Riigikogu võttis vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

Sotsiaalministeeriumi pressiteade

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab õiguslikud alused töötajate tervise kaitsmiseks, töötervishoiu ja tööohutuse taseme parandamiseks ning tööga seotud õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks, samuti töö kohandamiseks vastavalt töötaja võimetele. Need eesmärgid saavutatakse seaduse alusel rakendatavate töökorralduslike, tehniliste, töötervishoiualaste ja järelevalvealaste abinõudega.

Uueks nõudeks on töökeskkonna terviseriski hindamine tööandja poolt, millel põhineb kogu töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes, töötingimuste parandamiseks vajalike abinõude väljatöötamine ja rakendamine ning töötajate teavitamine ja kaasamine.

Seaduses on põhimõte, mille kohaselttööandja ja töötaja peavad tegema koostööd ohutute ja tervislike töötingimuste loomiseks ja säilitamiseks. See põhimõte on Euroopa Nõukogu tööohutuse ja töötervishoiualase raamdirektiivi 89/391/EEC tähtsamaid põhimõtteid, mis läbib kõiki sellest direktiivist lähtuvaid üksikdirektiive. Seaduse üks eesmärk on, et tööandja hakkab arvestama nende ettepanekutega, mis on töötingimuste parandamiseks ja tööohutuse suurendamiseks teinud töötajad ja nende esindajad. Seaduseelnõus on määratletud töötajate esindajate, töökeskkonnavolinike kohustused ja õigused, samuti ettevõtte koostöökogu - töökeskkonnanõukogu - ülesanded ning selle liikmete kohustused ja õigused.

Seaduses pööratakse peale traditsiooniliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite tähelepanu ka töökeskkonnas toimivatele füsioloogilistele ja psühholoogilistele ohuteguritele ja selle mõju vähendamiseks nähakse ette nii ergonoomia kui ka töökorralduse abinõude rakendamine töökohas.

Seadus pöörab suurt tähelepanu töötajate töötervishoiualasele teenindamisele ja annab õigusliku aluse töötervishoiuteenistuste loomisele riigis. Seaduse järgi rahastab ettevõtte tööohutuse ja töötervishoiu tegevust tööandja. Tööandja tasub ettevõtte töötajatele ettenähtud töötervishoiuteenuste eest, töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmise eest ning kannab töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe kulud. Tööohutuse ja töötervishoiu riiklike programmide koostamine, töötervishoiuarstide ja -õdede ning tööinspektorite väljaõpe ja täiendusõpe rahastatakse riigieelarvest.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus on olnud Vabariigi Valitsuse tegevuskava Eesti integreerimiseks Euroopa Liitu prioriteetide hulgas alates 1998. aastast. Sotsiaal- ja tööpoliitika peatüki sõelumise tulemusena ning vastava positsioonipaberi kohaselt on Eesti kohustatud töötervishoiu ja tööohutuse alase seadusandluse viima vastavusse Euroopa Liidu õigusega 2000.a lõpuks.

Lisainfo: Milvi Jänes, töökeskkonna osakonna juhataja kt., tel. 6269780

Töökeskkonnaalase elektroonilise infovõrgu Telematic Eesti kodulehekülg http://www.sm.ee/Frame/Telematic/eesti.html, kus on võimalik tutvuda

• töökeskkonnaalaste programmdokumentidega,
• töökeskkonna süsteemi struktuuri ja kontaktandmetega,
• tööõnnetuste ja kutsehaiguste statistilise analüüsi, nendest põhjustatud sotsiaal-majanduslike kahjude arvestusega,
• teaduslike ja praktiliste artiklitega, ning töötervishoiu ja tööohutusega seonduvate õigusaktidega.