Tüvirakkudest nii ja teisiti
21. juuli 2003

Euroopas hoogustub võitlus tüvirakkude uurimise rahastamise küsimuses. EL vahenditega uusi embrüonaalseid tüvirakuliine eraldada soovivatele Euroopa teadlastele sai teatavaks heaks uudis. Euroopa Komisjoni pani paika rahastamise reeglid, mille kohaselt alustatakse EL raamprogrammi raames tüvirakuliinide eraldamist viljastuskliinikutes ülejäänud embüotest. Kuigi komisjon on ettepaneku teinud, peavad sele heaks kiitma liikmesriigid, kelle seas on antud küsimuses tõsised lahkarvamused.
Näiteks Saksamaal ja Iirimaal kehtivad seadused, mis keelavad uute embrüonaalsete tüvirakuliinide eraldamist. Rootsis ja Suurbritannias on selleks kehtestatud spetsiaalsed juhised.
Möödunud sügisel ähvardasid erimeelsused nurjata kogu 6. Raamprogrammi, kuid kompromissina otsustati külmutada vaid embrüotega seotud uurimistegevuse rahastamine. Vahepealsel ajal pole eriarvamusi suudetud klaarida, sest Saksamaa teadus- ja haridusminister kinnitas, et Saksamaa positsioon pole muutunud ning igal juhul üritatakse siseriiklikult kehtestatud põhimõtted kehtestada ka EL-is. Ministrite Nõukogus vajab ettepanek kvalifitseeritud häälteenamust. Seega on otsuse blokeerimiseks vajalik nelja liikmesriigi vastuhäält.
Samal ajal kui sakslased jäärapäiselt kõike uut seadustega ära keelata tahavad, teatavad Itaalia teadlased ajakirjas Science, et nad kombineerivad kaks uut eksperimentaalteraapiat - tüvirakud ja geeniteraapia - eesmärgiga ravida lihasdüstroofiat.
Praeguseks on hiirte puhul saavutatud mõningast edu, kuid tõeline ravi on alles aastate kaugusel. Lihasdüstroofiat on 9 liiki ning ainuüksi USA-s on umbes 300 000 inimest, kes selle haiguse all kannatavad. Rooma Ülikooli ja Milaano tüvirakkude uurimise intsituudi teadlane dr. Giulio Cossu juhitud töörühm uuris tüvirakke, mida nimetatakse mesoangioplastiks. Tüvirakud on võimelised arenema erinevateks kudedeks ja rakkudeks. Mesoangioplaste kutsutakse “täiskasvanud” tüvirakkudeks, kuid kõnealust liiki rakke on leitud vaid lootest. Teadlased siirdasid mesoangioplaste hiire arteritesse, kes olid aretatud ilma alpha sarcoglycan geenita ehk põdesid lihasdüstroofiat. Teadlased töötlesid tüvirakke geneetiliselt, viies neisse geeni alpha sarcoglycan korrektse versiooni ning seejärel siirdasid need hiirtele. Kolm kuud hiljem avastasid nad ravitud hiirte lihastest terveid alpha sarcoglycan valke.
Haigete hiirte lihasrakud olid nõrgad, kuid ravitud hiirte jõud taastus peaaegu täielikult. Eksperiment küll tõestab teooriat, kuid mõned komistuskivid jäävad. Näiteks toimiks ravi paremini, kui saaks kasutada patsiendi enda mesoangioplaste, kuid neid rakke on siiani suudetud eraldada vaid loodetest. Eksperiment on samm edasi, kuid ravini jõudmiseks kulub veel palju aega. ...
Geenikeskus/TL

 

 

NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi