Evolutsioon - kas sammhaaval või hüpetega?
27. juuni 2005

Uus inimgenoomi uuring väidab, et inimesed võivad olla arenenud järskude geneetiliste muutuste läbi. See esitab väljakutse traditsioonilisele evolutsiooniteooriale, mille järgi areng on ühtlane ja järk-järguline protsess.
Washingtoni Ülikooli (Seattle, USA) teadlased jõudsid inimese ja mitmete ahvide 2. kromosoomi uurides järeldusele, et suur osa DNA muutustest on toimunud suhteliselt lühikese aja jooksul ning sellest alates on toimunud ainult väga väikesed DNA muutused. See kinnitab ka evolutsiooniteooriale alternatiivset teooriat, mille järgi evolutsioon toimubki järskude plahvatustega, mille vahele jäävad pikad staatilised perioodid.
Evolutsioonilised astmed on märgitud DNA järjestuse muutusega kromosoomides. Üheks võimalikuks kromosoomide muutuseks on DNA kindlate lõikude korduste teke. Teadlased otsisidki kordunud DNA lõike inimese ja mitmete ahvide 2. kromosoomis ja võrdlesid neid omavahel. Kuigi nad lootsid leida viimaste miljonite aastate vältel ühtlaselt tekkinud kordusi, selgus, et suured muutused olid tekkinud suhteliselt lühikese aja jooksul, pärast mida olid aset leidnud ainult väikesemahulised muudatused.
Suured muutused esinesid nii inimeste kui ka inimahvide (shimpans, gorilla, orangutan) genoomis, samal ajal kui paavianide ja makaakide genoomides neid ei esinenud. See lubas teadlastel järeldada, et olulised evolutsioonilised arengud toimusid ajavahemikus 10-20 miljonit aastat tagasi, pärast seda, kui inimeste eellased olid eraldunud "vana maailma" ahvidest, ent enne inimeste ja inimahvide lahknemist.
Töögrupi juhi Evan Eichler'i sõnul on ebaselge selliste järskude suuremahuliste geneetiliste muutuste teke ja nende sagedus. Kuigi erinevates kromosoomides võib tema andmetel ilmneda erinev ajaline tendents, on oluline, et lühiajaline plahvatusliku DNA muutuste teooria esitab tõsise väljakutse harjumuspärasele järk-järgulise muutuse teooriale ...
New Scientist/ Geenikeskus

 

 

NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi