Reumatoloogilised haigused ja silmad

Reumahaigetel on üllatavalt palju probleeme nägemisega, mis jäävad liigeshaiguse kõrval sageli tähelepanuta. Silmade visa punetus ja rähmane eritis võivad viidata silmade kuivamisele, mida esineb paljude reumahaiguste puhul. Kõvakestapõletik ehk skleriit on märk aktiivsest liigeshaigusest, kõige sagedamini reumatoidartriidist. Lapspatsientide nägemise nõrgenemine taustaks võib olla sümptoomideta iriit, mille võis põhjustada väheste sümptoomidega laste reuma. Samas võib reumahaigusteravi ka ise tekitada nägemisprobleeme

Põletikud suus ja reumatoidartriit

Kuna reumatoidartriit on põletikuline reumahaigus, on tähtis kõigi organismis paiknevate põletikukollete väljaravimine. Suus elab sadu baktereid ja seeni, mis võivad tekitada ägedaid põletikke. Lisaks paiksetele põletikele võivad bakterid vereringe kaudu edasi liikudes põhjustada põletikke ka mujal organismis. Põletike teket soodustab näiteks see, kui tarkusehambad pole korralikult lõikunud või kui hambajuures on põletik. Väljaravimata põletikud jätavad kolde lõualuusse. Igemepõletik ning sügavale igeme alla ulatuv hambaümbrise koe põletik võivad tekitada laiema põletiku. Hambaümbruskoe põletikuga kaasnevad alati muutused lõualuudes. Mõned reumaravimid võivad põhjustada põletikulisi muutusi suu limaskestal.

Tavalisemad silmaprobleemid

Umbes 30% reumatoidartriidi-patsientidest esineb kuivsilmsust, eriti kui haigus on kestnud kauem. Silmad kipitavad, sügelevad, punetavad, on rähmased. Sümptoome lisandub õhtul, silmad väsivad kergesti ning jooksevad unes vett. Eriti ärritavad silmi auto kliimaseade, konditsioneer ja saun. Mõnedel patsientidel esineb ka teiste limaskestade kuivust - nii võib olla tegemist n.ö teisejärgulise Sjögreni sündroomiga. Silmade kuivus on reumatoidartriidi puhul üsna tavaline, aga enamasti ohutu ja regulaarselt silmatilku kasutades kergesti ravitav. Silmade kuivamise ravis kasutatakse ilmatilku mitu korda päevas, ööseks määritakse silmi salviga. Rakse kuivamise põhjustatud sarvkesta ja sidekesta põletiku, keratokonjunktiviidi puhul on vajalikud antibiootikumi-kortikosteroiditilgad kreemina ja antibiootikumisalv ajutiselt raskemal perioodil. Silmade kuivamise juures peab silmapõletikku hoolikalt ravima, eriti lauservade põletik soodustab silmade kuivust.

Tarvitades pikemaajaliselt silmatilku, peaks eelistama säilitusainetevabu ravimeid, kuna säilitusainetel võib esineda allergiat. Kunstpisaraid saab apteegist retseptita.

Kõvakesta pindmise kihi, episkleera põletik on punetav piirkond silma välis- või sisenurgas, mis võib põhjustada väheseid kaebusi. Põletik võib paraneda ravita, kuid rahuneb kiiresti kortikosteroidi tilkadega 2-4 nädala möödudes. Spiskleriit võib korduda, kuid nägemist ei kahjusta. Tavaliselt kaasneb episkleriit reumatoidartriidiga.

Sügavam kõvakestapõletik skleriit on alati tõsine haigus. Silmavalgele tekib sinakaspunane valus kühm, sageli leitakse sarvkesta servahaav ja iriit. Skleriiti ravivad reumatoloog ning silmaarst koos; paikselt kortikosteroid ja suu kaudu kortisoon, intensiivne põhihaiguse ravi. Skleriit ohustab nägemist ning on sageli märk aktiivsest reumatoidartriidist, kuid tänapäevase tõhusa reumaraviga kohtab raskeid skleriite harva.

Kuivad silmad, kuiv suu, Sjögren - ega miski muu

Silmade kuivus on tõenäoliselt kõige olulisemaks Sjögreni sündroomi tunnuseks (kui patsiendil pole reumatoidartriiti), mille juurde kuuluvad ka väsimus, liigesevalud jpt kaebused. Eelpoolkirjeldatud silmatilkade kasutamine ja silmapõletiku ravi ning elutingimuste muutmine vähem ärritavaiks moodustavad ravi põhja. Raskematel juhtudel kasutatakse reumaravimeid, nagu kortikosteroidid või oksikloriin. Raske silmade kuivamise ravi kuulub silmaarsti pädevusse.

Spondüloartropaatiad

Äge vikerkesta põletik, iriit või iridotsükliit on tüüpiline spondüloartropaatiaga kaasnev silmahaigus. Haigus algab tavaliselt silma punetuse, valguskartuse ja puutehellusega; eritist silmast ei tule ning nägemine alguses ei nõrgene. Esmakordne iriit kestab tavaliselt kaua, nõnda jõuab patsient silmaarsti vastuvõtule, saab kortikosteroidi tilku, öise silmasalvi ja silmatera suurendavad tilgad. Iriit paraneb õige ravi korral tavaliselt 4-6 nädalaga, kuid võib korduda samas või teises silmas kuni mitmeid kordi aastas. Vikerkestapõletik võib eelneda spondüloartropaatiale (10-15a). Eriti naiste spondüloartropaatia võib olla raskesti diagnoositav. Iriiti esineb umbes 25% spondüloartropaatia-haigetel. Kui patsiendil on HLA-B27 positiivne, siis on iriidi võimalus veelgi tõenäolisem. Korduvate iriitide puhul peaks reumatoloogiga arutama põhihaiguse ravi tõhustamist. Korduv ja pikaleveninud vikerkestapõletik võib põhjustada turse silmapõhjas ja nägemise halvenemise, pikaaegne kortikosteroidiravi jälle moodustab hallkae teket ja põhjustab mõnedel patsientidel silmarõhu tõusu. Ägedat vikerkestapõletikku esineb ka reaktiivsete artriitide, psoriaasi ja soolehaiguste ning ka Reiteri tõve puhul. Silmade kuivamist esineb ka selle liigesehaiguse patsientidel. Ka spondüloartropaatiate puhul võib olla probleemiks silmade kuivamine.

Lastereuma

Soomes esineb umbes 150 uut lastereuma juhtu aastas. Eri allikate andmeil leidub lastereumaga kaasnevat iriiti 2-21%. Lastereuma iriit on üle 90% täiesti sümptoomideta, mis aga ravimata jättes võib viia nägemise languse ning koguni pimeduseni (6-12%). Lastereumapatsiendi ravi esmaseks rutiiniks ongi silmaarsti kontroll iriidi välistamiseks või diagnoosimiseks. Paar aastat tuleks käia iga 3-4 kuu tagant silmi kontrollimas, edasi iga poole aasta tagant vähemalt 7 aastat. Tänapäeval, tänu hoolsale silmade kontrollimisele, avastatakse kaebusteta iriidid algfaasis ja intensiivse raviga välditakse suuremaid probleeme.