Reumahaigete jalgade hooldus

Põletikulised reumaatilised haigused põhjustavad hüppeliigese, jalalaba ja varvaste luude, liigeste ning pehmete kudede muutusi ja deformatsioone. Seetõttu muutuvad ka jalatalla toetuspunktid. Jala liikuvust raskendab eriti lampjalgsus. Valu ja turse halvendavad liigeste liikuvust, vähendavad jalalihaste tööd ning põhjustavad tasakaaluhäireid lihaste töös. See omakorda võib muuta alajäsemete, alaselja ning isegi üldkeha asendi ja liigutuste muutusi ning tekitada valusid eri kohtades üle keha. Jala deformatsioone ja neist tingitud igapäevast elu piiravate probleemide teket saab ennetada ning juba tekkinud deformatsioonide edasiminekut on võimalik aeglustada. Olulisimad vahendid selleks on jalgade hooldus ja regulaarsed käigud arsti vastuvõtule.

Jalgade hooldus

Kuna reumahaigete jalad higistavad kergesti, tuleks jalgu pesta iga päev, kuid mitte kasutada seepi ja duðigeeli - need kuivatavad nahka. Võib proovida spetsiaalseid higistamisvastaseid jalahooldusvanne. Neid vahendeid müüakse apteekides. Happelist pesuvahendit võib kasutada, kui varvaste vahed on haudunud, kuna happeline nahapind pidurdab bakterite paljunemist. Liigne jalgade leotamine vannisoolalahuses kuivatab nahka. Puhta veega pesemine on parim. Kannariivi pole vaja kasutada, kuna hõõrumine ärritab nahka, soodustades selle paksenemist. Leotamisel pehmenenud nahka hõõrutakse tavaliselt liiga palju ning vigastatakse nii tervet nahka. Kui kreemitamine ja jalanõudesse paigutatud spetsiaalsed tugitallad ei aita ja nahapaksendid põhjustavad liikudes survet ning valu, siis võiks pöörduda spetsialisti poole. Paksendid eemaldatakse nahka kahjustamata ning antakse nõu, kuidas kasutada jalanõudes pehmendusi.

Jalgade kuivatamine

Põletike ja varbavahede haudumise vältimiseks on oluline jalgu (iga varbavahe!) põhjalikult kuivatada. Samal ajal on lihtne kontrollida varvaste, varbavahede ning jalatalla naha seisundit. Tüüpilised muutused on haudunud või katkine nahk varbavahedes, jalatalla hõõrdumised, villid, paksendid ja mõhnad ning varvaste algav deformatsioon. Kui talla alla on raske vaadata, tuleb kasutada peeglit. Haudumise vältimiseks võiks varbavahedesse panna apteegis saadaval olevat villa, mis imeb liigse niiskuse ja soodustab õhuvahetust.

Varbaküünte lõikamine

Küünte lõikamise juures on olulisim küünte õige pikkus ja kuju. Kui lõikad küünte täpselt varba kuju järgi, teed õigesti. Katsu varba otsa, kui tunned küünt, on see sobiva pikkusega ja kaitseb varvast. Üldine viga on liiga lühikeseks lõigatud küüned. Küüneservasid viilitakse liivapaberiviiliga. Küüneservade ümardamine on levinud viga, mis võib põhjustada küünte valusa sissekasvamise ja küünevalli põletiku. Kui ei saa ise varbaküüsi lõigata, palu abi või kasuta vastavaid abivahendeid.

Naha kreemitamine

Jalgade ja säärte nahka kreemitatakse igapäevaselt pärast pesemist, kuiva nahka vajadusel sagedamini. Mida kuivem nahk, seda rasvasem kreem/salv. Hõõru kreemi ainult sellises koguses, kui palju seda nahka imendub. Hõõru kreem korralikult paksendite ja mõhnade piirkonda: tee 10 ringjat survet kõikides piirkondades. Kui küüned ja nende ümbrus on kuivad, siis hõõru salvi ka sinna. Kontrolli, et kreemi ei satuks varbavahele, kuna see soodustab varbavahede haudumist ja nahahaavandeid. Higistavate jalgade hooldusel võib kasutada salvi asemel beebipuudrit.

Jalgade võimlemine

Võimlemise eesmärk on säilitada-parandada jalalaba ja varvaste liigeste liikuvust ja jalalihaste tööd. Hästi liikuvad jalaliigesed ning tugevad lihased võimaldavad kergemalt ja valutumalt liikuda. Soorita harjutusi eri kiirusega, vahelduvalt aeglustades-kiirendades takti. Pea enne iga tempovahetust lühike paus, kuna see aitab lihastel taastuda. Põletikuperioodil vähenda harjutuste kestvust ja lase kehal, liigestel ning lihastel puhata.

Varvaste kaitsete ja tugede kasutamine

Jala ja varvaste ümber pandavaid või külge liimitavaid kaitseid ja tugesid võib küsida apteekidest. Kõige turvalisemad on pehmest materjalist valmistatud tooted. Vale suuruse ja kujuga kaitse võib põhjustada rohkem kahju kui kasu.

Sukkade tähendus jala tervishoius

Sukkade ülesanne on kaitsta nahka hõõrdumise ja põrutuste eest, imada endasse higi, hoida jalad soojadena. Uute uurimuste kohaselt on akrüülkiud puuvillakiududest 2,5 korda tõhusamad niiskuse eemalhoidjad. Kuigi villased ja puuvillased sukad on suurepärase imamisvõimega, on nende negatiivseks pooleks see, et niiskus jääb siiski ihuga kontakti. Jalad on kogu aeg niisked ja külmetavad, varbavahed hauduvad kergesti katki. Ka paksem kude võib kaitsta põrutuste eest. Hea põrutuskaitse, samuti õige suurus on reumaatiliste haigete sukkade juures olulised omadused. Sukad on sel juhul õige suurusega, kui varbaid on võimalik sukkade sees liigutada. Liiga kitsad sukad halvendavad alakeha vereringet, põhjustades turseid, võimalikud on veresoonelaiendid ja pikema aja jooksul isegi lihaste atroofia.

Õiged jalanõud

Head ja toetavad jalanõud kaitsevad ning mõjuvad löögi pehmendajaina, vähendades reuma põhjustatud liikumisprobleeme. Kuna jalg muutub käies pikemaks, peavad jalanõud olema piisavalt pikad. Jalatsid tuleb alati osta pikema jala järgi. Jalanõudel peab olema piisavalt kõrge ja lai nina. Sel juhul on varvastel piisavalt ruumi. Vali endale õige liistuga jalatsid. Toetavatel jalanõudel ümbritseb kannaosa kenasti kannaluid, hoides neid õiges asendis, hoidmaks ära jala ülemäärast liikumist külgedele. Kannaosa kõrgust peaks kontrollima, sest liiga kõrge konts võib põhjustada luukõhrede piirkonna vigastusi. Kui kannad toetavad põhjaga jalatseid, eelista selliseid, mille sisepõhi on tasane. Kui jalatsite põhi on piisavalt paks (1-2 cm), vähendab see jala põrutust, päkavalusid ja kaitseb niiskuse ning temperatuurimuutuste eest.

Parim jalatsite tallamaterjal on TR-kumm (transparent), kuna see on kerge, vastupidav, soojapidav. Valigem jalanõud, mil on väikese ning madala mustriga tallad. Nende plussiks on suur puutepind maaga ning head libisemisvastased omadused. Keha raskust ühtlaselt tallale jagav konts on kannalaiune ning 2-4 cm kõrge.

Parim jalatsite pealismaterjal on nahk (imeb niiskust ning hoiab selle naha pinnalt eema)l. Peale selle võtab nahk mugavalt jala kuju. Nahk sisaldab palju õhku ja tundub sooja ilmaga jahe ning külma ilmaga soe. Kingapaelte ning kinnisema tegumoega jalatsites püsivad jalad õiges asendis. Kui inimesel on kalduvus jalgade tursele, on paelkinnitus hea valik. Kui sõrmeliigeste paindumatus teeb paelte sõlmimise raskeks, muretsegem kiiresti kinnitatavad kingapaelad. Ka takjapael-kinnitusega on võimalik reguleerida jalanõu laiust. On olemas hüppeliigest toetavad jalatsid, mis takistavad jala vajumist külgsuunas. Kui jala ning varvaste deformatsioonid piiravad sobilike kingade leidmist, võib kingsepp teha jalanõud ümber. Päka ossa on võimalik liimida kõvendus, kannaossa pehmendused, mis hoiavad ära jala loksumise kingas.

Tugitallad

Tugitaldadega saab vältida jala- ja varbaliigeste väärasendite teket, vähendada lihaste väsimist ja valu ning aeglustada deformatsioonide süvenemist. Tugitaldade abil saavutatud jalgade õige asend kergendab hüppeliigese, põlve- ja puusaliigeste liikumist ja vähendab koormust neile.

Jäiga jala liikuvust saab kergendada spetsiaalselt valmistatud tugitaldade abil. Pehmest materjalist kaitsvad ja pehmendavad tallad tasakaalustavad juba jäigastunud liigeste asendit ja kaitsevad liigest nii, et käimine pole enam valus. Poolkõvadest ja kõvadest materjalidest valmistatud sisetallad ennetavad valesid asendeid, tasakaalustavad koormust jalale ja hoiavad vajadusel liigesed paigal. Hüppeliigest toetavad jalatsid, milles on spetsiaalselt valmistatud küljeliikumist vähendavad tugitallad, võivad vähendada liigesvalu. Sisetallad peavad keskeltläbi vastu aasta.