Mis on Kuubal pistmist biotehnoloogiaga
17. detsember 2004

Kanada teadlaste hinnangul pole biotehnoloogia vaid Põhja-Ameerika ja Euroopa teadlaste pärusmaa. Kuuba, Lõuna-Korea, Brasiilia, Hiina ja India toodavad ja ekspordivad enda tehtud biotehnoloogilisi vaktsiine, Egiptus toodab rekombinantset insuliini ja Lõuna-Aafrika Vabariik arendab uudset HIV/AIDS vaktsiini, selgub Toronto Ülikooli bioeetika keskuse teadlaste uurimusest.
Ajakirja Nature Biotechnology (22, DC48 - DC52, 2004) lisana avaldatud uuringu kokkuvõttes nendib töörühma juht Peter Singer, et "kusagil mujal pole vajadus teaduse ja tehnoloogia kui arengumootori järele suurem kui vaeste riikide tervishoiu probleemide lahendamisel." Uurimus tugineb seitsmele iseseisvale uuringule, kus keskenduti arenguriikide edukatele biotehnoloogia tööstustele tervishoiu valdkonnas. Iga riigi lõikes defineeriti kriitilised edufaktorid.
Kuigi vaatlusalused riigid olid arenguastmelt erineval tasemel, eristusid ühised faktorid, mis on vajalikud biotehnoloogia tööstuse eduks.
Esiteks on edu toonud keskendumine kohaliku tervishoiu vajadustele.
Teiseks on oluline haridus- ja tervishoiusüsteemide hea korraldus.
Kolmandaks eelduseks on poliitiline tahe ja pikaajalised programmid.
Neljandaks on vaja väljapaistvaid indiviide, kes võtaksid valdkonna arendamisel juhtrolli enda kanda.
Viiendaks peaksid riigid piiratud ressursside tingimustes defineerima oodatavalt kõige paremaid tulemusi andvad turunišid.
Kuuendaks peetakse oluliseks tihedaid sidemeid osapoolte vahel, nii koostööd kui teadmiste ja ressursside jagamist erinevate institutsioonide, sh ka tööstuse ja teaduse vahel.
Seitsmendaks kriitiliseks faktoriks peetakse ettevõtete loomise toetamist.
Kaheksandaks on määravat rolli mänginud patendiseadused, mis stimuleerivad arendustegevust eelkõige erasektoris.
"Vaktsiinid, diagnostilised vahendid ja teised biotehnoloogia tooted, mida arenenud riigid saavad suhteliselt lihtsalt ja odavalt toota, võivad potentsiaalselt päästa miljonite inimeste elu, kes igal aastal haiguste tõttu surevad. Uurimus aitab mõista mudelit, mille järgi arengumaad on arendanud riigi biotehnoloogia tööstust." Kuid ka Euroopa ei maga : 2005. aasta 1. jaanuarist saab Islandist Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) 18. liikmesriik. Islandi esindajaks EMBL-is on Islandi Ülikooli professor Eirikur Steingrimsson. Island võtab osa kogu EMBL-i tegevusest, mis hõlmab koostööd teadusinstituutide, PhD programmide ja teadusteenuste valdkonnas.
Islandi haridus- ja teadusminister Thorgedur Katrin Gunnarsdottir ütles, et "alates 1980ndate keskpaigast on Island investeerinud arvestataval määral biotehnoloogiasse ja arenenud märkimisväärselt just inimese genoomika valdkonnas." EMBL koondab umbes 1300 töötajat üle Euroopa paiknevates instituutides, sh Grenoble´is Prantsusmaal, Hamburgis ja Heidelbergis Saksamaal, Hinxtonis Suurbritannias, Monterotondis Itaalias. EMBL-i liikmeteks on enamus Euroopa riike ja Iisrael. Eesti liikmesriikide hulka ei kuulu. ...
GenomeWeb/UPI/Geenikeskus

 

 

NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi