Tööinspektsiooni 1998. aasta aruanne

1. Järelevalvealane tegevus.

1.1 Lähtudes 1997. a. järelevalve tulemuste ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste analüüsist oli järelevalvealane tegevus 1998.a. suunatud töökeskkonna parandamisele ja tööõnnetuste ennetamisele ehituse, transpordi, puidutöötlemise, toiduainete-, keemia-, ja mäetööstuse ning metsa- ja põllumajandusettevõtetes, kus toimus 73% registreeritud tööõnnetustest. Järelevalvealase tegevuse käigus pöörati erilist tähelepanu ka mürast, vibratsioonist ja ülekoormusest põhjustatud kutsehaiguste ennetamisele, sest need haigused moodustasid 1996.a. 75% ja 1997.a. 80% kõigist kutsehaigusjuhtumitest. On läbi viidud süvendatud sihtkontroll tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvelevõtmise korra täitmise üle eesmärgiga selgitada välja tööõnnetused, milliseid ei ole nõuetekohaselt uuritud ning suunata tööandjate tegevus tööõnnetuste ennetamiseks tehtava töö tõhustamisele. Seda sihtkontrolli on kavas jätkata 1999.aastal. Samuti viidi läbi töö- ja puhkeajaseaduse sihtkontroll autotranspordiettevõtetes, mis oli suunatud sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja korralduse parandamisele ning sõidukijuhtide üleväsimusest põhjustatud liikluses toimuvate tööõnnetuste ennetamisele (lisa 1) Tööinspektsioon on intensiivistanud järelevalvet ja tõstnud nõudlikkust tööandjate suhtes. Võrreldes 1997.a. on ettevõtete kontrollimiste arv suurenenud 24%, haldustrahvide arv 49% ja trahvide summa 77%. On rakendatud meetmed järelevalve efektiivsuse tõstmiseks ning alustatud ettevõtete töökeskkonna katselist hindamist. Väljatöötamisel on töökeskkonna järelevalve infosüsteem. Järelevalve efektiivsuse probleeme arutati Põhja- ja Baltimaade Tööinspektsioonide ühiskonverentsil.

1.2 Töökeskkonna seisundit ja tooteohutuse nõuete täitmist on kontrollitud 4775 ettevõttes (1997.a.- 3832) ning tööandjatele on esitatud 42169 nõuet avastatud puuduste kõrvaldamiseks (1997.a.- 40392).Töökeskkonna seisundi katseline hindamine viidi läbi 2178 ettevõttes, kus kokku töötab 122395 töötajat.

1.3 Keelati avariiohtlike, inimeste elu ja tervist ohustavate tööde tegemine 37 objektil (1997a.- 20), 316 ohutusnõuetele mittevastava seadme kasutamine (1997.a.- 450) ning 207 seadme ja isikukaitsevahendi tarnimine ( 1997a.- 182).

1.4 Uuriti 410 raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse ning 269 kutsehaigestumise juhtumi (76 neist diagnoositi 1997.a. lõpus, kuid uurimine viidi läbi 1998.aastal) põhjuseid ja määrati konkreetsed abinõud analoogsete juhtumite vältimiseks. 36 tööõnnetuse uurimismaterjalid on esitatud uurimisorganitele kriminaalasja algatamiseks. On algatatud 6 kriminaalasja, 22 juhul on kriminaalasja algatamisest keeldutud ning 8 juhul on uurimine lõpule viidud.

1.5 Töölepinguseaduse ning töö- ja puhkeajaseaduse alusel on antud 4682 kooskõlastust ja nõusolekut (1997.a.- 3656), mis puudutasid 40734 töötajat (1997a.- 33352). Nõusoleku või kooskõlastuse andmisest keelduti 230 ettevõttele.
Töölepinguseaduse §68 alusel on antud nõusolek osalise tööaja rakendamiseks või töötajate osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks 491 ettevõtte 25190 töötajale (1997.a. - 279 ettevõtte 17334 töötajale). On keeldutud nõusoleku andmisest 11 ettevõttele (1997.a.- 16 ettevõttele). Seoses töömahu ja tellimuste vähenemise ning raskustega toodangu turustamisel (eriti toiduainetetööstuses, põllumajanduses jne.) on 1998.a. võrreldes 1997.a. osalise tööajaga töötajate või töötajaid osaliselt tasustatavale puhkusele saatnud ettevõtete arv suurenenud 76% ja töötajate arv 45%. Seisuga 01.01.1999.a. töötas osalise tööajaga või oli saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele 163 ettevõtte 10236 töötajat.
Töö -ja puhkeajaseaduse vastavate sätete alusel on antud nõusolek töövahetuse pikendamiseks 361 ettevõtte (1997.a.- 349) 11813 töötajale (1997.a.- 7717). Keelduti nõusoleku andmisest 39 ettevõtte 325 töötajale (1997.a.- 26 ettevõtte 208 töötajale).

1.6 Vaadati läbi ja lahendati 503 töötaja kirjalikku avaldust (1997.a.- 478).

1.7 Nõustati ja osutati praktilist abi töökeskkonnaalaste probleemide lahendamisel 6434 tööandjale ja 13143 töötajale (1997.a. vastavalt 5269 ja 10038). On korraldatud töökeskkonnaalast selgitustööd, s.h. esinetud 770 loenguga koolitusasutustes ning tehtud 463 ettekannet ettevõtetes ja asutustes (1997.a. vastavalt 1128 ja 457).

1.8 Haldusvastutust on kohaldatud 353 ametiisiku suhtes (1997.a.- 237). Trahvide kogusumma on 211848 EEK (1997.a.- 119731 EEK).

2. Tööõnnetused ja kutsehaigused.

Haigekassad on 1998.a. jooksul esitanud Tööinspektsioonile 849 käesoleval aastal toimunud tööõnnetuse raportit (1997.a.- 2368, neist 1959 tööl ja 409 tööteel) ning 1520 eelmisel aastal toimunud tööõnnetuse raportit. Kutsehaiguste Kliiniku andmetel on 1998.aastal diagnoositud 269 esmast kutsehaigust ning kutsehaigete arv on 204 (1997.a.- 198 kutsehaigusjuhtu ja 161 kutsehaiget)

2.1 Tööõnnetused.

Töökohustuste täitmisel sai surma 56 töötajat ning raske tervisekahjustuse 389 töötajat (1997.a. vastavalt 50 ja 342). Tööteel toimus 4 surmaga lõppenud ja 111 raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetust (1997.a. vastavalt 0 ja 86). Üheaegselt kahe või enama töötajaga toimus 16 õnnetusjuhtumit tööl ja 3 tööteel. 19-st üheaegselt kahe ja enama töötajaga õnnetusjuhtumist oli 12 liiklusõnnetused (lisad 2- 5).

Võrreldes 1997.a. on 1998.a. surmaga lõppenud tööõnnetuste arv kasvanud 12% ning raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetuste arv 14%. Samuti on kasvanud tööteel toimunud õnnetuste arv. Tööõnnetuste üldarv on esialgsetel andmetel vähenenud. Kuid tööõnnetuste lõplik arv selgub pärast kõigi 1998.a. toimunud tööõnnetuste raportite laekumist haigekassadelt, s.t. pärast kõigi kannatanute ajutise töövõimetuse lõppemist.

Kõige rohkem surmaga ja raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi toimus:

• ehitusettevõtetes, kus sai surma 12 ja raske tervisekahjustuse 60 töötajat;
• mitmesugustes tööstusettevõtetes (puidu-, mööbli- , metalli- , toiduainete- ja keemiatööstus ) sai surma 11 ja raske tervisekahjustuse 96 töötajat;
• transpordi, laomajanduse ja sideettevõtetes, kus sai surma 9 ja raske tervisekahjustuse 72 töötajat (tööteel sai transpordivahenditel surma 4 ja raske tervisekahjustuse 21 töötajat);
• põllumajandus, metsandus ja kalandusettevõtetes, kus sai surma 9 ja raske tervisekahjustuse 47 töötajat.

8 surmaga ja 156 raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetustest, s.o. 14% kõigist surmaga lõppenud ja 40% rasketest tööõnnetustest on toimunud kukkumise tagajärjel kõrgusest või samal tasapinnal. Transpordivahenditel ja igasugustel liikumismehhanismidel töötades sai surma 19 (34%) ja raske tervisekahjustuse 50 töötajat (13%). Varingute ja purunevate konstruktsioonide allajäämise tagajärjel sai surma 11 (20%) ja raske tervisekahjustuse 39 (10%) töötajat. Kemikaalide ja plahvatusohtlike ainete kasutamisel on surma saanud 3 ja raske tervisekahjustuse 12 töötajat. Uppumise või lämbumise tagajärjel suri 5 töötajat (9%).

Tööõnnetuste põhilisteks põhjusteks on:

• töökaitseseaduses sätestatud tööandja põhikohustuste mittetäitmine, s.h. üksikute äriühingute juhatuste tegevusetus töötajatele ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel;
• töökohtade puudulik ettevalmistus ja tööde halb korraldus vahetute tööjuhtide poolt;
• liikluseeskirjade rikkumine;
• masinate , seadmete ja töövahendite mittevastavus ohutuspõhinõuetele või nende mittekorrasolek;
• kaitseseadmete ja piirete puudumine või mittekorrasolek ;
• töötajate puudulik kutse - ja tööohutusalane ettevalmistus , mille tagajärjel nad eiravad elementaarseid ohutusnõudeid.

Kõige rohkem surmaga ja raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi on toimunud Tallinnas ja Harjumaal (tööülesannete täitmisel 27 surmaga ja 167 raske tervisekahjustusega lõppenud õnnetust ning tööteel 3 surmaga ja 53 raske tervisekahjustusega lõppenud õnnetust) ja Ida- Virumaal (12 surmaga ja 67 raske tervisekahjustusega tööõnnetust ning 34 rasket tervisekahjustusega õnnetust tööteel). Võrreldes 1997.a. on Tallinnas ja Harjumaal surmaga lõppenud tööõnnetuste arv kasvanud 59% ja raskete tööõnnetuste arv 21% . Ida- Virumaal on surmajuhtumite arv kasvanud 2 korda ja raskete õnnetuste arv 17%.

Surmaga ja raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetuste arvu kasvu põhjusteks on:

• süsteemse tööohutusalase sisekontrolli puudumine ning tööohutuse tähtsuse alahindamine mitmete Tallinna, Harjumaa ja Ida- Virumaa ohtlikumate tegevusvaldkondade ettevõtete juhtide (äriühingute juhatuste) ning otseste tööde juhtide poolt, mille tagajärjel eiratakse elementaarseid ohutusnõudeid tööde teostamise käigus;
• tööülesannete täitmisel ning tööteel toimunud liiklusõnnetuste arvu suur kasv: 1998.aastal sai tööülesannete täitmisel liikluses surma 13 (1997.a.-1) ja raske tervisekahjustuse 9 töötajat (1997.a- 3). Tööteel sai liikluses surma 4 (1997.a.-0) ja raske tervisekahjustuse 17 töötajat (1997.a.- 13);
• üha suurenev konkurents tööandjate vahel (eriti ehituses ), mille tagajärjel lühenevad tööde teostamise tähtajad, kasvab töö- ja puhkeajaseaduse rikkumiste arv (pikad vahetused, ületunnitööd jne.) ning vähenevad kulutused töötajate ohutuse tagamiseks;
• ohtlike tegevusvaldkondade (ehitus-, metsa-, puidu-, metalli-, toiduainete- ja keemiatööstus; meretransport, kalandus, sadamad jne.) tööohutust reguleerivate õigusaktide puudumine . Tööandjatel puuduvad konkreetsed ohutusreeglid ning seepärast ka vajalikud teadmised ohutu ja tervisliku töökeskkonna loomiseks.

Tööohutust ei saa tagada üksnes järelevalvega. Ükskõik kui efektiivne see ka poleks, ei suudeta järelevalvega haarata kõiki tööandjaid ja töökohti. Konkreetse õigusliku aluse puudumise tõttu ei saa tööinspektorid sageli kohaldada ka halduskaristust ning taotleda kriminaalasja algatamist vastavalt kriminaalmenetluse koodeksile. Uurimisorganid on just õigusliku aluse puudumise tõttu keeldunud kriminaalasja algatamisest paljude surmaga või raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetuste puhul.

Surmaga ja raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetuste arv on vähenenud Pärnu-, Rapla-, Saare- ja Valgamaal. Pärnumaal ja Saaremaal ei toimunud ühtegi surmaga lõppenud tööõnnetust ning Pärnumaal vähenes raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetuste arv 2 korda.

2.2 Kutsehaigused

Kutsehaigusi on kõige rohkem registreeritud Põlva-, Tartu-, Pärnu- ja Võrumaal (vastavalt 58, 45, 44 ja 27). 40% kõigist kutsehaigustest on põhjustatud vibratsioonist, 26% ülekoormusest ja 14% mürast. Võrreldes 1997.a. on kasvanud mürgistused 90%, vibratsioonist põhjustatud kutsehaiguste arv 82%, mürast põhjustatud kutsehaiguste arv 48% ning ülekoormustraumade arv 11%. Esmakordselt on diagnoositud 15 punataudi juhtu. On vähenenud hingamisteede ja nahahaigused (lisad 6- 8).

43% kõigist kutsehaigetest on endised või praegused põllumajandustöötajad (traktoristid, loomakasvatajad, põllutöölised) ning 18% auto-, ekskavaatori- ja kraanajuhid.

Kutsehaiguste arvu kasvu põhiliseks põhjuseks on kutsehaiguste diagnoosimine endistel põllumajandustöötajatel. Ainuüksi traktoristide arv, kellel on diagnoositud kutsehaigus, on 1997.a. võrreldes kasvanud 34% ning auto-ja kraanajuhtide arv 55%. Rohkem kutsehaigusi diagnoositud ka tisleritel ja keevitajatel.

Paljud nendest ettevõtetest, kus töötamisel töötajatel diagnoositi kutsehaigus, on likvideeritud ning kutsehaiguse põhjustanud töövahendeid enam ei kasutata.

Seoses kutsehaiguste diagnoosimise võimaluste täiustumisega võib oletada, et kutsehaiguste arv hakkab järgnevatel aastatel pidevalt kasvama.

Töötavates ettevõtetes on vaja rakendada abinõud müra- ja vibratsioonitaseme viimiseks nõutavale tasemele, raskuste käsitsi teisaldamise korra täitmiseks ning kemikaalide ohutuks käitlemiseks.

3. Järelevalve tulemuste ja ettevõtete töökeskkonna seisundi lühianalüüs.

1998. aastal alustas Tööinspektsioon ettevõtete töökeskkonna seisundi katselist hindamist väljatöötatud juhendi alusel. Töökeskkonna katseline hindamine koos ettevõtete töökeskkonda iseloomustavate ankeetide koostamisega viidi läbi üldkontrolli käigus 2178 ettevõttes. Töökeskkonna hindamist teostati eesmärgiga:

• korraldada kompleksne riiklik järelevalve töökeskkonnalase töö korraldamise ning tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle;
• luua ettevõtete töökeskkonda iseloomustav andmebaas;
• analüüsida järelevalve tulemusi ja hinnata töökeskkonna olukorda iga tööinspektori tööpiirkonna ettevõtetes, igas maakonnas ja riigis tervikuna;
• täiustada ja muuta järelevalve põhisuundi, kavandada abinõud töökeskkonna parandamiseks lähtudes hindamise tulemustest;
• määrata järelevalve sagedus lähtudes iga ettevõtte töökeskkonna seisundi hinnangust.

3.1 Töökeskkonnaalase töö korraldamine ettevõttes

Ettevõtte töökeskkonna seisund tervikuna sõltub suures osas sellealase töö korraldamise tasemest. Seepärast oli ettevõtete kontrollimisel põhitähelepanu pööratud tööandja, s.t. äriühingu juhatuse (ettevõtte juhi) tegevusele ohutute ja tervislike töötingimuste tagamisel. Kontrollimisel selgus, et 1175 (54%) hinnatud ettevõtetes täitis tööandja tööohutuse- ja töötervishoiualaseid põhikohustusi, 626 (29%) ettevõtetes esines üksikuid rikkumisi ja 377 (17%) ettevõttes ei täitnud tööandja seaduses sätestatud nõudeid. Töökeskkonna seisund on tunduvalt parem nendes ettevõtetes, kus on moodustatud ja tööle rakendatud nõutavad töökeskkonna struktuurid ning tööandja, tööjuhid ja töötajate esindajad on saanud vajaliku tööohutuse- ja töötervishoiualase ettevalmistuse.

Töökeskkonna struktuurid on moodustatud 1085 (50%) kontrollitud ettevõttes, 810 (37%) ettevõttes on need struktuurid küll moodustatud, kuid nende töö korraldamisel esineb veel tõsiseid puudusi. 280 (13%) ettevõttes aga sellised struktuurid puuduvad.

Nõutava teadmiste kontrolli või vajadusel täiendkoolituse on läbinud 1066 (49%) kontrollitud ettevõtete juhtidest ning 2012 (51%) juhile on esitatud nõue teha seda lähemal ajal.

Ohutu töö korraldamine töökohtadel sõltub eelkõige vahetute tööjuhtide ettevalmistusest, nende kohustuste ja vastutuse määratlemisest. See töö on tehtud 1534 (70%) ettevõttes, 513 (24%) ettevõttes esines üksikuid puudusi ning 131 (6%) ettevõttes ei olnud tööjuhtide kohustused ja vastutus määratletud.

Töötajate tööohutuse ja töötervishoiualase koolituse ja juhendamise nõudeid rikuti 1442 (67%) kontrollitud ettevõttes.

Töötajate tervisekontroll oli läbi viidud 1175 (55%) kontrollitud ettevõttes, 731 (34%) ettevõtetes esines tervisekontrolli korraldamisel üksikuid puudusi ja 212 ettevõttes oli see korraldamata.

Esmaabi korraldamisel esines puudusi 1133 (52%) kontrollitud ettevõttes. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvelevõtmise korra nõudeid rikuti 338 (15%) ettevõttes.

Töökeskkonna alane töökorraldus tervikuna on paranenud 1383 (64%) kontrollitud ettevõttes, 543 (25%) eirati erinevates valdkondades üksikuid nõudeid ning 251 (11%) ettevõttes oli töökorraldus mitterahuldav. Kõige rohkem oli mitterahuldava töökorraldusega ettevõtteid Tallinnas, Harjumaal, Ida- Virumaal, Pärnumaal ja Järvamaal.

Ebaõige töökorralduse, töökohtade puuduliku ettevalmistuse ning tööohutuse puuduliku järelevalve tõttu sai surma 7 ja raske tervisekahjustuse 60 töötajat. Töötajate puudulik tööohutusalane väljaõpe ning sellega kaasnev elementaarsete ohutusnõuete eiramine oli 13 surmaga ja 172 raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetuse üheks põhjuseks.

3.2 Tööohutus

Tööohutuse kontrollimisel hinnati eelkõige töökohtade ohutust, s.h. ohutuspõhinõuete järgimist tööruumide sisustamisel, töötajate liikumisteede ohutust jne. Selgus, et 615 (28%) kontrollitud ettevõttes vastasid töökohad kehtivatele nõuetele (need on põhiliselt uued või rekonstrueeritud ehitised ja tööruumid). 532 (25%) ettevõttes ei tuvastatud õigusaktide rikkumisi, kuid esitati ettepanekuid töötajate tööohutuse parandamiseks. 674 (31%) ettevõttes esines üksikuid tööohutusnõuete rikkumisi ning 356 (16%) ei vastanud paljud töökohad ohutusnõuetele. Töökohtade ja ettevõtete territooriumide ohutusnõuetele mittevastavuse ning nõutavate kaitsepiirete puudumise tõttu sai surma 6 ning raske tervisekahjustuse 87 töötajat.

Iga aastaga kasvab ettevõtete arv, kus on võetud kasutusele masinad ja seadmed, mis vastavad EL direktiivide alusel väljatöötatud ja Vabariigi Valitsuse 16.11.1993.a. määrusega nr 356 (RT I 1993, 75, 1103) kinnitatud masinate ja seadmete ohutuse tagamise korrale ning sotsiaalministri 30.03.1994.a. määrusega kinnitatud ohutuspõhinõuetele (PTL 1994, 31). Kontrollimisel ei tuvastatud nende õigusaktide rikkumisi 694 (32%) ettevõttes. Kuid 608 (28%) ettevõttes rikuti üksikuid masinaohutuse põhinõudeid ning 430 (20%) ettevõttes ei vasta suurem osa masinatest ohutusnõuetele. Eriti halb on olukord paljudes väikeettevõtetes (s.h. põllumajandus), sest neil ei ole sageli vahendeid uute seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks. Valitsuse ja sotsiaalministri määruste nõudeid eiravad ka üksikud seadmete valmistajad ja tarnijad (maaletoojad, müüjad ja laenutajad). Seadmetel puudub ohutusnõuetekohasuse deklaratsioon ehk vastavusavaldus, eesti keelne kasutusjuhend ning vastav märgistus.

Masinate ja seadmete ning nende kaitseseadmete konstruktiivsete puuduste või mittekorrasoleku tõttu sai surma 4 ja raske tervisekahjustuse 48 töötajat.

Käesoleval ajal on eriti oluline peatada EL direktiividele mittevastavate masinate, seadmete ja isikukaitsevahendite valmistamine , tarnimine ja kasutuselevõtmine.

Raskuste teisaldamisel ja materjalide ladustamisel eirati ohutusnõudeid 293 (13%) kontrollitud ettevõttes. Mitterahuldav oli olukord 116 (5%) ettevõttes.

Viimastel aastatel on võetud kasutusele palju uusi ja ohutusnõuetele vastavaid ettevõttesiseseid transpordi- ja tõstemasinaid. Kuid paljudes ettevõtetes, eriti põllumajanduses, kasutatakse veel endises NSVL's valmistatud tehnikat (traktorid, tõstukid, kombainid jne.), milliste ohutus ning müra- ja vibratsioonitase ei vasta nõuetele. Selliseid masinaid kasutati 226 (11%) kontrollitud ettevõttes.

Tehnilise järelevalve inspektsioonis registreeritud ja nende järelevalve alla kuuluvad surveseadmed vastavad ohutusnõuetele. Kuid ettevõtetes on palju surveseadmeid, millised ei ole registreeritud Tehnilise järelevalve inspektsioonis või ei kuulu registreerimisele ning nende kasutamisel rikutakse elementaarseid ohutusnõudeid. Ainuüksi Valgamaal keelati ajutiselt 7 kontrollitud katlamajast 4 ohutusnõuetele mittevastava katlamaja kasutamine ning Lääne- ja Hiiumaal 15 kontrollitud katlamajast 8 katlamaja kasutamine. Surveseadmete kasutamisel eirati ohutusnõudeid 334 (15%) kontrollitud ettevõttes.

Olukord on paranenud tööohutuse tagamiseks vajalike mõõtevahendite kohustusliku taatlemise osas. Mõõtevahendid olid nõuetekohaselt taadeldud 1722 (79%) ettevõttes. Mõõteseaduse rikkumisi esines 458 (21%) kontrollitud ettevõttes. Elektriohutusnõuete rikkumist ei tuvastatud 1172 (54%) ettevõttes. Samal ajal rikuti neid nõudeid 1005 (46%) kontrollitud ettevõttes.

Ettevõtetes puuduvad sageli elektripaigaldiste ohutust reguleerivaid eeskirju tundvad isikud. Ehitustel ei järgita EEI 3-7:1994 "Ehitiste madalpinge elektripaigaldised" 7.osa nõudeid. Vastavalt Energiaseadusele peaks energiaseadmete ja energiaehitiste tehnilist ohutusalast järelevalvet teostama Tehnilise järelevalve inspektsioon. Kuid praktiliselt on järelevalve mitteküllaldane, sest inspektsioonil puudub elektriohutuse järelevalveks vajalik koosseis. Elektrikontrolli keskus aga osutab ettevõtetele ainult tasulisi teenuseid. Seepärast vajab elektriohutuse järelevalve korraldamine kiiret ja täpset reguleerimist. Elektriohutuse eeskirjade eiramise tagajärjel sai surma 1 töötaja ja raske tervisekahjustuse 6 töötajat.

3.3 Töötervishoid

Töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmised tunnustatud laborite poolt on läbi viidud 992 (46%) kontrollitud ettevõttes. Normidele mittevastavates tingimustes töötas 11800 töötajat. 1181 ettevõtte juhile on esitatud nõuded töökeskkonna mõõtmiste korraldamiseks ning abinõude rakendamiseks töökeskkonna viimiseks vastavusse normidega. Toimub järelkontroll nende nõuete täitmise üle.

Ohtlike kemikaalide käitlemise nõudeid eirati 231 (11%) ettevõttes. Müra tase ületas piirnormi 517 (24%) ja vibratsioon 227 (10%) kontrollitud ettevõttes, 731 (33%) ettevõttes esitati nõuded töökohtade valgustuse ja 606 (28%) ettevõttes mikrokliima parandamiseks. 40 ettevõttes nõuti abinõude rakendamist töötajate kaitsmiseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest. Suuremas osas ettevõtetes, kus toimub I või II rühma ohtlike ainete kasutamine ja tootmine, on määratud Tehnilise järelevalve inspektsiooni poolt tunnustatud järelevaatajad ning käitajad omavad vastavat väljaõpet. On olemas ohutusjuhendid ning töötajad on ohtudest teavitatud. Samuti täidetakse enamuses kontrollitud ettevõtetes ohutusnõudeid taimekaitsevahendite kasutamisel. Probleemiks on, et paljudel juhtudel pakenditel puudub eestikeelne kasutusjuhend. Samuti puudub nõuetekohane teave paljudel Eestis toodetud värvidel ja lahustitel. Mõnedes ettevõtetes, kus kasutatakse ohtlikke aineid sisaldavaid värve ja lahusteid, puudub nõuetekohane üldventilatsioon või kohtäratõmme. Tööandja ei ole töötajatele teatavaks teinud töökeskkonna ohutegurite mõõtmise tulemusi ning väljastanud vastavaid isikukaitsevahendeid (või ei nõua nende kasutamist). Mürgistused (21 juhtu) moodustavad kutsehaiguste üldarvust 8% 1998.aastal registreeritud kutsehaiguste üldarvust. Kuid võrreldes 1997.aastaga on 1998.a. mürgistuste arv kasvanud 91%. Kemikaalidest põhjustatud hingamisteede haigused ja nahahaigused on vähenenud.

Raske füüsilise töö ning raskuste teisaldamise nõudeid rikuti 228 (10%) kontrollitud ettevõttes. Kuvariga töötamise töökohad ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse põhinõuetele 270 ettevõttes ja asutuses.

Normaalsed olmetingimused on loodud 1065 (49%) ja rahuldavad 613 (28%) kontrollitud ettevõttes. Kuid 365 (17%) ettevõttes ei vasta üksikud olmeruumid nõuetele ja 134 (6%) ettevõttes on olmetingimused mitterahuldavad.

Töötervishoid tervikuna oli rahuldaval tasemel 1412 (65%) kontrollitud ettevõttes, 376 (17%) ettevõttes õigusaktide rikkumisi ei tuvastatud, kuid esitati ettepanekuid töötingimuste parandamiseks. Samal ajal 263 (12%) ettevõttes rikuti üksikuid ja 123 (6%) paljusid nõudeid ning nendes ettevõtetes vajavad töötajate töötingimused olulist parandamist.

3.4 Töösuhted

Üldkontrollimiste käigus antud hinnang töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle näitab, et olukord tööseaduste täitmisel on endiselt muret tekitav. Kui eelnevatel aastatel oli rikkumiste arvult esikohal töölepingu seadus, siis 1998.a. oli selleks palgaseadus. Mitterahuldav oli palgaseaduse täitmine 31% kontrollitud tööandjatest. Põhilised rikkumised oma iseloomult on samalaadsed pea kõigis maakondades:

• ei maksta lisatasu õhtuse ja ööaja töö eest, samuti riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest;
• viivitatakse palga maksmisega ega maksta viivist;
• palgamäär on kehtestatud alla palga alammäära (eriti põllumajanduses Jõgevamaal ja Põlvamaal);
• töötaja palgast peetakse kinni kahjusummad töötaja eelneva kirjaliku nõusolekuta;
• töötajatele ei väljastata kirjalikke teatisi palga suuruse kohta.

Üksikuid rikkumisi seaduse täitmisel oli 27% tööandjatest, üksnes 27% kontrollitud tööandjatest ei avastatud palgaseaduse rikkumisi.

Töö- ja puhkeajaseaduse täitmise kontrollimisel ei avastatud rikkumisi 56% tööandjatest, mitterahuldav on olukord 10% tööandjatest. Ka selle seaduse rikkumiste iseloom on aastaid olnud sarnane:

• ei peeta tööaja arvestust, sealhulgas ületunnitöö arvestust. Sageli on tööajatabelid tegelikkusele mittevastavad;
• töötatakse vahetuses üle 12 tunni tööinspektori nõusolekuta;
• ei ole kindlaks määratud tööaja reziimi.

Kasvanud on rikkumiste arv puhkuseseaduse täitmisel. Statistika kohaselt 47% tööandjate juures rikkumisi ei avastatud, 23% oli neid tööandjaid, kus on üksikud seaduse rikkumised ja 11% tööandjatest on olukord seaduse täitmise ebarahuldav. Igas maakonnas on arvukalt tööandjaid, kes ei koosta puhkuste ajakava ja jätavad seega tagamata seaduse § 8 täitmise, mille kohaselt tööandjal ei ole õigus jätta töötajale puhkus andmata ja töötajal ei ole õigust loobuda puhkuse kasutamisest. Eriti on terav see probleem väikeettevõtetes, kus tööinspektorit püütakse veenda puhkuste ajakava koostamise ebaotstarbekuses ja puhkuse võimaldamises kokkuleppel. Samas näitab töövaidluskomisjonides vaidluste lahendamise statistika, et just töötajatele võimaldamata puhkuse nõuded on võrreldes 1997.a. kasvanud.

Töölepingu seaduse täitmisel ei avastatud rikkumisi 53% tööandjatest, ükskuid rikkumisi oli 22% ja mitterahuldav oli olukord 5% tööandjatest. Töölepingu seaduse jõustumisest alates on samadeks jäänud järgmised rikkumised:

• ei sõlmita kirjalikku töölepingut;
• töölepingu sõlmimiseks määratud ajaks puudub seaduslik alus;
• töölepingu tingimuste muutmised jäetakse vormistamata;
• töölepingu kohustuslikud tingimused ei vasta seaduse nõuetele, üldjuhul töötasu ja tööaeg.

Hulk seaduserikkumisi on seotud katseaja ebaõige rakendamisega. Sageli sõlmitakse tööleping tingimusel, et katseajal töötab töötaja tähtajaliselt 4 kuud, katseaja läbimisel aga sõlmitakse leping määramata ajaks.

Ebarahuldav on olukord tööraamatute pidamisega. Töötaja tööleasumisel ei nõuta tööraamatut, puudub tööraamatute pidamise kord, võimatu on dokumentaalselt tõendada töötajale tööraamatu kätteandmist jne. Tööinspektorid ei ole rahul tööandja juures tehtava personalitööga. Paljude seaduserikkumised on põhjustatud asjatundmatust personalitööst. Eriti puudutab see väikefirmasid, kus personalitööd teevad selleks ettevalmistust ja teadmisi mitteomavad raamatupidajad, sekretärid või firmajuhid ise.

Tööandjad on muutunud hoolimatuks töölepingute lõpetamise kannete vormistamisel. Kannetes puuduvad viide ja formuleering töölepingu lõpetamise aluse kohta.

Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse täitmise kontrollimisel ei avastatud rikkumisi 54% tööandjate juures, üksikuid rikkumisi oli 22% tööandjatest, ebarahuldav oli olukord 8% tööandjatest. Arvukamalt on rikkumisi seaduse § 11 rakendamisel, õigemini öeldes rakendamata jätmisel. Tööandja ei vormistata dokumenti töötaja distsiplinaarkaristuse määramise kohta ja seda eriti siis, kui karistuseks on töölepingu lõpetamine töötaja süülise tegevuse tõttu. On ka üksikuid juhtumeid, mil töötajale distsiplinaarkaristusena rahatrahvi määramise kohta puudub vastav tööandja dokument ja trahviraha jäetakse sotsiaal- kindlustuse eelarvesse kandmata.

Tööinspektsioonile teeb tõsist muret tööandjaid teenindavate õigusbüroode poolt tööandjatele tööseaduste rakendamise kohta antava õigusabi madal kvaliteet. Tööandjate kontrollimisel ei ole harvad juhtumid, mil tööandja seadusevastane tegevus/tegevusetus on põhjustatud nimelt õigusbüroo poolt antud nõuanded. Õigusbüroode omanikud peaksid tõsiselt kaaluma vajadust korraldada oma töötajatele täiendõpet tööseaduste tundmaõppimiseks.

3.5 Töökeskkonna seisundi üldhinnang

Järelevalve ja mitmeaastase selgitustöö (tööandjate ja töötajate esindajate nõustamine, täiendkoolitus ja teadmiste kontroll) tulemusena on paljude ettevõtete töökeskkonna seisund hakanud paranema. Järelevalve käigus läbi viidud töökeskkonna katselise hindamise alusel võib järeldada, et töökeskkonnaalane töö korraldamine on viidud nõutavale tasemele 1041 kontrollitud ettevõttes. Tööohutust on parandatud 1101 ettevõttes ja töötervishoidu 1412 ettevõttes. Töösuhteid reguleerivate õigusaktide rikkumisi ei tuvastatud 1145 ettevõttes. Tervikuna on töökeskkonna seisund paranenud 1097 kontrollitud ettevõttes.

387 kontrollitud ettevõttes töökeskkonna (ohutus, töötervishoid, töösuhted) õigusaktide rikkumisi ei tuvastatud, kuid tööandjatele on esitatud ettepanekuid abinõude rakendamiseks töökeskkonna edasiseks parandamiseks. Samal ajal eirati tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõudeid 685 (31%) kontrollitud ettevõttes, neist 227 (10%) on töökeskkonna seisundi hinnang mitterahuldav.

Tööinspektsioon on järelevalve tulemuste ja töökeskkonna hinnangute alusel määratlenud 1999 aasta järelevalve prioriteedid ning kavandanud abinõud järelevalve tõhustamiseks eelkõige suuremates ohtlikumate tegevusvaldkondade ettevõtetes.

4. Töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonides

Töövaidluskomisjonidesse esitati 4214 avaldust, millest 48 avalduse esitajad olid tööandjad (vt.lisa 11). Võrreldes 1997.a. esitati avaldusi 1533 võrra rohkem, mis moodustab kasvu 63,6%. Nõuete iseloomult muudatusi ei ole. Endiselt on esikohal maksmata palga ja hüvitiste nõuded - 3485 ehk 83,6% töötajate avalduste üldarvust. Järgnevad tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise hüvitiste nõuded - 1318 (31,6%). Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist nõuti 907 (21,7%) korral. Võrreldes 1997.a. on saamata palga ja hüvitiste nõuete arv kasvanud 8,0%, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuete arv on vähenenud 15,7%. Olulist kasvutendentsi näitab tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise hüvitise nõuete arv. Kui 1997.a. IV kvartalis oli nimetatud nõudeid 143, siis 1998.a. I kvartalis 246, II kvartalis 315, III kvartalis 394. Mõningane langus oli IV kvartalis - 363.

Kõige rohkem avaldusi, 1600 ehk 37,9% avalduste üldarvust, esitati Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjonidesse. Järgnevad Ida-Virumaa töövaidlus- komisjon 633 avaldusega (15,1%) ja Tartumaa töövaidluskomisjonid 575 avaldusega (13,6). Võrreldes I poolaastaga kasvas II poolaastal oluliselt avalduste arv Pärnumaa töövaidluskomisjonis - 3 korda, Saaremaa töövaidlus- komisjonis 2,5 korda, Ida-Virumaa töövaidluskomisjonis 1,7 korda ja Tartumaa töövaidluskomisjonis 1,4 korda. Avalduste arvu järsk kasv neis töövaidlus- komisjonides on paljuski põhjustatud nende tööandjate tegevusest, kelle majandustegevust mõjutas idaturu äralangemine.

5. Ettepanekud tekkinud probleemide lahendamiseks

5.1 Koostöös teiste ministeeriumide ja ametitega koostada ühtne töökeskkonna ohutust reguleerivate õigusaktide väljatöötamise plaan aastani 2003 ning teha see teatavaks tööandjate ja töötajate liitudele ning kõigile järelevalveasutustele. Tööplaani lülitada:

• Tööohutuse- ja töötervishoiuseaduse rakendamiseks vajalike õigusaktide, s.h. tööhügieeni normide väljatöötamise ajakava,
• Tööohutuse- ja töötervishoiuseaduse §4 lg8 ja Vabariigi Valitsuse 19.03.1996.a. istungi protokolli nr 22 alusel ohtlikumate tegevusvaldkondade (alade) tööohutuse õigusaktide väljatöötamise ajakava;
• Euroopa tööohutusstandardite ülevõtmise ja Eesti standarditena kehtestamise ajakava.

Võimalusel lülitada tööplaani ka Tehnilise järelevalve inspektsiooni järelevalve valdkonda kuuluvate õigusaktide väljatöötamise ajakava, sest ka need õigusaktid on vajalikud töökeskkonna kui terviku ohutuse tagamiseks.

5.2 Korraldada tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusseaduse väljatöötamine eesmärgiga jõustada see aastal 2000.

5.3 Töötada võimalikult kiiresti välja ja kehtestada kutsehaiguste diagnoosimist ning töötajate tervisekontrolli korraldust reguleerivad õigusaktid.

5.4 Vaadata läbi võimalus moodustada erinevate ministeeriumide valitsemisalas olevate ning töökeskkonna kui terviku ohutuse üle järelevalvet teostavate järelevalveasutuste (Tööinspektsioon, Tehnilise järelevalve inspektsioon, Päästeamet, Tarbijakaitseamet tooteohutuse turujärelevalve osas jne.) tegevust ja informatsiooni vahetust koordineeriv ametkondade vaheline koostöökomisjon.

Võimalikult kiiresti lahendada elektriohutuse ja tooteohutuse turujärelevalve korraldamise küsimused.

5.5 Rakendada abinõud töökeskkonna õpetuse sisseviimiseks põhi- ja keskkoolide õppeprogrammidesse ning sellealase õpetuse mahu suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks kutse-, keskeri-, rakenduslikes kõrgkoolides ja kõrgkoolides.

5.6 Koostada töökeskkonnaalase täiendkoolituse programmid (erinevate tasemete juhtidele ja töötajate esindajatele) täiendkoolitust korraldavatele koolitusasutustele ning rakendada abinõud koolituse kvaliteedi parandamiseks.

Juhan Salum
Peadirektori k.t.

tööinspektsiooni aruanne .doc-failina (64K)