palju tuleb ette üllatusi-ootamatusi?
Kirurgiaosakonnas olen õena tööl olnud veidi üle poole aasta ning julgen kindlalt väita, et selle küllaltki lühikese aja jooksul olen enda kogemuste ja teadmiste pagasit suurel määral täiendanud. Töötamine toimub 24 tunniste valvetena hommikust järgmise hommikuni ning selle aja sisse mahub rida huvitavaid protseduure, millest enamus on kellaajaliselt paika pandud. Näiteks veeni- ja suukaudsete ravimite manustamised, lihasesisesed ja subkutaansed süsted, inhaleeritavad ravimid, veresuhkru määramine - need on vaid mõned näited protseduuridest, millega õde igapäevatöös kokku puutub.
Üllatusi ning ootamatusi võib ette tulla igas valdkonnas, kaasa arvatud ka meditsiinis. Sel puhul on ülimalt oluline säilitada rahu, külm närv ning enda pädevuse piires olukorrale lahendus leida, vajadusel ka abi kaasata.
Peale kirurgiaosakonna töötan õena ka Jõgeva haigla haigete vastuvõtu osakonnas, kus alustasin tööd 2013. aasta detsembris. Ootamatuid olukordi, kus peab kiirelt reageerima ja tegutsema, tekib üsna tihti, sest kunagi ei tea, millise kaebuse või probleemiga inimene uksest sisse astub. Oluline roll on meeskonnatööl (valvearst/õde/hooldaja), et patsiendile parimat lahendust ja ravi pakkuda.

Tervist peegeldavad meditsiinilised näitajad. Patsientidel on aga ka oma emotsionaalne pool ning alati pole meeleolu ühel või teisel põhjusel kõige parem. Mida peab õde oskama, et selliste patsientidega kontakti saada? Võib-olla on teil selles suhtes ka mõni spetsiifiline lähenemisnurk?
Meil kõigil on oma emotsionaalne pool ning arvan, et patsientidel väljendub see haiglakeskkonnas ehk isegi rohkem, sest puudub mugavustsoon, millega igapäevaselt on harjutud. Haiglas kehtivad kindlad reeglid, lähedasi pole alati kõrval ning mõnikord on ka kurnav jagada palatit võhivõõrastega. Kõik eelnev ning lisaks ka haiglasviibimise põhjus ise võivad tekitada stressi, mis omakorda muudab meeleolu nukraks. Leian, et empaatiavõime on sel puhul õe töös möödapääsmatu - õde on patsiendi jaoks isik, kes on osakonnas olemas ja kättesaadav ööpäev läbi ning enda mure jagamine on siiski pool võitu. Mõnikord piisab lihtsalt rääkimisest, arutlemisest, mõtisklemisest ning kui patsiendi meeleolu tänu sellele paremaks muutub, on juba suur töö tehtud.

Arvestades, et Jõgeva haiglas töötab õhtupoolikul ja öösiti vaid üks valvearst, on vist valveõel vastutusala piisavalt suur? Kuidas hindate oma teadmisi ja oskusi selle vastutuskoorma kandmiseks? Millised on olnud kõige keerulisemad juhtumid valvekordade ajal?
Keerulisi juhtumeid on tõesti ette tulnud ning neid tuleb kindlasti ka tulevikus, kuid õnneks ei ole õde kunagi selle otsustus- ja vastutuskoormaga üksi - kui olukord nõuab kiiret sekkumist, siis esmatähtis on hinnata patsiendi seisund, teostada esmased protseduurid ning edasi järgida valve- või raviarsti juhiseid, kes otsustab edasise ravitaktika. Tervishoiu kõrgkoolist saadud kutsealaseid teadmisi on palju ning suuremat osa neist olen saanud ka praktikas rakendada.

Millal algas tõsisem huvi meditsiini vastu ja mis oli selles valdkonnas esimene meeldejäävam kogemus?
Lapsepõlve unistus oli saada loomaarstiks, kuid kuna mulle väga loomad meeldivad, siis mõte näha abitut abivajajat raskes seisus sundis elukutse valiku üle pingsalt järgi mõtlema. Vanemate ja staažika Mustvee meediku Eha Laiuste soovitusel proovisin minna vanaema jälgedes - õppida laborandiks, mis on samuti üks tervishoiu haru ning meditsiiniga tihedalt seotud, kuid õppides aasta bioanalüütiku eriala, tundsin, et see ei ole päris see.
Meeleolu oli nukker, kui pidin tuupima õhtust õhtusse kliinilist keemiat ja molekulide ehitust, samal ajal huvi ja uudishimuga jälgides õeks õppiva toanaabri anatoomia, füsioloogia ja psühholoogia konspekte. Sel hetkel tundsin sügaval sisimas, et olen valmis ette võtma õpingud õe erialal. Mõeldud, tehtud - 8 kuud tagasi sai minu kolme ja poole aasta pikkune õppetöö läbi ning võin kindlalt väita, et olen enda valikuga 100% ja rohkemgi rahul. Teen tööd hingega ning rahulolu patsiendi silmis on alati parim tänu.

Millises kõrgkoolis õeks õppisite ja kujunesid teil välja ka lemmikõppeained ja -õppejõud?
Olen lõpetanud Tartu Tervishoiukõrgkooli. Kõige huvitavamad olid kindlasti praktikatunnid, kus sai loengutes õpitud teooriat rakendada. Samas just praktilised eksamid ja arvestused olid alati kõige pingelisemad, pannes nii mõnelgi korral käe värisema, sest õppejõud jälgis kullipilguga iga tehtud liigutust ning eksam sai ka hinnatud vastavalt sooritusele. Üldjuhul kehtis reegel - kes käis korralikult praktikumis kohal, sai ka positiivse hinde. Minule isiklikult meeldisid alati psühholoogia loengud, sest õppejõud tõi näiteid elust enesest ning pani terve saali end kuulama.

Kus sooritasite praktika, mis on meeles esimestest kokkupuudetest patsientidega?
Just esimesed praktikad ongi kõige eredamalt meeles, sest kõik oli uus ja huvitav ning saadud kogemused jäid ka paremini meelde. Kusjuures üks minu esimesi praktikaid oligi Jõgeva haigla kirurgiaosakonnas ning ilmselt sealt ma väikese huvipisiku kirurgia valdkonna vastu saingi.
Praktika ajal pakuti mulle võimalust töötada abiõena EKG kabinetis, ilma pikema mõtlemiseta võtsin pakkumise vastu. Õppisin protseduuri selgeks ning olin ise väga rahul ja õnnelik, et sain teha õetööd, mis nii hingelähedane. Kuud möödusid kiirelt ning kooli kõrvalt sain aega ka haiglas tööl olla ning enda teadmisi rikastada mitmes valdkonnas - olen lühiajaliselt õena tööl olnud gast-roenteroloogia, kardioloogia, pulmonoloogia ja ortopeedia kabinetis.

Mõned päevad tagasi tegite EKGd Sadala rahvamajas. Mis seal täpsemalt toimus? Sadalas toimus tervisepäev, kus paikkonna elanikud said erinevaid meditsiiniuuringuid teha. Osalesin sellisel üritusel esmakordselt ja tegin südamefilme. Soovijatele kommenteeris EKG-del kajastuvat Jõgeva haigla juhataja Peep Põdder. Kokku käis Sadala rahvamajas tervist kontrollimas sadakond inimest, enamasti vanemaealised, kuid oli ka keskealisi ja noori. Sellised tervisepäevad külades ja alevikes on igati vajalikud. Olen valmis tulevikuski nende toimumisele kaasa aitama, kui vanemad kolleegid kaasa kutsuvad.

Kuivõrd oskavad patsiendid või nende lähedased tänulikud olla?
Tänulikkust saab väljendada erinevat moodi - meeldejäävamad on need, mis tulevad südamest. Meenus paari päeva tagune seik, mil ühe eakama patsiendi tervislik seisund oli niivõrd palju paranenud, et raviarst lubas ta kodusele ravile ning see siiras rõõm, tänutunne, silmadesse valgunud pisarad ja tugev südamest tulev kallistus oli parim tänu, mida õde võiks kogeda.

On tulnud õena tegutseda ka väljaspool tööd - näiteks kellelegi esmaabi andes?
Õnneks ei ole väljaspool tööaega raskeid ja keerulisi situatsioone seni ette tulnud, kuid abivajajale ei pööra ma kunagi selga. Kui oskan, siis aitan nõu ja jõuga. Samuti ei pelga ma enda teadmisi ja soovitusi ka teistele jagamast - kui need aitavad inimese tervist kontrolli all hoida, siis just see ongi parim tänu ja tunnustus tehtud töö eest.

Kuidas suhtuvad teie ametisse vanemad, sõbrad ja tuttavad?
Minu vanemad, vanavanemad ja sõbrad on mu elukutse valikul suurt ja olulist rolli mänginud ning kindlasti on nad väga rahul, et minust erialalt tervishoiutöötaja on saanud.

Millele kulub tööst vaba aeg?
Üheks minu huviks on aastaid olnud fotograafia - meeldib olla aparaadi taga ning erinevaid hetki jäädvustada. Viimati jäi ühel sügisõhtul pildile Laiuse mäelt avanev kaunis ja müstiline päikeseloojang.

Loomaarsti teist küll ei saanud, kuid kuuldavasti olete suur kassisõber?
Kass on väärikas perekonnaliige Mustvees vanematekodus. Omal on mul kass ka Jõgeva kodus. Kaubahallis soovis üks inimene musta kassipoega ära anda ja kaasaga leidsime, et seda loomakest ei saa üksida jätta.

Ja kassi nimeks sai Miisu, Nurr või Ants?
Ei, hoopis Caesar.

Teie ema on Mustvee kultuurikeskuse juhataja ja ka raamatukogu eestvedaja Laidi Zalekešina. Mis on teie enda lemmikraamat?
Mulle on juba väikesest peale raamatuid sirvida ja lugeda meeldinud ning seetõttu on ka lemmikraamatuid palju. Eelistan huvitavaid, kaasahaaravaid ning mõnikord üllatava puändiga teoseid, mis pakuvad mõtlemisainet ka pärast seda, kui raamat läbi loetud on. Raamatukogu juhataja tütar olla on suur eelis - tihtipeale saab olla kursis värskeimate uudiste ja uute teostega. Hetkel loen ema poolt soovitatud romaani "Kadunud".

Olete sündinud Peipsiäärses Mustvees, praegu elate Jõgeval. Kuidas iseloomustate neid linnu tervisesõbralikkuse vaatevinklist?
Mõlemad linnad on minu jaoks olulisel kohal ja erilise tähtsusega - Jõgeval olen ma enda kaksikvenna Indrekuga sündinud, Mustvees üles kasvanud ning elutee on mind taaskord Jõgeva linna tagasi toonud. Võrreldes neid kahte linna tervisesõbralikkuse osas, siis näiteks Jõgeval on rohkem võimalusi tervisespordiga tegelemiseks - linnas asub staadion, olemas on ka terviserada ning lühikese sõidu kaugusel saab ka külmal ajal Kuremaa ujulas ujumas käia. Mustvees on see võimalus vaid suvel Peipsi järves. Järvest, mida turistid mõnikord piiritu suuruse tõttu ka mereks peavad, tunnen ma Jõgeval olles suurt puudust - talvel on mu meelistegevuseks uisutamine/suusatamine, milleks on Mustvees igal aastal head tingimused loodud - kui ilmataat muidugi lubab.

 

Une ajal tuntud lõhnad mõjutavad käitumist

Isegi kui teadvus õhtul magama minnes tundideks kaob, ei tähenda see, et aju töötamast lakkab ja väliskeskkonnast täielikult eraldatakse. Värske töö näitab, et võime une ajal uusi seoseid luua võiks viia teraapiateni, mis aitaksid inimesi võõrutada erinevatest sõltuvuskäitumistest, näiteks vähendada suitsetavate sigarettide arvu.
Iisraelis asuva Weizmanni instituudi teadlased tegid veidi enam kui nädala vältel katseid 66 suitsetamisest loobuda üritava vabatahtlikuga. Neist osade haistmismeelt virgutati kala ja roiskuvate munade haisuga paari sekundi vältel ärkveloleku ajal, teiste nina pidi seda haistma aga pärast katsealuste uinumist. Enne ebameeldivat lõhna anti osadele lisaks nuusutada suitsulõhna, mis lõi kahe aistungi vahel seose.
Noam Sobeli töörühm leidis, et katsealused, kelle puhul üritati suitsulõhna mädamunadega seostada magamise ajal, suitsetasid järgneva nädala vältel kolmandiku võrra vähem. Suitsetajate puhul, kellel vastavaid seoseid luua ei üritatud, midagi taolist ei märgatud. Töörühm märgib, et lõhnateraapiat võiks kasutada ühe viisina, kuidas sõltuvusest vabaneda, kuna aju haistmiskeskused on tihedalt seotud dopamiini tootvate neuronivõrgustikega. Lisaks ei ole lõhnad erinevalt helidest tavaliselt piisavalt tugevad, et inimesi unest äratada.
Töörühm nendib samas, et tegu on alles esimese sammuga. Uurimuse ülesandeks polnud panna inimesi suitsetamisest loobuma, vaid pigem uurida, kas une ajal aju mõjutamisega on võimalik muuta inimeste käitumist nende ärkveloleku ajal.
Töö ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.
Allikas: ERR

 

Suudlejad vahetavad kümneid miljoneid baktereid

Suudlus pole kunagi lihtsalt suudlus, sest igal suudlusel suunduvad suust suhu miljonid bakterid. Hollandi teadlaste värskest uurimistööst selgub, et kümne sekundi pikkuse suudluse ajal võib ühelt suudlejatelt teisele üle minna lausa 80 miljonit bakterit. Selgus ka see, et kui partnerid teineteist vähemalt üheksa korda päevas suudlevad, siis saavad nende suubakterite kooslused teineteisega äravahetamiseni sarnaseks.
Inimkehas on baktereid rohkem kui keharakke endid ja bakteritel on palju tähtsaid ülesandeid. Nad aitavad toitu seedida, toitaineid sünteesida ja ka haigusi ära hoida. Igal inimesel on bakterikollektsioon, seejuures aga üsna isikupärane. Suus elab umbes 700 bakteriliiki ja neid saab siis suudeldes üksteisega vahetada.
Madalmaade rakendusuuringute organisatsiooni TNO ja Amsterdamis tegutseva muuseumi Micropia teadlased eesotsas Remco
Kortiga tegid suudlusuuringuid 21 elukaaslaspaariga. Katseisikutele anti juua probiootilist jooki, mis sisaldas laktobatsille, bifidobaktereid ja muid kasulikke pisielukaid. Selgus, et pärast kümnesekundilist suudlust oli partneril neid probiootilisi baktereid suus kolm korda rohkem kui enne, mis tähendabki siis umbes 80 miljoni bakteri juurde saamist.
Terves loomariigis ei ole teisi nii suuri suudlejaid kui inimesed. Samas umbes kümnes protsendis inimkultuurides ei ole suudlemine jällegi üldse kombeks. Mõned teadlased on mõtisklenud, et bakterite vahetus võibki olla üks suudlemise funktsioone. Võibolla vajalik näiteks selleks, et raseduse puhul oleks naisel kindlamini väljakujunenud immuunsus mõnede lapsele ohtlike bakterite vastu.
Samas ei olegi seni väga põhjalikult uuritud, kuidas bakterid suudlemisel tegelikult levivad. Nüüd siis veidi on ja tulemustest võib lugeda ajakirjast Microbiome.
Allikas: ERR

 

Doktor Toomas Marandi ratsionaalsest farmakoteraapiast
JAAN LUKAS

Polüfarmakoteraapiaga ehk mitmete ravimite üheaegse tarvitamisega puutuvad kokku kõik arstid. Iseäranis põhjalikult on selle alaga tegelenud Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötav kliiniline farmakoloog ja kardioloog Toomas Marandi, kes esines ettekandega teemakohasel konverentsil.
Usutluses Terviselehele rõhutas Toomas Marandi, et ravimikasutuse suurenemine nii Eestis kui ka teistes riikides sunnib pöörama tähelepanu ravimite ohutuse ja toime erinevatele aspektidele ja vaagis ka teisi polüfarmakoteraapiaga seotud valdkondi.

Mis oli konverentsi "Polüfarmakoteraapia kliinilises praktikas" Eestis toimumise ajendiks? Kas polüfarmakoteraapia on muutunud järjest aktuaalsemaks nii Eestis kui kogu maailmas?
Tõesti, ravimikasutuse suurenemine nii Eestis kui teistes riikides sunnib pöörama suuremat tähelepanu ravimite ohutuse ja toime erinevatele aspektidele, et konkreetne haige saaks parima võimaliku abi, seda ka väga erinevate kombineeritud patoloogiate koosesinemise korral. Kindlasti peame rääkima üha rohkem ratsionaalsest farmakoteraapiast, kus asjaosalised on enda jaoks läbi mõelnud iga meditsiinilise tegevuse sisulise vajaduse ja nii mõnelgi juhul tegeliku lisaväärtuse.

Missugused olulisemad seisukohad tõite oma ettekandes välja nii kardioloogi kui ka kliinilise farmakoloogi vaatevinklist? Kui keeruline on neid meditsiinivaldkondi omavahel kokku sobitada, vastastikuseid kompromisse leida?
Kardioloogia ja kliiniline farmakoloogia on selgelt üheks heaks näiteks erinevate erialade kombineerimisest - sellise oskuse olemasolu loob eelise igapäevases ravidiagnostilises töös, samuti on õpetanud vaatama igapäevastele otsustele palju laiemalt kui tänapäeval üha peenemalt spetsialiseeruv eriarsti kutse seda eeldaks. Taustaks on loomulikult enimkasutatavate ravimite spekter ning kardioloogiliste haiguste esinemine ühiskonnas. Minu eriala kolleegide edukas ravidiagnostiline tegevus ning ennetusprojektid mõjustavad olulisel määral ühiskonnas enimlevinud ning suuremat kahju põhjustavate haiguste kulgu ning prognoosi.

Milliste ravimite samaaegse tarvitamisega peaks olema eriti ettevaatlik või pole selles suhtes võimalik üldistusi teha, sest kõik oleneb konkreetse patsiendi organismist?
Patsiendid, nende haigused ja isikupära, samuti geenidest ja ümbritseva keskkonna poolt põhjustatud erisused, lisaks veel patsiendi seisundi dünaamiline muutus ajas on kokkuvõttes palju keerukam taustsüsteem kui pealtnäha paistab. Tänapäeval püüame oma arstlikku tegevust juhtida teadusuuringute tulemuste valguses, kuigi oskus tulemusi tõlgendada, arvestada just meie patsientide populatsiooni ja konkreetse patsiendi iseärasusi jääb ikkagi arsti õlgadele. Ravimite samaaegne kasutamine on levinud mitmete krooniliste haiguste korral. Meil tuleb rohkem tähelepanu pöörata ravitulemuste hindamisele ja igale konkreetsele kombinatsioonile - mõned ravimid võivad koostoimes teineteise toimet võimendada, teised aga jälle vastupidiselt vähendada.

Kuidas on võimalik patsienti polüfarmakoteraapia vaatevinklist kõige paremini harida? Milline roll on siin apteekritel ja perearstidel?
Erialaspetsialistid, kes kirjutavad patsientidele enim retsepte, on just perearstid. Seetõttu saab just perearst kõige rohkem patsiendi poolt kasutatavate ravimite hulka mõjustada. Kombineeritud haigustega patsientide ravimine on aga keeruline igale arstile. Eriti keeruline on see olukorras, kus erinevate konsultantide ravisoovitused ei toeta üksteist või osutuvad hoopis vastukäivateks. Selliste keerukate polüfarmakoteraapia juhtude osas võiks olla abi ka kliinilise farmakoloogi konsultatsioonist, mida põhimõtteliselt võiks tulevikus pakkuda suuremate haiglate juures töötavate kolleegide koostöös. Täna on takistuseks meie eriala kolleegide vähene hulk, kuid see võiks lähiaastatel suureneda, kui õnnestub eriala positsioneerida eriarstide loetelus ning hakkavad tööle hetkel residentuuris olevad kolleegid.

Millal algas teie sügavam huvi polüfarmakoteraapia vastu? Kui palju Eesti arste on selle valdkonnaga põhjalikumalt tegelenud? Mida on Eesti meedikutel polüfarmakoteraapia valdkonnas õppida välismaa teadlaste ja meedikute kogemustest ja mida võiksime rahvusvahelisel tasandil vastu anda?
Polüfarmakoteraapia on temaatika, millega puutuvad kokku kõik arstid. See on aga osa patsiendi kompleksest käsitlusest, mille ühe näitena toon ägeda müokardiinfarkti haigete käsitlusega tegelemise viimastel aastatel. Meie jõupingutused on toonud kaasa nii ravi kättesaadavuse paranemise, kui ka ravitulemuste paranemise, seda nii ravimite kui teiste raviviiside osas. Tulevik on aga koostöös nii Eesti siseselt kui ka rahvusvahelises plaanis - iga võimalus osaleda rahvusvahelises koostöös ja õppida teiste kogemustest ning testida uusi ideid on lõpuks kasulik nii meile endile kui meie patsientidele.

 

Pikaealisuse geen jäi leidmata

Maailmas elab täna teadaolevalt vähem kui 80 üle 110 aasta vanust inimest. Neist mitmete eluviis ei erine keskmise inimese omast, misläbi kahtlustavad teadlased, et olulist rolli mängib teatav geneetiline eelsoodumus.
Värskes analüüs näitab taas, et nn pikaealisuse geen kuulub peaaegu kindlalt muinasjuttudesse.
Stanfordi ülikooli teadlane Stuart Kim märgib samas kolleegidega, et geenide panust ei saa üle 110-aastase elueas siiski alahinnata. Kui kaksikutega tehtud uurimustes on leitud, et eluea pikkuses määramises küündib geenide roll 20-30%, siis pikaealisuse poolest tuntud perekondades on nende osakaal suurem.
Kimi töörühm kaardistas pikaealisuse aluste leidmiseks 17 üle 110 aasta vanuse inimese genoomi. Uurimisaluste keskmine eluiga ulatus 112 aastani. Kim võrdles analüüsi tulemusi 34 tavainimese genotüübiga. Kuigi uuritavate arv pole tüüpilise geeniuuringu kohta kuigi suur, ei leidu väga kaua elavaid inimesi maailmas paratamatult kuigi palju. Sellele vaatamata oleks pidanud sellest piisama, et leida eluiga väga oluliselt mõjutavaid geene.
Sõelale ei jäänud aga mitte ühtegi pärilikkusaine lõiku, isegi mitte IGF-1'te ehk insuliinisarnase kasvufaktor-1 sünteesimise eest vastutavat geeni, mida on eelnevalt pikaealisusega seostatud. Samas leidsid nad ühe üle 110 aasta vanuse naise genoomist geeni, mis kasvatab olulisel määral südame rütmihäirete esinemisriski.
Nii järeldab töörühm, et pika eluea taga pole mõni üksik geen, vaid neid leidub tõenäoliselt tuhandeid, millest igaühel on organismile ja vananemisprotsessile väike mõju. Kuigi nende usaldusväärselt tuvastamine nõuab oluliselt rohkem uurimisaluseid, on Kim optimistlik, et seda suudetakse siiski tulevikus teha.
Allikas: ERR

 

Gripi ennetamine

Hollandi Groningeni ülikooli professor Edwin van den Heuvel kirjutab Lancetis, et üle 60aastaste jaoks on gripivastase vaktsiini süstid väga hea meetod oma haigusriski vähendamiseks. Vaktsiin vähendab haigestumise riski 28-58%, sõltuvalt paljudest kaasuvatest asjaoludest.

 

Kõrgendatud enesehinnang kahjustab läbisaamist kaaslastega

Uhkus ajab upakile, ütleb eesti rahvatarkus. Nüüd kinnitab sedasama saksa teadlaste uuring. Selgub, et koolilapsed, kes end alusetult teistest targemaks peavad, ei ole klassikaaslaste seas sugugi kõrgelt hinnatud.
Katrin Rench ja Michaela Schröder Abe Bambergi ülikoolist tegid uurimistööd 20s klassis, kokku enam kui 300 kaheksanda klassi õpilase seas. Igal õpilasel paluti anda hinnang omaenda õpiedukusele ja võrreldi seda hinnangut siis tema tegelike hinnetega matemaatikas, füüsikas ning saksa ja inglise keeles. Tähtis oli aga see, et õpilastel paluti oma tajutavat õpiedukust kõrvutada ka konkreetsete kaasõpilaste omaga ja igaühelt küsiti ka seda, kuidas teised konkreetsed õpilased talle meeldivad.
Tuli välja, et mida ebarealistlikumalt ülepaisutatud oli õpilase enesehinnang, kui ta end mõne teise õpilasega võrdles, seda vähem ta tegelikult sellele teisele õpilasele meeldis. Ent kui ta oli lihtsalt üleüldse kõrgendatud enesehinnanguga, mitte eriliselt rõhutatuna just selle teise õpilase suhtes, siis sellel tema meeldivusele nii tugevat negatiivset mõju ei olnud.
Just see individuaalne mõõde oli nüüd ajakirjas Social Psychology and Personality Science avaldamist leidnud uurimistöös uudne. Autorid tahavad ka edasi uurida, mil määral võiks samalaadne nähtus avalduda täiskasvanute seas. Ent seniks ei maksaks kellelgi meist igaks juhuks nina liiga püsti ajada.
Allikas: ERR

 

Airi Põder: suguhaigused on üha asümptomaatilisemad

Dermatoveneroloog Airi Põder rääkis, et suguhaigustega tegelevad erinevate erialade tohtrid, kelle jaoks on need kümnenda järgu tähtsusega, samas kui suguhaigused on üha enam ebatüüpilise kliinilise leiuga ja järjest asümptomaatilisemad.
Airi Põder andis 31. oktoobril riigikogus toimunud konverentsil "Kuidas eesti mees elaks 10 aastat kauem? Tervelt!" ülevaate suguhaigustest Eestis ja Euroopas. Põder võttis esimese haigusena ette klamüüdia, mille esinemissagedus on Euroopas ametliku statistika järgi keskmiselt 184 juhtu 100 000 elaniku kohta.
"Riigiti on erinevused väga suured. Kõige kõrgemad näitajad on Islandil, Taanis, Norras, Rootsis ja Suurbritannias ning kõige väiksemad Küprosel," rääkis Põder. Kui Inglismaal oli üle 300 juhtumi 100 000 elaniku kohta, siis Eesti näitaja on 121.
"See ei näita seda, et meil oleks seksuaaltervise ja suguhaigustega asjad heas korras, vaid näitab, et oleme tohutult aladiagnoositud," lausus Põder. Ta selgitas, et kindlasti ei ole eelpool mainitud viie kõrgeima näitajaga Euroopa riigid kõige kehvemad, vaid neil on parimad meditsiinisüsteemid, et haigusi ennetada ja diagnoosida.
Põdra sõnul haigestumus gonorröasse Euroopas tõuseb. "Probleemiks on see, et paljud gonorröa tüved on muutunud täiesti ravimresistentseks, see tähendab, et me räägime ravimatust haigusest," rääkis Põder.
Ta tõi välja, et Euroopas on trend, et suure osa suguhaiguste statistikasse, näiteks Madalmaades ja Norras peaaegu 60%, annavad geid.
"Eestis meil selle kohta andmed puuduvad, kuna me ei registreeri seda ja ei pööra sellele tähelepanu, aga gei-probleem on meil olemas," kinnitas Põder. "Nende meeste puhul ei piisa sellest, kui võtta analüüsid urogenitaaltraktist, vaid tuleks võtta ka rektumist ja kurgust."
Gonokokknakkuste arv on Põdra sõnul läinud Eestis väga palju alla. Samas on see vaid ametlik statistika, millel ei pruugi reaalse olukorraga palju pistmist olla.
"Süüfilise kõrgem esinemissagedus on Rumeenias, Maltal ja Hispaanias, väiksem Horvaatias ja Islandil," rääkis Põder. "Siin oleme suhteliselt tagasihoidlikul kohal, aga trend on, et nakatumine ja haigestumus süüfilisse Euroopas tõuseb."
"Jällegi annavad sellest väga suure osa gei-mehed - Prantsusmaal praktiliselt 90%," ütles Põder. "See on see, mida me Eestis pole uurinud ja mida me ei tea. Süüfilis Eestis on kirjade järgi langemas, aga kuivõrd saame seda statistikat pidada usaldusväärseks?"
HIVst rääkides ütles Põder, et selles osas oleme absoluutselt esimesed Euroopas. "Eestis oleme suutnud nakatumise 100 000 elaniku kohta viia 24-le, aga oleme selle näitajaga ikkagi julgelt esimesel kohal," lausus ta. Põder meenutas, et kui arstid proovisid 90ndate keskel poliitikutele rääkida, kui oluline on sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörata, siis oli see jutt kurtidele kõrvadele. "Alles siis, kui 2000ndate alguses läks asi tõepoolest katastroofiliseks, avati silmad."
Põder rääkis, et väga olulist rolli mängivad riiklikud süsteemid, kui kättesaadavad ja kvaliteetsed on suguhaiguste diagnoosimise võimalused. Tema sõnul saadakse reeglina nendes riikides, kus suguhaigusi on võimalik diagnoosida tasuta ja järjekorrad on lühikesed, nendele haigustele kiiresti jälile.
Põder tõi välja, et Euroopas on ainult kolm riiki, kus suguhaigusi ravib urogenitaalmeditsiini spetsialist - Suurbritannia, Iirimaa ja Malta. Igal pool mujal tegelevad sellega erinevate erialade tohtrid.
"Probleem on selles, et dermatoloogide jaoks nii Euroopas kui väga palju ka Eestis, on suguhaigused kümnenda järgu tähtsusega probleem," rääkis Põder. "Suguhaigustega tegelevad nii dermatoloogid, günekoloogid, infektsionistid, uroloogid kui perearstid. Nende jaoks ei ole suguhaigused prioriteet, vaid lihtsalt üks väike osa erialast, millega tuleb kah tegeleda."
Seetõttu on Põdra sõnul ettevalmistus äärmiselt erinev - ravi ja diagnoosi kvaliteet pole kindlasti nii hea kui erialal, mis tegeleks ainult suguhaigustega.
"Suguhaigused on muutunud väga salakavalaks. Nad on ebatüüpilise kliinilise leiuga ja asümptomaatilised - selliste haigusjuhtude arv tõuseb pidevalt," rääkis Põder. "2013. aasta jaanuaris uurisime kõiki ühte laborisse saadetud analüüse kõikide suguhaiguste suhtes sõltumata sellest, mis suguhaiguse suhtes arst analüüsi uuringule saatis."
Nii tehti anonüümselt 5000 analüüsiga. Selgus, et 40% gonorröa juhtudest, 88% trihhomonoosi juhtudest ja 48% mükoplasma genitaliumi juhtudest jäid arsti poolt diagnoosimata. "Need haigused on nii mittespetsiifilised ja kui me ei uuri kõikvõimalike patogeenide suhtes, siis julgelt pooled patogeenid me magame maha," lausus Põder.
Põder meenutas, et põhjus, miks dermatoveneroloogia on eriala, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata, oli selles, et inimesed, kes tahavad ennast suguhaiguste suhtes kontrollida, saaksid seda teha ilma järjekorrata ja perearsti poole pöördumata.
"Tegelikult pole minu teada üheski Eesti kliinikus suudetud seda tagada, sest kui sa tahad pöörduda dermatoveneroloogi juurde, siis pole sul küll põhjust võtta perearsti saatekirja, aga pead ootama samas järjekorras nendega, kes tahavad oma konnasilma eemaldada," rääkis Põder. "See on meie tervishoiujuhtide suutmatus ja tahtmatus pöörata sellele probleemile tähelepanu. Me ei ole seda head võimalust, mille poliitikud on meile loonud, ära kasutanud." Ta märkis, et paljud asjad on väga head, aga seda ainult paberil - näiteks võimalus tasuta süüfilise raviks.
"Nimelt puudub Eestis preparaat, esmavaliku ravim, millega süüfilist ravitakse," ütles Põder. "Eestis pole see ravim ametlikult registreeritud, mis tähendab, et erialaorganisatsioon peab selle taotlema läbi ravimiameti ja sellisel juhul peavad patsiendid maksma 100 protsenti ise."
Põder rääkis, et nii tema kui tolleaegne naha- ja suguhaiguste seltsi president käisid sotsiaalministeeriumis sellest probleemist rääkimas, kuid mingisugust mõistmist ega lahendust sealtpoolt ei tulnud.
"Minuga pole kaua aega nii inetult käitutud, probleemi absoluutselt mõistmata," meenutas Põder. "Öeldi, et ravim on Eestis olemas, kättesaadav ja see kas ta on tasuta või mitte, on iga patsiendi enda asi ja üldse vaadake, kellega magate!"

Airi Põder on Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Euroopa Ühingu direktor, Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühingu president, Eesti Sotsiaalministeeriumi dermatoveneroloogia eriala nõunik, SA Tartu Ülikooli Kliinikum arst-õppejõud.

Allikas: www.med24.ee

 

Uuring: pikka aega kestnud vahetustega töö kahjustab ajufunktsiooni

Ajakirjas Occupational & Environmental Medicine hiljuti avaldatud teadustöös leiti, et pikka aega kestnud vahetustega töö kahjustab ajufunktsiooni. Mõju ajufunktsioonile on suurim pärast 10 või rohkem aastat kestnud pidevat vahetustega tööd. Samuti leiti uuringus leiti, et kuigi toime on pöörduv, võib taastumine võtta aega viis aastat.
On teada, et vahetustega töö, nagu ajavööndite vahetusest tekkinud väsimus, häirib keha ööpäevast rütmi ja see võib põhjustada erinevate terviseprobleemide, näiteks haavandite, kardiovaskulaarhaiguste, metaboolse sündroomi ja mõnede kasvajate teket. Seevastu on vähe teada selle võimalikust mõjust ajufunktsioonidele nagu mälu ja kiirus.
Teadlased uurisid rohkem kui 3000 erineval elualal või just pensionile siirdunud inimese kognitiivseid võimeid kolmel ajahetkel: 1996, 2001 ja 2006. aastal. 1484 isikut antud valimist olid töötanud vahetustega vähemalt 50 päeva aastas. Uuritavad oli uuringu esimeste hindamiste ajal täpselt 32, 42, 52 ja 62 aastat vanad. Testid hindasid lühiaegset mälu, töökiirust ja üldiseid kognitiivseid võimeid. Kõigil kolmel hindamisel osales kokku 1197 isikut. Umbes üks isik viiest (18,5%) ja sarnane hulk isikuid, kes oli läinud pensionile (17,9%), olid olnud vahetustega töös, kus roteerusid hommikused, peale-lõunased ja öised valved.
Esimesel hindamisel vaadati, kas tavapärasest erinevad tööajad olid seotud kognitiivsete võimete vähenemisega. Andmete analüüs näitas, et neil, kes töötavad praegu või olid varem töötanud vahetustega töökohal, said vähem punkte mälu, töökiiruse ja üldise aju funktsiooni eest võrrelduna normaalse tööajaga töötavate isikutega.
Teine analüüs hindas, millist mõju omab roteeruva vahetustega töö ja leiti, et võrrelduna nendega, kes ei olnud mitte kunagi sellis tüüpi vahetustega tööd tei-nud, oli neil, kes olid seda teinud 10 aastat või rohkem, madalamad üldised kognitiivse võimekuse ja mälu eest saadud punktid. Viimases analüüsid hindasid uurijad, kas vahetustega töö lõpetamine oli seotud kognitiivsete võimete paranemisega. Tulemustest selgus, et kognitiivne võimekus taastub pärast vahetustega töö lõpetamist, kuid see võttis aega vähemalt viis aastat.
Tegemist on ülevaateuuringuga ja sellest ei saa teha kindlaid järeldusi põhjuse ja toime kohta, kuid vahetustega töö tõttu tekkinud keha ööpäevase rütmi rikkumine võib kutsuda esile füsioloogilist stressi, mis omakorda võib mõjutada aju funktsioneerimist, leidsid uurijad oma teadustöös. Teised uuringud on seostanud vähesest päikese käes viibimisest tulenevat D-vitamiini defitsiiti halvema kognitsiooniga, viitavad uurijad vahetustega töö mõjudele.
"Kognitiivsete võimete vähe-nemine, mida oma uuringus nägime, võib viia oluliste ohutusalaste probleemideni, mis ei puuduta ainult seda isikut, vaid kogu ühiskonda tervikuna, sest arvesse tuleb võtta suurenevat öösel pakutavate töökohtade arvu," hoiatavad uurijad.
"Uuringutulemustele tuginedes saame praegu soovitada jälgida nende inimeste tervist, kes on vahetustega tööd teinud enam kui 10 aastat," sõnavad uurijad.
Allikas: www.med24.ee

 

Sage kanepi suitsetamine vähendab ajuosa hallaine hulka

Texase ja New Mexico teadlased leiavad, et aastaid kanepit suitsetanute otsuste langetamisega seostatavas orbitofrontaalses ajukoores leidub vähem hallainet. Samas märkas töörühm, et organ üritab hallaine kaotust kompenseerida ajupiirkondade vaheliste ühenduste üldhulga kasvatamisega.
Töörühm uuris magnetresonantstomograafiga 48 regulaarselt kanepit suitsetavate inimeste aju, kes olid teinud seda keskmiselt kümmekond aastat. Võrreldes 62 seda mitte teinud katsealusega oli nende aju esiosas asuva orbitofrontaalse ajukoore ruumala selgelt väiksem. Mida varem inimesed kanepi suitsetamisega algust tegid, seda märgatavam vahe oli. Kuigi seadusandluse kohaselt loetakse täiskasvanuks 18-aastaseid inimesi, saavutab aju täie küpsuse alles umbes 25. eluaastaks. Seetõttu mõjutavad ka nooremas eas tarbitud meelemürgid organi arengut rohkem.
Ent samal ajal märkas Francesca Filbey juhitud töörühm, et aju üritas orbitofrontaalse ajukoore ruumala kaotust kompenseerida. Ajuosa valgeaine tihedus kasvas, mis parandas tõenäoliselt selle lõi-mitust teiste ajuosadega. Seejuures oli efekt kõige paremini märgatavam kanepit enne 20. eluaastat suitsetama hakanud noorukitel ning kes olid seda teinud vähem kui kuus aastat. Pärast kuut kuni seitset aastat hakkas selle tihedus taas langema ja infovahetus teiste ajuosadega halvenes.
Samas jääb hetkel ebaselgeks, kas tulemused peavad paika ka kanepikasutajate puhul, kes suitsetavad seda päevas vähem kui kolm korda. Samuti oli uurimisaluste hulk suhteliselt väike, mistõttu nendib Filbey, et äärmiselt laiaulatuslikke järeldusi pole võimalik hetkel teha. Lisaks on võimalik, et väiksema orbitofrontaalse ajukoorega inimesed on juba eos altimad kanepist tugevamalt sõltuvusse jääma.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Allikas: ERR

 

Lähte koolis leviv häiriv lõhn ei põhjusta riski laste tervisele

Terviseametis toimunud nõupidamisel jõudsid osalejad järeldusele ja kinnitasid ühiselt, et Lähte Ühisgümnaasiumi C-korpuses leviv häiriv lõhn ei põhjusta riski laste tervisele. Järelduste ja hinnangute aluseks on läbiviidud siseõhu-uuringud ning teemakohased riskihinnangud.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt läbi viidud materjaliuuring kinnitas, et koolis leviva ebameeldiva lõhnaprobleemi põhjused peituvad põranda all. "Paigaldatud PVC põrandakatte all oli niiskus. Kas see tuli niiskest betoonist või vedeldatud liimist, seda ei ole võimalik täpselt öelda," kinnitasid koosolekul osalenud Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Kuna tegemist ei ole uue ega esmakordse lõhnaprobleemiga, siis soovitab terviseamet lasteasutuste ehitamisel või renoveerimisel kasutada edaspidi võimalusel madala saasteainete eraldumisega looduslähedasi materjale. Tehnikaülikooli teadlaste sõnul tuleks PVC katete paigaldamisel betoonile vältida vesilahustavate liimide kasutamist.
Koosolekul osalejad kiitsid heaks edasise tegevuskava, mis näeb ette REME-tehnoloogial põhineva magnetilise ionisatsiooniseadmete paigaldamise Lähte kooli ventilatsioonisüsteemile. Sarnast seadet kasutatakse laialdaselt põhjamaades sotsiaal- ja lasteasutuste siseõhu kvaliteedi parandamiseks, muuhulgas peaks õhupuhastusseade aitama vabaneda ebameeldivast lõhnast.
Terviseamet jätkab Lähte Ühisgümnaasiumi siseõhu seirega ja hiljemalt kevadeks teeb kokkuvõtte rakendatud meetme mõjust. Vajadusel koostatakse soovitused edasise tegevuskava täpsustamiseks ja täiendamiseks. Lähte Ühisgümnaasiumi C-korpuse uued ruumid said valmis aprillis 2012. Hoone võeti kasutusele sama aasta septembris. Esimese kaebuse kooli C-korpuse ruumide siseõhus leviva ebameeldiva lõhna kohta sai terviseamet aprillis 2013. Terviseameti poolt läbi viidud uuringud tuvastasid vähesel määral 2-etüülheksanooli sisalduse siseõhus, mis on üheks enamlevinud ja olulisim ebameeldiva lõhna põhjustaja uutes või renoveeritud hoonetes, kus on kasutatud PVC katteid, kuid lõhn ei kujuta ohtu laste tervisele. Koolis on lõhnaprobleemi lahendamiseks vahetatud põrandakatet ja seadistatud sundventilatsioon, aga seni pole kumbki meede osutunud lõhna eemaldamisel piisavaks.

 

Teledoktor vastab
Tervisevõtit keerates

Paistab, et tervisesaatel vaatajaid jätkub, saatesse helistajaid samuti ja küsimustele vastused on mul omast käest võtta. Siinkohal siis järjekordne kokkuvõte.

Peale operatsiooni on hüppeliiges väga kange ja valus on kõndida, mida teha?
VV: Loomulikult oodata, täielik paranemine peale lõikust võib nooremal inimesel võtta aasta, eakamal veelgi kauem. Füsioteraapiat võib teha, kompresse, õhtuti jalavanne, liigset koormust ei tohiks anda, aga liigutama peab ikkagi. Ka täiesti terve liiges jääb kangeks, kui seda ei liigutata, sest liigesekõhre toidab vedelik, mis pääseb liigesepindade vahel liikuma vaid siis, kui liiges töötab. Liiges on seotud ka kõõluste ja lihastega, mis vajavad treenimist. Nii et ekstreemsporti paranemisjärgus ei tasu teha ja kilomeetritepikkuseid jalgsimatku samuti, küll aga võimlemisharjutusi - ükskõik milliseid, peaasi et panevad selle liigese tööle ja seejuures ilma, et talle langeks keharaskus. Hüppeliigese puhul igasugused jalalaba keerutused, sirutused ja painutused, pudeli või taignarulli veeretamine talla all. Liigutusi, mis tekitavad valu, tuleb vältida, aga kõiki teisi harjutusi teha vähemalt kolm korda päevas. Püsivus viib sihile.

Kas reumatoidartriidiga on kasulik ujumas käia?
VV: Kindlasti on. Reumatoidartriit on krooniline liigestehaigus, mida põhjustab immuunsüsteemi rike - organism hakkab lammutama oma rakke, pidades neid ekslikult sissetungijateks. Ravi on tänapäeval täiesti olemas, kuid enamasti ei õnnestu haigusest päris lahti saada, vaid eesmärgiks on peatada selle edasiarenemine ning säilitada liigeste funktsioon. Ja selles on liikumisravil kõige olulisem osa. Ujumine aga võimaldab liigeseid liigutada ilma, et neid mõjutaks raskustung, keha on ju vees praktiliselt kaalutu. Vees on ka kahjustatud liigeste liikumisulatus suurem. Ujumine on kasulik praktiliselt kõigi liigesehaiguste korral, ka lülisambaprobleemidega, mis on enamasti tingitud selgroolülide vaheliste liigeste kulumisest. Ainult külmaga tuleb ettevaatlik olla, haiged liigesed tahavad ikkagi sooja, nii et meie kliimas tuleb kodulähedasele jõele või järvele siiski eelistada basseini.

Kui lümfisõlmed on suurenenud, kas see võib olla hammastest?
VV: Oleneb millised lümfisõlmed. Kui kubemes, siis vaevalt, aga lõuaalused või kaelal - üsna tõenäoliselt. Kuigi võib olla ka teisi põhjusi. Lümfisõlmede suurenemine on mittespetsiifiline sümptom, mis viitab samas piirkonnas mingi põletikulise protsessi olemasolule. Nii et hambajuure ägeda põletiku, kroonilise igemepõletiku või ka lihtsalt katkiste hammaste puhul reeglina regionaalsed lümfisõlmed võivad suureneda. Ainult et katkised hambad ei välista ka kurgumandlite või nina kõrvalkoobaste põletikku, mille puhul lümfisõlmed samuti suurenevad. Vastavalt, kui on märgatud suurenenud lümfisõlmi ükskõik millises teises kehapiirkonnas, tuleb ka sealt haiguskollet otsida.
Kuid arvestada tuleb ka sellega, et mitmete krooniliste haiguste puhul suurenevad kogu keha lümfisõlmed. Ja mõnel inimesel on nad lihtsalt ilma mingi mõistliku põhjuseta suuremad kui teistel. Korra võiks arsti juures käia ja vereproovi teha ja kui midagi ei leita, siis miskit polegi. Mõnel on näiteks suured kõrvad, ega inimestel peagi kõik asjad ühesuurused olema, lümfisõlmed kaasa arvatud.

Mul on kõrge kolesterool, arst kirjutas statiine - kui kaua pean neid võtma?
VV: Nii kaua, kui arst käskis. Kolesterooliproovi tuleb aeg-ajalt korrata, madala kolesteroolisisaldusega dieeti tuleb ilmselt pidada eluaeg. Vere kolesteroolitaset langetavad statiinide rühma kuuluvad preparaadid on välja töötatud enamasti eakatele inimestele kasutamiseks, majanduslikult arenenud lääneriikides on pensionärid kõige rahakam elanikkonnagrupp ning meditsiinikirjandus soovitab vastavaid preparaate kasutada pidevalt. Et nad aga on pika toimega, siis meie oludes võib ka kuuridena pruukida, aga kui pikalt ja milliste vahedega, seda ütleb siiski ainult oma raviarst.

VIKTOR VASSILJEV
Dr Viktor Vassiljevile saab küsimusi esitada helistades neljapäeviti kell 22.10-22.45 Tallinna TV-sse telefonil 6 631 388 või kirjutades Terviselehele (terviseleht@terviseleht.ee või Endla 3, PK 25, 10122 Tallinn)

 

Küsi arstilt

Kirjutan seoses valuga kõhus/kubemes. Valu ei ole valulik, pigem selline väga ebamugav tunne alakõhus paremal pool. Valu tunne esineb enamasti siis kui nuuskan, köhin, aevastan, kuid kergelt kükitades neid tegevusi tehes valu kaob.
Lisaks on urineerimisel probleem selles, et kogu uriin ei tule välja, tunne on, et olen lõpetanud, kuid väike kükk tehes tuleb veel uriini, seega kui ma seda ei tee, on tilgad püksis. Lisaks on aeg-ajalt valu tunda munandites. Minu perearst saatis mu uroloogi juurde, kus kogu mu jämesool kuni peensooleni vaadati kaameraga läbi ning ei avastatud midagi. Kuid küsimusele, miks mul siiski valu esineb, ma vastust ei saanud. Seega see ongi põhjus miks teile kirjutan, et äkki oskaksite midagi soovitada, mida ma peaks tegema või millise arsti juurde pöörduma.

Vastab dr Gennadi Timberg, Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, Eesti Meremeeste Haigla:
Olete uroloogi poolt uuritud ja pole leitud orgaanilist takistust, samuti soolestiku osas haiguslike muutusteta. Selliste vaevuste põhjuseks on reeglina eesnäärme või seeemnepõiekeste tasandil esinev varjatult kulgenud põletik, mis võib valu anda kubemesse, kindlasti ka urineerimise häireid. Vajalik on täiendavad spetsiifilised uuringud põletikule nii sperma- kui ka eesnäärme sek-reedi osas, vajadusel ka suguhaiguste osas (chlamydia, ureaplasma, jne). Haige-kassa olemasolul on vajalik perearsti suunamine.

***

Minu 16-aastane poeg hakkas käima poksitrennis. Ühel päeval trennis olles pani ta kätte poksikindad, mida kasutatakse trennis ühiselt. Sõrmenukkide vahel on tal aga väike haav. Peale poksimist ta avastas, et käe peal olnud haav oli natuke veritsema hakanud. Nüüd ta tunneb muret, et kas on võimalik ühiste poksikinnaste kaudu nakatuda C-hepatiiti? Kui suur on sellise nakatumise tõenäosus? Kui pikk on peiteaeg ja millal oleks mõistlik minna kontrollimiseks vereanalüüsi tegema?

Vastab dr Kadi Kenk, SA Pärnu Haigla:
Tahan Teid kohe rahustada: C-hepatiit ei ole nii nakkav kui B-hepatiit. Kui B-hepatiiti võib nakatuda ka olmekontaktiga (ühised esemed majapidamises), siis C-hepatiiti mitte. Ettevaatus ei tule aga kunagi kahjuks: kui kätel on haavad, võiks need plaastriga kinni katta. Üldine reegel on võimaliku kokku-puute järgse nakatumise tuvastamisel järgmine: kohe peale kokkupuudet tuleks anda nn baasanalüüs - et teaks, mis on tervise seisund hetkel ja mis juhtub ana-lüüsiga peiteaja möödudes. Järgmine analüüs antakse kolm kuud hiljem. Selleks ajaks on verre tekkinud juba määratavas koguses antikehi. Kui nakatumise oht on väga tõenäoline: näiteks on toimunud torkevigastus esemega, mis on kindlalt kokku puutunud C-hepatiiti põdeja verega, siis võib üks kuu pärast õnnetust määrata veres C-hepatiidi viiruse RNA-d PCR meetodil. Kui mure on aga väga suur, siis võiksite pöörduda perearstile või anonüümsesse AIDS-i nõustamise kabinetti, kus saate lasta C-hepatiidi antikehi määrata.
Allikas: www.arst.ee

 

10 000 allkirja karusloomafarmide keelustamise poolt antakse reedel üle Riigikogule

Petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt kogus ühtekokku 1180 digiallkirja ja ligi 9000 käsitsi või e-posti teel antud allkirja.
Sel reedel ehk 21. novembril kell 14.00 viib loomade eestkoste organisatsioon Loomus allkirjad ja vastava märgukirja Riigikokku. Petitsiooni üleandmise ajal korraldab liikumine Loomade Nimel Riigikogu ees toetusavalduse.
MTÜ Loomuse projektijuht Kristina Mering leiab, et karusloomakasvanduste keelustamine Eestis oleks tubli ja oluline samm riigi eetilisema käitumise poole."Just sel põhjusel on karusloomafarmide keelustamise teema väga aktuaalne ka mujal Euroopas - kümmekond riiki on karusloomafarmid kas täielikult või osaliselt keelustanud," selgitas Mering.
Digiallkirjade kogumine on osa MTÜ Loomuse pikaajalisest kampaaniast "Olen loomade poolt!", mille eesmärk on teiste Euroopa riikide eeskujul piisava üleminekuaja järel keelustada karusloomafarmide pidamine Eestis. Toetust farmide keelustamiseks avaldavad kampaania raames ka Ardo Kivi, Elina Born, Hasso Krull, Ivo Uukkivi, Jaan Kaplinski, Jim Ashilevi, Kadi Toom, Kaido Põldma, Kalle Kurg, Kallervo Karu, Karolin Kuusik, Kristjan Sarv, Lenna Kuurmaa, Loore Martma, Madis Nestor, Margit Keerdo, Maria Avdjushko, Nero Urke, Tõnu Trubetsky ja Veiko Õunpuu.
Karusloomafarmid on keelustatud Inglismaal, Põhja-Iirimaal, Austrias, Horvaatias, Hollandis, Sloveenias ja Bulgaarias. Osaliselt on karusloomafarmid keelustatud Taanis, Šveitsis, Rootsis, Itaalias ja Uus-Meremaal. Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid, mujal maailmas ka koeri, kasse, kährikuid, tuhkruid, kopraid, nutriaid, hülgeid, oravaid, karusid ja teisi koheva karvkattega loomi. Vastavalt Saar Polli uuringule ei poolda üle poole ehk 59 protsenti Eesti elanikkonnast metsloomade kasvatamist karusloomafarmides üksnes karusnaha saamise eesmärgil.
MTÜ Loomus

 

Kodustumine tugevdas kassil julguse ja tarkuse geene

Igaüks, kes on viimasel ajal internetis käinud, teab, et inimeste ja kasside vahel valitseb eriline suhe. Inimese ja kassi kooselu on tegelikult kestnud vähemalt üheksa tuhat aastat ja umbes 150 aastat on uusi kassitõuge teadlikult juurde aretatud. Sellel aastal on inimesed järjestanud ka kodukassi genoomi ja avanud seeläbi endale võimaluse mõista oma erisuhet kassidega veelgi paremini.
Esimeseks järjestatud genoomiga kassiks sai nelja-aastane emane abessiinia tõugu kiisu Cinnamon, kes elab Ameerika Ühendriikides Missouri osariigis Colombia linnas. Nüüd on sealsamas lähedal asuva St Louisi Was-hingtoni ülikooli teadlased Michael Montague ja Wesley Warren koos kolleegidega võrrelnud Cinnamoni geene veel kuue kodukassi tõu, kahe metskassi alamliigi ja veel nelja imetajaliigi geenidega, et saada aimu, millised geenimuudatused on kassidel kodustumisega kaasnenud. Nad panid tähele ja Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes ilmunud artiklisse ka kirja, et kodukassidel on metsloomadega võrreldes päris tublisti muutunud näiteks mälu, õpivõimet ja hirmutunnet käsitlevad geenid. Küllap just sellepärast siis ongi meie kiisud nii targad ja julged.
Allikas: ERR

 

DATLID - magusad kui mesi

Selle magusamaitselise puuvilja algne kodumaa on teadmata. Arvatakse siiski, et esimesena hakati seda kasvatama praeguse Iraagi ümbruses. Datlid on olnud Lähis-Ida rahvaste ja Induse jõe oru elanike põhitoiduks tuhandeid aastaid. Datlid on tähtis traditsiooniline vili Iraagis, Araabias, Põhja-Aafrikas Marokost lääne suunas.
Eestlaste kokkupuuted datlitega jagunevad kaheks. Rohkem on neid, kes on näinud või proovinud datlipalmi kuivatatud vilju - datleid, vähemusel kasvab aga potitaimena toanurgas isiklik datlipalm. Datlipalmi viljaks on dattel - botaaniliselt ühe seemnega pikliku kujuga mari, mille keskmine pikkus ulatub 5-6 cm. Kõva ja mittesöödav seeme moodustab küpsest viljast kuni kuuendiku.
Röstitud ja jahuks jahvatatud seemnetest valmistavad kohalikud datlikasvatajad kohvi aseainet, samuti saab seemnetest pressida datliõli. Meil müüakse lõviosa datlitest kuivatatult. Aretustöö tulemusena on saadud nii heledaid (kuldkollaseid) kui ka tumedaid (tumepruune) datlisorte, viljad võivad olla kas õhukese või paksu kestaga.
Datlisortide viljade biokeemiline koostis võib olla küllaltki erinev. On selliseid datlisorte, mis hiilgavad monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi kõrge sisaldusega, mille koguhulk viljades võib küündida isegi 70%. Just nende suhkrute koosesinemine muudab datlid ka eriti magusaks suutäieks, sest fruktoos on looduslikult kõige magusam suhkur. Meile nii tavalist sahharoosi leidub nendes datlisortides minimaalselt, kõigest protsendi piires. Nendest datlitest saab toota siirupit ja nii-öelda "datlimett". Samuti saab nende viljade püreed kasutada tavalise suhkru asendajana erinevates toitudes.
Samas leidub selliseidki datleid, mille suur suhkrusisaldus jaotub enam-vähem võrdselt glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi vahel. Biokeemilisest otstarbekusest lähtudes teisi põhitoitaineid peale süsivesikute datlite viljalihas eriti olla ei saa. Ja nii see ongi, sest datlite koostises on vähe (2-3% piires) nii valke ning minimaalselt rasvu. Just suhkrurikkus annab kaalukama panuse datlite energiaküllusesse, mis sajagrammise koguse korral vastab kolmesajale kilokalorile. Küll aga vajab mainimist datlite kiudainete sisaldus, mis tavaliselt jääb 6-8% piiridesse. Samuti paistavad datlid silma märkimisväärse kaaliumi-, fosfori- ja magneesiumisisaldusega ning mikrolelementidest leidub neis arvestatavalt rauda, tsinki, vaske ja seleeni.
Tasub teada sedagi, et viljade kuivatamisel toimub toitainete osaline kontsentreerumine lõppsaadustes. Osaline seetõttu, et juba valminud datlites on vett suht vähe, kõigest viiendik viljade kaalust. Kuivatamisel viljade veesisaldus väheneb ja teiste toitainete hulk sellevõrra jällegi kontsentreerub.
Lõviosa meil müüdavatest datlitest on kuivatatud ja suurest suhkrusisaldusest lähtuvalt pruugitakse neid peamiselt erinevate magusroogade valmistamiseks või nositakse niisama. Täisküpseid värskeid datleid transporditakse ja turustatakse sügavkülmutatult.
Sageli pressitakse kuivatud datlid paremaks kaubastamiseks tihkelt kokku. Kuivatatud datlitest keedetakse meil sageli kisselli, kuid neist saab ka keedist, kompotti ning võiet. Kuid datlilisand sobib ka erinevate piimatoitude, teraviljast tehtud söökide, juustuvaliku, liharoogade ning puuviljasalatite juurde. Purustatud datleid lisatakse edukalt müslidesse, pähklisegudesse, putrudesse ja vormiroogadesse.
Omalaadse maitsevarjundi omandavad datlid koos erinevate vürtsidega, väga hästi käivad nad kokku näiteks kardemoniga. Datlikasvatuspiirkondades on aretatud ka selliseid sorte, milles põhiosa süsivesikutest esineb mitte suhkrute, vaid tärklisena. Sellistest datlitest jahvatatakse jahu, millest omakorda valmistatakse erinevaid küpsetisi, samuti saab tärkliserikkaid vilju keeta ja praadida ning pakkuda toidulisandiks. Seevastu väga suhkrurikka viljalihaga datlitest on kasvatuspiirkondades juba ammustest aegadest valmistatud siirupit ja erineva kangusega alkohoolseid jooke.
Kuivi ja pehmeid datleid võib süüa vahepalana, kuid neile võib valmistada ka täidise mandlitest, pähklitest, apelsini-ja sidrunikoorest, martsipanist või juustust.
Poolikutele datlitele võib peale lisada glükoosisiirupit, kasta šokolaadi või süüa neid kerge einena. Tükeldatud datleid võib kasutada magustoitude või küpsetiste valmistamisel sh küpsistes. USAs on väga levinud datlileib.
Vahutav datlijook on aga levinud islamimaades vahuveini mitte-alkohoolse asendajana. Lõuna-Hispaanias aga keeratakse datlid näiteks peekoniriba sisse ja praetakse kergelt.

MÕNED RETSEPTID

Õuna-datlivõie
1 kl datleid,
1 kl rosinaid,
3 kl riivitud õunu,
¾ kl aniisi,
1 tl koriandrit.
Kata datlid veega ja hauta paksenemiseni. Sega kõik ained kokku ja siis jahuta. Sobib hästi leivakatteks.

Kook inglise moodi
200 g võid,
1 kl suhkrut,
4 muna,
2 tl vanillisuhkrut,
100 g sarapuupähkleid,
100 g datleid,
100 g marju,
2 kl nisujahu,
1 tl küpsetuspulbrit,
3 sl konjakit,
50 ml hapu- või kohvikoort.
Või hõõru suhkruga kohevaks vahuks, lisa tugevasti segades munad ja vanillisuhkur. Nisujahu ja küpsetuspulbri sisse sega purustatud pähklid, puhastatud ja tükeldatud datlid ning marjad. Või-suhkru-munasegu lisa vähehaaval pähkli-datli-marja-jahusegule. Lõpuks lisa konjak ja koor. Taigen pane võiga määritud ja jahuga ülepuistatud koogivormi ning küpseta ahjus 200°C juures umbes 1 tund. Võimaluse korral kasuta ümarat keskelt auguga koogivormi, siis küpseb kook ühtlaselt. Enne vormist välja löömist lase koogil jahtuda. Kooki võib säilitada ka sügavkülmas.

Isemoodi salat
500 g värsket täidisega pastat,
300 g õrnsoola lõhet,
200 g sinihallitusjuustu,
kokteiltomateid,
friseesalatit,
veidi värskeid või kuivatatud datleid,
veidi soola,
musta purustatud pipart,
oliiviõli.
Keeda pasta vastavalt pakil antud juhisele. Vala liigne vesi välja ja jahuta. Tükelda juust ja keera see lõheviiludesse. Sega kõik omavahel ja maitsesta kogu salat soola ja pipraga ning piserda üle oliivõliga. Poolita datlid ja aseta salatile lisaks. Kaunista salat friseesalati ja kokteiltomatitega.

Magus kuskuss
750 g kuskussi,
150 g võid,
180 g rosinaid,
150 g sarapuupähkleid,
150 g pistaatsiapähkleid,
150 g kreeka pähkleid,
150 g kivideta datleid,
serveerimiseks suhkrut.
Valmista kuskuss nagu kirjeldatud pakil. Tõsta kuskuss serveerimisvaagnale ja sega juurde või. Lisa pähklid, rosinad ja datlid. Serveeri külmalt või kuumalt, raputades peale suhkrut, kui soovid, et oleks magusam.

Kleepuv tofee puding
PUDING:
75 g võid,
150 g tuhksuhkrut,
2 muna,
175 g jahu,
175 g datleid,
175 ml keeva vett,
1/2 tl vaniljet,
2 tl musta kohvi (mitte pulber),
3/4 tl soodat.
TOFEE KREEM:
175 g pruuni suhkrut,
110 g võid,
6 tl rõõska koort.
PUDING: pane puhastatud ja peenelt hakitud datlid kaussi ning vala üle keeva veega. Lisa vanilje, kohv ja sooda ning jäta kõrvale ootama. Sulata või ja vala see kaussi, lisa suhkur ja sega mikseriga kuni segu muutub õhuliseks. Lisa klopitud munad vähehaaval ja peale igat lisamist sega mikseriga. Lisa lusikaga vähehaaval sõelutud jahu. Lisa datlite segu ja sega mikseriga. Jaota taigen kaheksasse väikesesse vormi. Küpseta umbes 25 min 180°C juures. Lase pudingutel jahtuda enne kui need vormist eemaldad.
KREEM: lisa potti või, pruun suhkur, rõõsk koor ja kuumuta aeglaselt, kuni suhkur on sulanud ja kõik koostisained segunenud. Serveeri pudingud kuuma kreemiga.

Allikad: TL arhiiv, wikipedia.org, www.kokaraamat.ee

 

Kirjastuse ERSEN raamat
Häälestu oma sisetundele

Autor: Sonia Choquette
Saladus, kuidas elada tõelisemat, rahuldust pakkuvamat, hirmust vaba ja kaastundlikku elu seisneb selles, et lased end juhtida oma kaasasündinud ja võimsal intuitsioonil. Olgugi, et vaim ja selle vägi on kõigile avatud, vajab see avastamist ja hoolitsust. Käesolevas raamatus jagab ülemaailmselt tuntud õpetaja Sonia Choquette meiega oma enam kui 35 aasta pikkust kogemust, kuidas leida sidet tõelise sisemise minaga ning avastada oma hinge eesmärki. Et ka sina võiksid sellest vaimsest voost kasu saada, annab see dünaamiline ja rõõmsameelne juhend sulle:

  • Neljaastmelise plaani, mis laseb sul äratada oma vaimu, sellele alistuda ning vaimu vooga kaasa minna.
  • Praktilisi harjutusi, mis pakuvad su vaimule ruumi muutuda, samuti hingamistehnikaid, visualiseerimisharjutusi ja küsimusi, mille abil päevikut pidades oma tõelise olemuseni jõuda.
  • Nõuandeid, kuidas luua oma altar, et sul oleks oma füüsiline ruum, mille abil arendada igapäevast spirituaalset tegevust.
  • Palju mõjusaid lugusid isiklikust muutumisest, mis pärinevad autori ja tema klientide elust.

Ükskõik kas sa alles alustad vaistule häälestumist või juba elad selle vooga kooskõlas, on see raamat praegu parim juhataja sinu sisehääleni jõudmisel. Lase vaistul juhtida end rahulolu ja sisemise vaimse vooni. Sonia Choquette on maailmas tunnustatud autor, lugude jutustaja, võnkumise abil tervendaja ning kuue suuna abil spirituaalne õpetaja, kes on jaganud kõikjal maailmas oma juhatust, tarkust ja võimet hinge ravida.

Erseni kirjastuse raamatuid saab osta interneti-poest www.ersen.ee või hästi varustatud suurematest kaubanduskeskustest ja raamatupoodidest.

 

Kristiines TASUTA iganädalased tantsuõhtud

Kristiine Linnaosa Valitsus alustas iganädalaste tantsuõhtute korraldamist. Tantsuõhtud toimuvad teisipäeviti, algusega kl 18.00 Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis.
Kontsert-tantsuõhtutel on elav muusika ja iga kord esineb erinev ansambel. Andrei Novikovi sõnul saadi inspiratsiooni tantsuõhtute korraldamisel linnaosa elanike seas populaarseks osutunud pargikontsertidest.
Kontsert-tantsuõhtute kava:
18. novembril esineb "Sada ja seened"
25. novembril esineb "Timeless Melody"
2. detsembril esineb "Väliharf "
9. detsembril esineb "Poolen bänd"
Tantsuõhtud toimuvad igal teisipäeval kuni 9. detsembrini kell 18.00. Tantsuõhtud on kõigile traditsiooniliselt tasuta. Kaasa võtta tantsulust ja rõõmus meel!

 

Nalja

"Kallis, anname selle koera ära!"
"Miks siis? Mis ta sulle tegi?"
"Ta hakkab ulguma, kui ma laulan!"
"Sa ju ise alustad temaga tüli!"
***
Tuleb mees pagariärisse. Letil on tohutu hulk erinevaid saiu ja pirukaid, leti taga aga rubensliku vormiga naisterahvas. Mees vaatab ja valib tükk aega, lõpuks küsib küpsetise kohta, mille sildil pole midagi kirjutatud peale hinna: "Aga millega see pirukas on?"
"Kolesterooliga!"
***
Tulen koju. Laual on maitsev soe söök, hulk salateid, kaste. Ja naine kuulab tähelepanelikult minu heietusi töö teemadel. Mõtlen siis, et see ongi õnn. Selgub aga, et see on hoopis tagumine põrkeraud ja mõned plekikriimud veel.
***
Avastasin mehe armukesega voodist. Ei teinud mingit skandaali ega kõrgendanud häältki. Võtsin lihtsalt mehe taskust kogu olemasoleva sularaha, pistsin selle tibina pesu vahele ja laususin: "Tänan teenindamise eest! Võite nüüd minna!"
Pole tükk aega sellist alandust ja arusaamatust kellegi näos näinud.

 

Tänukontserdid enneaegse sünni päeva puhul

Kontserdid toimuvad:
18. nov kell 13.00 Pelgulinna Sünnitusmajas.
19. nov kell 13.00 TÜ Lastekliinikumis.
20. nov kell 11.00 Tallinna Lastehaiglas.
Kontserttuuri korraldab MTÜ Enneaegsed Lapsed.

17. novembril tähistati Eestis ülemaailmset enneaegse sünni päeva. Sel puhul toimuvad kuni neljapäevani Nele-Liis Vaiksoo ja Uku Suviste kontserdid Eesti haiglates.
Kontserdiga tänatakse vastsündinute osakonna arste, õdesid ja teisi haiglatöötajaid, kes igapäevaselt puutuvad kokku enneaegselt sündinud beebide elu ja tervise eest võitlemisega. Samuti tervitatakse kontserdiga kõiki haiglas viibivaid enneaegsete laste peresid. "Enneaegselt sündinud beebide esimesed haiglas veedetud elukuud on määrava tähtsusega, milliseks kujuneb edasine elu väljaspool haiglaseinu," ütleb Nele-Liis Vaiksoo, miks on oluline pöörata tähelepanu ja tänada just meditsiinipersonali. "Vastsündinute intensiivravi areneb iga aastaga, mis omakorda parandab enneaegsete laste võimalust ellu jääda ning areneda. Õiget ja kiiret ravi saavad enneaegsed lapsed on samasugused vahvad ja arukad lapsed nagu normaalajal sündinud beebidki," lisas ta.
Ülemaailmselt tähistatakse enneaegse sünni päeva juba kuuendat aastat, et juhtida tähelepanu enneaegsuse levimusele ja sellega seotud probleemidele. Eelmisel aastal osales enneaegselt sündinute päeva tähistamisel erinevate tegevuste ja üritustega üle 60 riigi. Üheks populaarseks toetuse avaldamise viisiks on lillade värvuse kasutamine oma hoone või muu objekti valgustamisel. Sirelililla on enneaegselt sündinute tunnusvärv. Sel aastal illumineerib Ida-Tallinna Keskhaigla 17. novembri õhtul Naistekliiniku peasissekäigu ja bareljeefi. Tartus avaldab oma toetust Vanemuise Teater, valgustades sirelilillades toonides oma teatrimajad.
Igal aastal sünnib Eestis ligi 900 last enne oma õiget aega. Et toetada lapse arengut kriitilisel perioodil, vähendada nii lapse kui ka vanemate stressi ja tugevdada lähedussuhet. Järjest enam kaasatakse lapse raviprotsessi lapsevanemad. "Pehme ravi algus tähendab ravi vanemate juures, last nendest lahutamata, hingamisprobleemide ravi pehmete meetoditega, väga varajane toitmine oma ema ternespiima, vajadusel doonorpiimaga, enneaegsete kõhuprobleemide ennetamiseks. Esimesel võimalusel pannakse laps oma vanemate "põue", et teha nn känguruhooldust. Kõik tehtavad uuringud toimuvad lapse kuvöösi kõrval, ilma teda transportimata teistesse osakondadesse. Lapsele tagatakse rahu, vaikus, valu leevendamine ning võimalikult vähene tülitamine," selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla lastearst drAnnika Tiit. Enneaegsed on väga pikka aega pärast haiglast väljaminekut erinevate spetsialistide kontrolli all.
MTÜ Enneaegsed Lapsed alustas tegevust 2013. aastal, eesmärgiga toetada enneaegselt sündinud lapsi, nende vanemaid ja lähedasi. "Peame oluliseks perekeskse ravi ja hoolduse rakendamist lastehaiglate vastsündinute intensiivravi osakondades ning toetada värskeid lapsevanemaid, kes vajavad sel raskel ajal erilist tuge ja mõistmist," ütles MTÜ Enneaegsed Lapsed juhatuse esimees Kristel Kukk.
Oma õla on tänase päeva puhul alla pannud ka Eesti Kirikute Nõu-kogu, kes teavitab oma kogudusi üle Eesti enneaegsete laste suurtest ja väikestest muredest

 

Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi