Porgand tervisele

Porgandit kasvatati juba enne meie ajaarvamist nii kreeklaste kui ka roomlaste aedades. Roomlaste juures oli porgand laual piduroana. 16.saj peeti teda veel delikatessiks. 17.saj hakkas see köögivili levima Euroopa maades, veel tundmata tema raviomadusi. Keskajal hakati porgandit juba pidama võimsaks ravimtaimeks. Sellest ajast on pärit toore porgandi hoidmine mees, mis säilitas kõik vitamiinid. Prantsusmaal ja Saksamaal oli meeporgand jõuluroaks, et inimene oleks terve kogu järgneva aasta. Aegade jooksul on aretatud palju porgandisorte, küll pikki ja peenikesi, lühikesi ja jämedaid. Porgand ei pruugi olla ainult oranz, vaid ka valge, kollane või purpurpunane.

Porgandi biokeemiline kooslus

Porgand on rikas A-vitamiini eelvitamiini karotiini poolest, siin ületavad porgandit vaid punane paprika ja astelpaju. Karotiin muutub organismis A-vitamiiniks, kuid vajab omastamiseks rasvainet. Vähem on porgandis B-rühma vitamiine ja vitamiine PP, C, D, E. Eriti tuleks rõhutada porgandi mineraalainete rikkust. Mida temas ka pole: kaaliumi-, räni-, väävli-, raua-, vase- ja koobaltiühendeid, joodi. Porgandis on palju suhkruid (8-15%), ta on rikas aminohapete poolest, on leitud veel letsitiini, koliini, betaiini, pektiinaineid, flavonoide ja eeterllikke õlisid.

Porgand kui ravim

Keskaegne raviraamat ütles, et ükski juurvili ei ravi inimest paremini kui porgand. 1-2 porgandit päevas katab A-vitamiini vajaduse. Kõiki toitaineid sisaldav porgand on kasulik süüa toorena või juua mahlana. Toores porgand tugevdab organismi - tugevdab vastupanuvõimet nakkushaigustele, on kasulik C-, A-vitamiini hüpovitaminoosi, verevaesuse, isupuuduse, maksa-, neeru-, südameveresoonkonna ja hingamisorganite haiguste korral. Porgand ei jää maha mikrofloorat hävitavate fütontsiidide sisalduse poolest sibulast ja küüslaugust. Kui süüa toorest porgandit, väheneb mikroobide hulk suuõõnes tunduvalt.

Karotiin on rasvas lahustuv vitamiin ja seepärast võiks teda lauale anda kas taimeõli või hapukoorega. Rasvaine lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 90%ni. Karotiinirikas toit parandab immuunsust, suurendab organismi kaitset. Karotinoidid on efektiivsed antioksüdandid raku tasemel: nad neutraliseerivad vabasid radikaale ja reaktiivset hapnikku.

Termiline töötlemine mõjutab küllaltki vähe porgandi toitainelist sisaldust, seejuures karotiin omastatakse kõige paremini riivitud ja veidi rasvas hautatud porganditest. Karotiin säilib isegi kuivatatud ja külmutatud porgandis.

Tervel inimesel ei ole vastunäidustusi porgandi tarvitamisel. Südamelihase infarkti puhul antakse esimestest päevadest alates porgandimahla a 100 g 2-3 korda päevas. Kui ühele klaasile lisada mett, siis on see kasulik ülemiste hingamisteede põletike puhul. Riivitud porgandi asetamine haavale vähendab valulikkust ja põletikku ning soodustab paranemist. Kui põletushaavale panna marlisse mähitud riivitud porgandit, siis ville ei teki.

Kurgu-, häälepaelte ja igemepõletike vastu soovitab rahvameditsiin võtta 3 spl riivitud porgandit meega, lisada klaas piima ja juua soojalt.

Rahvameditsiin on alati soovitanud porgandi söömist nendele, kel soodumus kasvajate tekkeks. Kuna karotinoidid on siin määravad, siis tuleks arvestada eelpool nimetatud nõudeid (kergelt keedetud või rasvas hautatud).

Ei tohiks kõrvale jätta ka porgandi lehti ja seemneid nende raviva toime tõttu. Seemnetee on oluline imetavatel emadel, neerukivitõve ja hemorroidide korral. Porgandiseemnetega on lahustatud neeru- ja põiekivisid (1 spl seemneid 1 kl keeva vee kohta, seista 1 ööpäev).

Porgandipealsed sobivad nii värskena kui ka kuivatatuna. Oma meeldiva lõhna ja maitse tõttu sobib kuivatatud pealseid segada klorofülliseguks kuivatatud teede hulka. Kuivatatud lehed on teena eeskätt hemorroidide ravis tunnustust leidnud.

Üldtuntud on vitamiiniteena segu 3 osast porgandiseemnetest, 3 osast kibuvitsamarjadest, 3 osast nõgeselehtedest ja 1 osast mustsõstralehtedest.

Kehvveresuse korral on parim mahlasegu võrdsetes osades: porgand, peet, redis või mädarõigas. Vanarahva tarkuse järgi soovitatakse mahlad ühendada, panna suletult kuumuskindlasse nõusse ja kuumutada madalal temperatuuril 3 tundi. Seda ekstrakti võetakse 1 spl 3 korda päevas enne sööki. Ravikuur 2-3 kuud.

Kõrgvererõhu tõve puhul teha toorest segumahla porgandist, mädarõikast, kuhu lisatakse mett ja sidrunimahla. Seda tarvitatakse samuti 1 spl korraga 3 korda päevas, kuid 1 tund enne sööki ja 2-3 tundi pärast sööki. Porgandimahl on hea ravim liigesepõletike ja kõhukinnisuse korral. Ravimina võetakse supilusikaga 5-6 korda päevas.

Porgandimahl on hea unetuse korral, ravib kesknärvisüsteemi, koos ?punemeürdiga. Viimasest teha eraldi tee - 1 spl 1 kl keeva vee kohta.

Haavandilise kurgupõletiku puhul on soovitav tee kaselehtedest ja riivitud porgandist, millele lisatakse soojana taruvaigu tinktuuri.

Porgandi-selleri mahl, porgandi-maasika mahl, porgandi-astelpaju mahl on see, mis aitab tõsta vere punaliblede hulka.

Lõpuks olgu teadmiseks, et riivitud porgand oma kestainesisalduse tõttu hoiab korras seedimise ja viib organismist välja üleliigse kolesterooli.

Porgandi kasulikkusele vaatamata pole soovitav porganditoitude ja toore porgandi liigne tarvitamine. Kui juba värvaine naha kaudu hakkab välja tungima, on asi kurjast. Organism ei kasuta ühtegi vitamiini rohkem ära kui talle parajasti vaja. A-vitamiiniga liialdamine mõjub tervele inimesele lausa halvasti. Inimesed, kes liitrite viisi otsustavad porgandimahla juua silmanägemise taastamiseks ja vähi leviku takistamiseks, võivad kaotada kiirelt elu. Farmaatsiatööstused on välja töötanud Carotenoid Complex kapslid, kus kooslus ja päevane annus täpselt paigas. Ajanappuse ja toidu valmistamise huvi puudumisel peaks siis neid pidevalt kasutama.

Porgand kui dieettoit

Võiks arvestada, et omas aias kasvatatud porgand on parim ravimina ja toiduna. Noori, värskeid porgandeid tuleks süüa harjaga pestult koorimata, vanemaid kraapida. Porganditoitude maitsestamiseks olgu käepärane petersell, ka majoraan (pune) sobib hästi. Meeles peaks pidama, et porganditoidud toorena on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral ja peensoole haigustel.

Porgandi keeduvette soola ei panda, sest see halvendab maitset.

Suppidele lisamiseks pruunistatakse sibul koos porgandiga kergelt rasvaines, kuhu lahustuvad värvikad karotinoidid.

Toite porgandist on tohutult, iga perenaine võib veelgi üllatada oma retseptidega. Porgandit soovitan kasutada hommikust õhtuni, seejuures hommikuputrudele võiks alati lisada riivitud porgandit (sobib kõikide tangainetega, pastadega).

Porgand kuulub segasalatite kooslusse, valmistatakse iseseisvana küll magushapu maitselisena, küll teravamaitselisena koos küüslauguga.

Hästi sobivad porgandiga banaan, mustsõstrad, tikrimarjad. Samas on need salatid toitvad ja sobivad pärast rasket haigust.

Porgandi toorsalat

200 g porgandeid, 2 haput õuna, ½ kl marju (kompotti), suhkrut, õli.

Toiduained riivitakse ja marjad surutakse katki, segatakse, maitsestatakse õli ja suhkruga.

Suppe võib valmistada mahedamaitselistena (püreesupid) või teravamaitselistena. Porgand on oluline komponent kõikide tükeldatud köögiviljasuppide koosluses, sobib kokku õunte, hapude marjade ja ka hapukapsaga.

Porgandisupp küüslauguga

750 g porgandeid, 6 küüslauguküünt, 3 sibulat, 0,5 l piima, 1 spl võid, vett, maitseained.

Porgandid kooritakse ja lõigatakse ratasteks. Küüslauk ja sibul tükeldatakse. Aedvili kallatakse kastrulisse ja lisatakse vett niipalju, et oleks kaetud. Maitseks veidi soola ja suhkrut. Keedetakse aeglaselt kuni vesi on peaaegu kadunud. Siis lisatakse või, piim ja segu vahustatakse vispli või mikseriga kuni supp on kooretaoline.

Kellele meeldib teravam küüslaugu maitse, võib peeneks hakitud küüslaugu lisada supile koos piimaga.

Soojade toitudena on porgand populaarne lisandina, aga ka iseseisva roana. Porgand sobib kokku kõikide aedviljadega, kala-lihaga, gastronoomiatoodetega, tangainetega, kohupiima jt.

Porgandi-õunakotletid

350 g porganeid, 450 g õunu, ½ kl piima, 2 spl mannat, 2 muna, 2 spl suhkrut, 3 spl riivsaia, 1 spl rasvainet, ½ kl hapukoort, soola.

Tükeldatud porgandid hautatakse piimaga pehmeks, lisatakse manna. Massil lastakse veidi jahtuda, lisatakse munad, riivitud õunad, suhkur, sool ja segatakse hästi läbi. Massist vormistatakse kotletid, veeretatakse manna ja jahu segus või riivsaias. Praetakse pliidil helepruuniks ja lauale antakse hapukoorega.

Vormiroogi võib porgandist kombineerida koos kohupiima, puuviljadega magusana või koos tangainetega, teiste köögiviljadega soolase toiduna.

Porgand sobib kala- ja liharoogade koostisse, eriti hakklihasse. Organism omastab ju lihavalke paremini kui liha valmistatakse koos porgandiga, kartul vastupidiselt takistab.

Maohaiguste puhul ei soovitata praetud toite, parim toit on sel puhul

Porgandi suflee

500 g porgandeid, 5 muna, 3 spl mannat, 50 g võid, soola, suhkrut.

Keedetud porgandid riivitakse ja kuumutatakse võiga läbi, lastakse veidi jahtuda, segatakse juurde suhkruga hõõrutud munakollased, terake soola ja lõpuks vahustatud munavalge. Mass pannakse rasvainega määritud vormi ja küpsetatakse ahjus või keedetakse vesivannil. Lauale antakse keedise, kisselli, hapukoore või teiste sobivate lisanditega.

Küpsetistes porgandi kasutamine on käe- ja maitsepärane, eriti porgandipiruka näol. Et porgandiga tehakse leiba, on harjumatu.

Porgandi-ploomi leib

0,5 l piima, 50 g pärmi, 100-150 g peenestatud ploome, 1 tl soola, 400 g riivitud porgandit, 300 g rukkijahu, 1-1,2 kg sepikujahu. Ploomide asemel võivad olla ka rosinad.

Pärm lahustatakse käesoojas vees. Lisatakse sool, värsked või leotatult kuivatatud ploomid ja porgand. Taignat sõtkutakse ja lastakse kerkida. Sellest vormitakse märja käe abil leivad või kuklid. Lastakse kerkida enne ahju panemist ja küpsetatakse ca 30 min 200o juures.

Ärme unustame ka porgandi-nisuidu leiba valmistamast, mis eriti oluline kehvveresuse ja söögiisutuse korral. (Retsept varasemas Terviselehes.)

Magustoiduna on tuntud porgandi pannkoogid, porgandi-kohupiimavaht, porgandi vahukoor, porgandi kissell jpt.

Porgandi kissell

500 g porgandeid (või 0,5 kl mehu), 0,5 l vett, 2-3 spl suhkrut, 0,5 l õunamahla, 3 spl kartulijahu, kaneeli või kardemoni.

Puhastatud porgandid riivitakse või tükeldatakse kuubikuteks, keedetakse pehmeks ja surutakse läbi sõela (võib mikseris). Püree kuumutatakse keema, lisatakse suhkur, õunamahl ning veega segatud kartulitärklis. Aetakse keema, maitsestatakse. Süüakse piimaga või vanillikastmega. Seda toitu soovitatakse maohaigetele, soolte põletikul ja pärast operatsiooni.

Porgandi kasutamine jookidena on samuti ammu teada. Kuna mahlana iseseisvalt on lääge, siis võib maitsestada mädarõika või küüslaugu mahlaga, hapude sõstra-, sidruni-, jõhvikamahlaga. Kokku võib porgandimahla segada jogurti või hapupiimaga ja samas saab porgandit lihtsalt riivitult rõõsa piimaga segada.

Porgandipiim

¾ kl piima, ¼ kl riivitud toorest porgandit, 1 tl mett, 2 tl sidrunimahla.

Riivitud porgand, sidrunimahl ja mesi segatakse mikseris piimaga, juuakse kohe. Selline jook on kosutav hommikuti ja eriti soovitav vanematele inimestele seedimise parendamiseks.

Riivitud porgandit võib alati lisada ka ravimteedele, millest eelpool oli juttu.

Nagu lugesite ja aru saite, on porgandi kasutamiseks palju võimalusi, et me tast ei tüdineks. Kasutades erinevaid kombinatsioone ja tehnoloogiaid, võime oma toidulauda rikastada väärtusliku porgandiga.