Vähivastane sõda
18. aprill 2002

Kolmekümne aastane "sõda vähi vastu" on ainuüksi ameerika maksumaksjalt nõudnud 46 miljardit dollarit ja kestnud alates 1971. aastast, mil President Richard Nixon algatas vähivastase võitluse kampaania. Aegade jooksul on uudistest läbi käinud mitmeid "ime" ravimeid, millele on pandud kõrgeid lootusi. Samas on hiirtel imetegusid teinud ravimikomponendid kliiniliste katsetuste faasis enamasti läbikukkunud.
Hiljuti turule jõudnud vähiravim Gleevec on siiani näidanud enneolematut edukust, sest koguni 95 protsenti konkreetse leukeemia (chronic myelogenous leukaemia) juhtumitest alluvad ravimile. Teadlastele peaks farmaatsiafirma Novartis toodetava Gleeveci edu andma selge signaali, et vähki põhjustava geeni korrigeerimisel on võimalik haigusega edukalt võidelda.
Ühe maailma suurima vähktõbe uuriva organisatsiooni, Ameerika Riikliku Vähiinstituudi, endine direktor Richard Klausner on samuti arvamusel, et "Gleevec tõestab molekulaarse strateegia edukust."
Realistid loodavad, et vähktõbe on siiski võimalik alistada, aga mitte mõne aastaga nagu lubas Nixon, vaid paari järgneva kümnendi jooksul.
Praegu on vähiuurijatel suur nõudlus uurimiseks vajaminevate koeproovide järele, kuid avalikkuse skeptiline hoiak andmete kogumisse vähendab olemasolevat koematerjali.
Euroopa Vähiuurimise ja -ravi Organisatsioon (EORTC) soovib lahendusena luua online andmebaasi, mis koondaks kümned tuhanded olemasolevad vähikoeproovid üle Euroopa.
Projekti juhtiva Rotterdami Ülikooli Haigla patoloog Wolter Oosterhuis loodab, et "suurenev koeproovide kättesaadavus peaks oluliselt parandama võimalusi vähiuurimiseks." Oosterhuis arvab, et süsteem, milles osaleb 8 suuremat vähiuuringutega tegelevat keskuse Euroopas, peaks valmima hiljemalt nelja aasta pärast.
Siiani on mitmed riigid sarnaseid projekte juurutanud väiksemas mahus. Näiteks peaks Briti rahvuslik vähikoepank, mis sisaldab 23 vähist umbes 3000 proovi, valmima Glasgow Ülikooli juures juba käesoleva aasta lõpuks. ...
TL/Geenikeskus

 

 

NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi