Üllatused kana genoomi kaardistamisel
17. detsember 2004

Kana on esimene lind, kelle genoomi teadlased kaardistasid. Teadlased loodavad, et uued andmed võimaldavad paremini mõista lindudelt pärinevaid haigusi nagu linnugripp ja salmonella.
Sarnaselt inimesega omab kana (Gallus gallus) umbes 20 000-23 000 geeni, selgub teadusajakirjas Nature avaldatud artiklist. Inimesel on DNA järjestuse moodustavaid aluspaare kokku ligi kolm miljardit, kana genoomis on neid ligi kolm korda vähem, umbes üks miljard.
Artiklist selgub, et 60 protsenti kana geenidest on võrreldavad inimese omadega. Kana ja inimese DNA järjestus kattub 75 protsendi ulatuses, samal ajal kui näriliste genoomi sarnasus inimese genoomiga on 88 protsenti. Kana genoomis on sarnaselt inimese genoomile suur osa nn rämps-DNAd.
Uuringu käigus selgus muu hulgas, et kanad omavad geeni, mis toodab valku IL-26. Seda immuunsüsteemis rolli mängivat valku arvati seni esinevat ainult inimestel. Huvitava punktina võib uuringust välja tuua veel tõsiasja, et erinevalt seni arvatust on kanadel kõrgelt väljaarenenud haistmismeel. Nad ei suuda lõhnu eristada küll nii hästi kui koerad, kuid siiski tunduvalt paremini kui inimesed. Maitsmismeel on kanadel aga seevastu üsnagi nõrk.
Kuigi eelnevalt on kaardistatud mitmete imetajate, kalade, putukate ja isegi taimede genoome, on kana esimene lind, kelle DNA teadlased luubi alla võtsid. Teadlased otsustasid genoomi kaardistamisel tänapäevaste kodustatud kanade eellase puna-džunglikana (Gallus gallus) kasuks, kes siiani elutseb mõnedes Lõuna-Aasia piirkondades. Lindude areng eristus imetajate omast umbes 310 miljonit aastat tagasi, mis on teadlaste sõnul piisav periood, et tekiksid küll märkimisväärsed erinevused, kuid säiliks ka võrdlusi võimaldav geneetiline ühisosa. ...
BBC/Geenikeskus

 

 

NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi