Euroopa kliima muutused ja inimese tervis
Peatselt lõppeval sajandil on Euroopa kliima soojenenud 0,8o
võrra. Temperatuuri tõus on olnud enam märgatav kahel viimasel aastakümnel
ja seda eriti keskmistel ja pikematel laiuskraadidel. Nt on Alpides
temperatuuri tõus ületanud 1o. Põhja-Euroopas on kliima muutunud
niiskemaks, samal ajal Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas kuivemaks.
Kliima soojenemine näib jätkuvat. Teadlaste ennustuste järgi tõuseb aastaks
2100 temperatuur globaalselt 1-3,5o. Kliima soojenemine ja
muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele
ja tervisele.
Termiline e soojusstress
Tulevik toob endaga kaasa teatud piirkondades kuumalainete sagenemise
suvel ja külmaperioodide vähenemise talvel. Ennustatakse, et 1976.a
Inglismaad tabanud kuumalaine, mis esines varem keskmiselt iga 310 a
järel, võib alates 2050.a hakata korduma märksa sagedamini, iga 5-6 a
möödumisel. Tähelepanekud näitavad, et Euroopas esinenud kuumalained on
seotud lühiajalise suremuse tõusuga. Nii kaasnes Londonis 1995.a
juulis-augustis valitsenud soojalainele 16% suremuse tõus. 1987.a
Ateena kuumalaine oli seotud 2000 erakorralise surmajuhuga.
Jõgede üleujutused
Kliima muutustega Euroopas on seotud jõgede üleujutuse riski
suurenemine. Sama võib öelda ka mere rannikualade üleujutuste kohta.
Viimastel aastatel Kesk-Euroopas esinenud jõgede üleujutustega kaotas
oma kodu 200 000 inimest, seejuures 100 inimest hukkus. Poolat 1997.a
tabanud üleujutustega oli seotud 50 suitsiidi juhtu.
Jõgede üleujutused kahjustavad ja võivad hävitada veepuhastussüsteeme
ja roiskvee äravoolu kanaleid, põhjustada toksilisi kahjustusi. See
omakorda suurendab võimalusi mõnede haiguste, nt leptospiroosi tekkeks,
mis levib peamiselt kanalisatsiooni ja veevärgi süsteemide kaudu.
Infektsioonhaigused
Kliima muutused soojema kevade ja suve ning pehmema talve näol
võivad soodustada mao-sooletrakti haiguste sagenemist. Muutused
nakkushaiguste esinemises on üks esimesi märke, mis näitab globaalse
kliima soojenemise mõju inimese tervisele. Seoses kliima soojenemisega
võib tekkida sesoonne malaaria levik Türgist ja Aserbaidzaanist
Ida-Euroopa maadesse, mis võib suurendada selle haiguse sagenemist,
kui puudub vastav kontroll. Eriti suurendab see malaaria levikut
lennujaamades, kui moskiitode poolt infitseeritud inimesed kasutavad
lennukeid. Nii esines 1994.a kuumal suvel Pariisi pealennujaama
piirkonnas 6 malaaria juhtu. Ka Vahemeremaades endeemiliselt esinev
leishmanioos on muutunud aktuaalseks. Koos kliima soojenemisega
suureneb oht, et see haigus levib edasi põhja poole.
Puukentsefaliidi levikuala on Lõuna-Skandinaavia, Kesk- ja
Ida-Euroopa. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad
kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise.
Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi,
samuti puukide poolt levitatava Lyme tõve leviku ulatuse laienemine
ja haigusjuhtude sagenemine.
Kohanemine kliima muutustele
Potentsiaalsed võimalused inimese adaptatsiooniks muutuva kliima
suhtes on seotud eelkõige vastavate terviseprogrammide realiseerimisega.
Nende hulka kuuluvad kliima muutuste monitooring, mis vajab erinevat
käsitlust olenevalt geograafilisest piirkonnast, tervise järelvalve
süsteem ja vaktsineerimised. Mainimata ei saa jätta ka üle-Euroopalist
koordineeritud informatsiooni ja rahvusvaheliste temaatiliste ürituste
korraldamist.
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni töörühmades on infektsioonhaiguste
vastu võitlemiseks välja töötatud 4 prioriteeti, mis on vaja realiseerida
seoses edasiste võimalike kliima muutustega Euroopas.
- Difteeria
- Krüptosporidioos (algloomade poolt põhjustatud pikaajaline sooltepõletik)
- Malaaria
- Puukentsefaliit
Euroopa maades pole seni kliima muutuste mõju vähendamiseks inimese
tervise suhtes midagi olulist ette võetud. Kuid juba praegu on tungiv
vajadus otsustada, kuidas parandada kliima ja tervise monitooringuuringute
taset ja informatsiooni koordinatsiooni, et kindlaks teha kliima muutuste
mõju haigustundlikkusele ja kaitsta organismi nende muutuste kahjuliku mõju
eest.
Välisajakirjandusest TIINA TAMME