Euroopa kliima muutused ja inimese tervis

Peatselt lõppeval sajandil on Euroopa kliima soojenenud 0,8o võrra. Temperatuuri tõus on olnud enam märgatav kahel viimasel aastakümnel ja seda eriti keskmistel ja pikematel laiuskraadidel. Nt on Alpides temperatuuri tõus ületanud 1o. Põhja-Euroopas on kliima muutunud niiskemaks, samal ajal Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas kuivemaks. Kliima soojenemine näib jätkuvat. Teadlaste ennustuste järgi tõuseb aastaks 2100 temperatuur globaalselt 1-3,5o. Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele ja tervisele.

Termiline e soojusstress

Tulevik toob endaga kaasa teatud piirkondades kuumalainete sagenemise suvel ja külmaperioodide vähenemise talvel. Ennustatakse, et 1976.a Inglismaad tabanud kuumalaine, mis esines varem keskmiselt iga 310 a järel, võib alates 2050.a hakata korduma märksa sagedamini, iga 5-6 a möödumisel. Tähelepanekud näitavad, et Euroopas esinenud kuumalained on seotud lühiajalise suremuse tõusuga. Nii kaasnes Londonis 1995.a juulis-augustis valitsenud soojalainele 16% suremuse tõus. 1987.a Ateena kuumalaine oli seotud 2000 erakorralise surmajuhuga.

Jõgede üleujutused

Kliima muutustega Euroopas on seotud jõgede üleujutuse riski suurenemine. Sama võib öelda ka mere rannikualade üleujutuste kohta. Viimastel aastatel Kesk-Euroopas esinenud jõgede üleujutustega kaotas oma kodu 200 000 inimest, seejuures 100 inimest hukkus. Poolat 1997.a tabanud üleujutustega oli seotud 50 suitsiidi juhtu.

Jõgede üleujutused kahjustavad ja võivad hävitada veepuhastussüsteeme ja roiskvee äravoolu kanaleid, põhjustada toksilisi kahjustusi. See omakorda suurendab võimalusi mõnede haiguste, nt leptospiroosi tekkeks, mis levib peamiselt kanalisatsiooni ja veevärgi süsteemide kaudu.

Infektsioonhaigused

Kliima muutused soojema kevade ja suve ning pehmema talve näol võivad soodustada mao-sooletrakti haiguste sagenemist. Muutused nakkushaiguste esinemises on üks esimesi märke, mis näitab globaalse kliima soojenemise mõju inimese tervisele. Seoses kliima soojenemisega võib tekkida sesoonne malaaria levik Türgist ja Aserbaidzaanist Ida-Euroopa maadesse, mis võib suurendada selle haiguse sagenemist, kui puudub vastav kontroll. Eriti suurendab see malaaria levikut lennujaamades, kui moskiitode poolt infitseeritud inimesed kasutavad lennukeid. Nii esines 1994.a kuumal suvel Pariisi pealennujaama piirkonnas 6 malaaria juhtu. Ka Vahemeremaades endeemiliselt esinev leishmanioos on muutunud aktuaalseks. Koos kliima soojenemisega suureneb oht, et see haigus levib edasi põhja poole.

Puukentsefaliidi levikuala on Lõuna-Skandinaavia, Kesk- ja Ida-Euroopa. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava Lyme tõve leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine.

Kohanemine kliima muutustele

Potentsiaalsed võimalused inimese adaptatsiooniks muutuva kliima suhtes on seotud eelkõige vastavate terviseprogrammide realiseerimisega. Nende hulka kuuluvad kliima muutuste monitooring, mis vajab erinevat käsitlust olenevalt geograafilisest piirkonnast, tervise järelvalve süsteem ja vaktsineerimised. Mainimata ei saa jätta ka üle-Euroopalist koordineeritud informatsiooni ja rahvusvaheliste temaatiliste ürituste korraldamist.

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni töörühmades on infektsioonhaiguste vastu võitlemiseks välja töötatud 4 prioriteeti, mis on vaja realiseerida seoses edasiste võimalike kliima muutustega Euroopas.

  • Difteeria
  • Krüptosporidioos (algloomade poolt põhjustatud pikaajaline sooltepõletik)
  • Malaaria
  • Puukentsefaliit

Euroopa maades pole seni kliima muutuste mõju vähendamiseks inimese tervise suhtes midagi olulist ette võetud. Kuid juba praegu on tungiv vajadus otsustada, kuidas parandada kliima ja tervise monitooringuuringute taset ja informatsiooni koordinatsiooni, et kindlaks teha kliima muutuste mõju haigustundlikkusele ja kaitsta organismi nende muutuste kahjuliku mõju eest.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME

 

 

Avalehele   Tellimisinfo   Arvamuste vorm   Toimetuse info   Arhiiv   Viimane Veerg