Rubriigid
Enneta Ravi Taasta

Miks suu kuivab ja kuidas sellest lahti saada?

Lisaks ebameeldivale ja vaevavale tundele, mida suukuivus tekitab, võib see olla tervisehäirete märk. Kuivast suust annavad tavaliselt märku kleepuv, kuiv tunne suus, raskendatud mälumine, neelamine, maitsehäired, muidugi ka kaaries ja halb hingeõhk… Või halvemal juhul ka pragunevad huuled ja igemed, suuõõne haavandid.  

Teeme kõigepealt katse – võtke mõni kuiv katteta küpsis ja proovige see ära süüa nii, et te midagi peale ei joo. Kui see ei õnnestu või raske tundub, siis kannatate “kuiva suu” probleemi all. Suukuivus pole aga haigus, vaid sümptom – nagu peavalu. Lugege järgnev läbi  – lahendus on olemas.

Suukuivuse põhjuseks on sageli mõni haigus – näiteks depressioon, diabeet, kilpnäärme alatalitlus, reumatoidartriit, kõrgvererõhutõbi, ärevus- ja meeleoluhäired jt. Teisalt ja väga sageli on põhjuseks ka erinevate haiguste ravi nii ravimitega kui keemia- või kiiritusraviga.

Lisaks on tavalisemateks põhjusteks lihtne vedelikupuudus, suitsetamine, lamavatel või väheliikuvatel haigetel ka raskused hügieeni järgimisel ja muidugi laialt levinud suu kaudu hingamine – eriti öösel. 

Päeval taipab inimene suukuivustunde peale juua, öösel peab aga olukord eriti hulluks minema, et inimene ärkab ja suud niisutama läheb. Uni on sellega muidugi rikutud ja see soodustab omakorda suukuivust. Tuntum haigus, mille kartuses inimesed suukuivuse tõttu aga arsti poole pöörduvad, on diabeet ehk suhkruhaigus.

Miks kuiv suu halb on?

Kui silmad on hinge peegel, siis sülg on meie tervise peegel. Süljel on organismis väga  tähtis roll: niisutab suud, pidurdab kaariese teket, kaitseb meid bakterite eest, võimaldab toidu neelamist ja seedimist, aitab rääkida ja pakub häid võimalusi haiguste varajaseks avastamiseks. Ja kuigi näiteks halb hingeõhk ise pole tervisele ohtlik, vaid pigem märguanne terviseprobleemist, segab see oluliselt otsesuhtlust teiste inimestega. Arvatakse, et üksildus ja vähene otsesuhtlus on sama suur terviseprobleem kui südamehaigused – ja need on omavahel seotudki. Ja kuidas sa ütled teisele inimesele, et tal tuleb suust ebameeldivat lõhna? Keeruline, eks ole?

Seepärast on oluline, et süljega ja suuõõnega kõik nii korras oleks, kui see vähegi võimalik on.

Üks tavalisemaid põhjuseid, miks suu kuivab, pole mitte vananemine, nagu ekslikult arvatakse, vaid hoopis üsna tavalised ravimid. See ei tähenda, et ravimitest loobuma peaks – kasutama peab niisutavaid suuhooldustooteid ja vajadusel arstiga nõu pidama. Vahel piisab, kui muuta ravimi doosi või vahetada ravimit – näiteks lühitoimeline ravim pikema toimega ravimi vastu. 

Aga kõige esimene asi on muidugi hambad ja igemed hambaharjaga ja pastaga õigesti ära pesta! Seda on vaja teha, et kahjustavate mikroorganismide hulka otsustavalt vähendada ja massiliselt esinevat nakkushaigust – hambakaariest – ennetada. Seejärel tuleb järjekindlalt hambaid pestes ja loputades ja suuõõne niiskuse eest hoolitsedes olukorda parandada.  

Põhjuseid, miks teie süljenäärmed ei tööta, võib olla mitmeid:

Ravimite kõrvaltoimed. On teada, et enam kui 400 erinevat laialt levinud ravimpreparaati, mis võivad põhustada häireid organismi tegevuses, mis omakorda kajastub süljenäärmete töös ja väljendub vähenenud süljeerituse näol. Vananedes olete aga enamasti sunnitud tarbima üha rohkem erinevaid ravimeid, nagu näiteks kõrge vererõhu või depressiooni vastu suunatud ravimpreparaadid.

Nakkused ja üldhaigused. Osa nakkusi ja haigusi pärsib/aeglustab oluliselt süljenärmete tööd. Näiteks diabeet, astma, allergia, parkinsonism, kõrge vererõhk jt. võivad kõik esile kutsuda kestvat ja raskendatud suukuivust.

Kiiritusravi. Süljenäärmete pöördumatu vigastus võib osutuda piisavalt suureks juhul, kui on teostatud kasvajate kiiritusravi (eriti rindkere, kaela ja pea piirkonnas).

Kemoteraapia. Kasvajate keemiaravis kasutatavad ravimid võivad põhjustada sülje koostise muutusi ja selles oleva vedeliku vähenemist ning sellega sülje paksenemist. Selle tagajärg on kuiva suu tunne ning probleemid rääkimisel ja neelamisel.

Närvivigastused. Pea või kaela piirkonna vigastused võivad tuua kaasa nende närvide kahjustuse, mis otseselt mõjutavad sülje hulka. Tekib olukord, kus mitte miski ei anna süljenäärmetele märku sellest, et on vaja toota sülge.

Rubriigid
Seisu-, iste- või lamamiskoht

Pfizeri vaktsiin sai lõpliku heakskiidu, Moderna ootab järge

Kuuldused, et USA Toiduainete ja Ravimite Amet FDA Pfizeri koroonavaktsiini lõplikult heaks kiidab, hakkasid levima juba mõnda aega tagasi. Tegemist on sisuliselt puhta formaalsusega, sest iseenesest oleks sellega aega olnud tegeleda peale pandeemia lõppu küll ja küll. Miski sadade miljonite vaktsiinidooside kohta kogutud infost ei näita, et heakskiitmisega tulevikus ehk lähiaastatel probleeme peaks tekkima. Igal juhul nüüd on see tehtud. Ehk toob see aru pähe ka neile, kes siiani räägivad mRNA vaktsiinidest kui millestki eksperimentaalsest. Seda mRNA tehnoloogiat tuntakse juba 30 aastat ja aastakest 20 on see meditsiinis juba kasutusel – infot on kogunenud päris palju. Just kogunenud info võimaldas koos tehnoloogiate täiustamise ja vaktsiiniarendusse paisatud rahaga teha kiire läbimurre ning vaktsiin ka kiiresti ära katsetada kümnetel tuhandetel inimestel. Eksperimentaalne osa mRNA vaktsiinide arendustööst lõppes aga jupi aega enne nende heakskiitmist selleks, et kasutada neid pandeemia tingimustes. Pandeemia on välja toonud palju probleeme, mille lahendamine pole ainult raha taga. Need probleemid on hariduses, kus noored ei suuda teadusväidetele toetudes teha loogilisi järeldusi üsna lihtsates ülesannetes. Need probleemid on uute antibiootikumide arendamises, sest nagu enne pandeemiat vaktsiinidegagi, ei taha ettevõtted arendusse panustada. Miks? Tegemist on ülikalli, väga pikaajalise ja rahakaotamise mõttes väga ohtliku ettevõtmisega, millest ka edu korral on raske piisavalt teenida, et mõne järgmise ravimi arenduseks jätkuks. Vaktsiiniarenduses toimunud läbimurde põhjuseks on pandeemia ohtlikkus ja ülijärsk areng. Sama kehtib ka vaktsiinide tootmise võimekuse kohta, mis pandeemiaeelseks ajaks masendavalt kokku kuivanud oli. Loodame, et pandeemia avab riigijuhtide silmad ka uute antibiootikumide arendamise vajadusele ja meditsiini jaoks kriitiliste tootmiste-tarneahelate olemasolu tagamisele – ilma, et selleks üleilmne hädaolukord neile puuga taas vastu pead annaks.

Kõigile lugejatele soovitan aga julgelt ennast vaktsineerida, kui te seda juba teinud pole. Ennetamine on parim kaitse, mida hilisema raviga asendada on väga raske … kui mitte võimatu. 

Aleksander Laane

Rubriigid
Seisu-, iste- või lamamiskoht Tervis Eetris

Aleksander Laane küsimustele vastab Haigekassa juht Rain Laane

Kaks Laanet Tervis Eetris stuudios 🙂

Aasta esimeses ja sarja kaheksandas saates on Terviselehe peatoimetaja saatekülaliseks Haigekassa või nagu külaline ise ütleb, Tervisekassa juht Rain Laane. Eeskuju on kõige alus ning tippjuht on selle näitamise oma südameasjaks võtnud, nii isiklikult kui ka oma organisatsioonis. Haigekassa käesoleva aasta eelarve on 2020 aastal 1,6 miljardit, aga kui suur osa sellest läheb ravimite ostuks? Kuidas peaks edasi liikuma kõigi inimeste tervisekindlustusega katmisega? Mida tuleks ette võtta ravimite tarneraskustega ja soodusravimite nimekirjaga? Millised on kaks imeodavat ravimeetodit, mida arstid võiksid pea kohe rakendama hakata? Kas kaks Laanet on omavahel sugulased? Kõigile neile küsimustele saate vastuse kui kuulate saadet.

Rubriigid
Tervis Eetris

Urmas Sarapuu teeb valgusega imet

Terviselehe peatoimetaja Aleksander Laane on stuudiosse palunud uudse valgustuslahenduse välja töötanud Suvalgus brändi all tegutseva Urmas Sarapuu, kellega vesteldakse nii tehnoloogilistest lahendustest kui ka valguse mõjust taimedele, aga ka inimestele. Talv on Eestis pime aeg ja ikka otsistakse võimalusi oma elukeskkonna helgemaks tegemiseks. Valgusega on võimalik ka stressi vastu astuda. Aga pikemalt juba saates. Kuula terviseks! Ülemise foto autor on Karen Härms.

Rubriigid
Enneta Ravi Taasta Liikuma!

Poksikott aitab Parkinsoni tõvele vastu seista

Poksitrenn, kus võideldakse mitte teise Parkinsoni tõve käes kannatava inimese, vaid haiguse vastu, on üha populaarsem. Ja poksikoti tagumine on vaid üks osa trennist. Trenn aitab haigusele vastu seista nii füüsiliselt kui vaimselt. Vaata neid tutvustavaid filme – need on küll inglise keeles, aga annavad ülevaate sellest, mis trennis tehakse ka neile, kes keelt ei oska. Ehk saab mõni treener siit inspiratsiooni ?

Rubriigid
Enneta Ravi Taasta

Bioonilised käeproteesid on kohal!

See on uskumatult hea uudis! Tõsi, need 3D-prinditud meditsiinilised proteesid on esialgu kättesaadavad USAs, Hispaanias, Suurbritannias, Iirimaal ja Prantsusmaal, aga loodetavasti tehakse need kättesaadavaks ka Eesti kodanikele.

Rubriigid
Loodus ja ravi Seisu-, iste- või lamamiskoht

Sotsiaalkomisjoni liikmetele: vähem juttu, pikem samm!

Riigikogu sotsiaalkomisjoni asjatundmatus on näha varustamata silmaga. Kanepi reguleerimise mõtte läbikukutamine ilma sisulise aruteluta ja vaid asjatundmatute tegelaste arvamusele toetudes on asja üks pool. Hulka hullem on teadmine, et Riigikogu liikmed ja ennast ekspertideks nimetavad inimesed jätkavad järjekindlalt teaduslike uuringute ja teiste riikide kogemuste eiramist, asendades teadmisi õõnsate poliitiliste loosungitega ja hirmujuttudega. Fakt on see, et praktiliselt mitte üheski riigis või osariigis pole täitunud reguleerimisvastaste maalitud kole-muinasjutud. Kõige kurb-naljakamad on muidugi jutud kanepi tulekust kuskilt kaugelt maalt Eestisse – aeg on pea liiva alt välja võtta ja tunnistada – kanep on juba ammu Eestis. Fakt on, et senine poliitika kanepi suhtes pole vilja kandnud ja põhineb suuresti muinasjuttudel.

Rubriigid
Armastus Kindlustunne Rahulolu Vaimne tervis Liikuma!

Liikumisretsept vähendab ka geenidest tulenevat depressiooniriski

Kõrge geneetilise depressiooniriskiga paljuliikuvad inimesed on depressiooni eest palju kaitstumad kui nende väheliikuvad saatusekaaslased. 

Ajakirjas Depression and Anxiety avaldatud uuringus kasutati 8000 inimese geeni- ja terviseandmeid. 

Tulemustest selgub, et kui teil on juba olnud depressioon, siis järgmise haigushoo riski saate vähendada, kui pikendate oma füüsilise koormuse aega 35 minuti võrra päevas või 4 tunni võrra nädala kohta. 

Selleks sobib nii jooga kui ka jooks jm aeroobne tegevus või ka jõusaalis rassimine. 

Teadlased soovitavad arstidele, et nad kirjutaks välja liikumisretsepte kõigile – ka neile, kellel on depressiooniks geneetiline eelsoodumus.

Rubriigid
Inimene ja tema olemine Liikuma!

Meeste liikumises on kõige olulisem positiivne emotsioon

JAAN LUKAS

Lääne-Virumaa juurtega mees Siim Tuus juhib direktorina Rakvere Spordikeskust ja on ka ühe üle-eestilise spordiliidu – Eesti Padeli Liidu president. Lääne-Virumaa meestel on liikumiseks nii entusiasmi kui ka mitmekülgseid võimalusi erinevates maakonna paikades. Tuusi sõnul kutsutakse liikuma kõikides vanuserühmades mehi, oluliseks peetakse haiguste vältimist, eriti tähtsaks aga hea enesetunde tekkimist.

Rubriigid
Enneta Ravi Taasta Inimene ja tema olemine

Liikumine annab võimaluse kogeda täisväärtuslikku elu

JAAN LUKAS

Kehaline aktiivsus kuulub Kristi Vaheri igapäevaellu alates lapsepõlvest. Loomus ja eluhoiak viisid ka erialavalikuni. Praegu on Kristi teadlaseks Tartu Ülikooli Meditsiinivaldkonna Sporditeaduse ja füsioteraapia Insituudi liikumislaboris. 

Kui selgus, et õpilased liiguvad märksa vähem kui peaksid, käivitati projekt “Liikuma Kutsuv Kool.” Kristi Vaheri tööks sai mõelda ja uurida, kuidas vahetundidesse rohkem liikumist tuua. 

Räägime sissejuhatuseks Teist endast. Kes olete erialalt – arst, füsioterapeut, kehakultuurlane? 

Selle aasta kevadel omandasin magistrikraadi Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis kehalise kasvatuse ja spordi erialal. Ehk siis hariduselt olen kehalise kasvatuse õpetaja. Tartu Ülikooli liikumislaboris olen tänase päeva seisuga töötanud kokku kaks aastat ja tegelen peamiselt aktiivse vahetunni arendamisega, koolitamise ning koolide nõustamisega.

Olete uurinud kooliõpilaste liikumist. Kas olete ise loomult liikuja või on liikumishuvi tulnud treeningutega, tahtejõuga?

Liikumine on olnud minu igapäevaelu lahutamatu osa juba väga noorest peale. Kui tänapäeval on tavaline, et lapsevanemad toovad oma lapsed autodega koolimaja ette ja põhimõtteliselt treppi, siis minul sellist asja ei olnud. Minu jaoks oli tavapärane käia igal pool jala, rattaga või bussiga. Lisaks, nii kaua kui mina mäletan, olen ma alati väga aktiivne trennides käija olnud – alustades tantsimisega ning lõpetades erinevate pallimängudega. 

Mis ajendas uurima liikumist just vahetundides? Kas oli põhjuseks, et õpilased liiguvad vahetunnis vähe, jäädakse klassi või ollakse kooli erinevates paikades? Küllap pole vahetunnis liikumine mitte ainult meeldiva tuju loomiseks ja ajaviiteks? 

Liikumisel on positiivne mõju nii füüsilisele, vaimsele kui ka sotsiaalsele tervisele. Kuna lapsed ja noored veedavad väga suure osa oma ärkveloleku ajast just koolikeskkonnas, siis on oluline, et kool pakuks liikumisvõimalusi kõigile õpilastele – olenemata vanusest, soost, kehalistest võimetest jne. 

Maailma Terviseorganisatsiooni (Word HealthOrganization) soovitustel peaksid 5–17-aastased lapsed ja noored igapäevaselt sooritama vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat liikumisaktiivsust. Tartu Ülikooli Liikumislabori uuringud näitavad, et koolipäevadel liigub 7–13-aastastest Eesti õpilastest piisavalt vaid iga neljas. Ligikaudu viiendik lastest ei liigu ühelgi päeval minimaalsel soovituslikul tasemel. Seetõttu loodi 2016.aastal Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel programm nimega “Liikuma Kutsuv Kool”, mille eesmärgiks on koostöös koolidega otsida lahendusi, kuidas muuta koolipäevad liikuvamaks ja tuua rohkem liikumisrõõmu iga õpilaseni. 

Nagu eelnevalt välja tõin, siis Tartu Ülikooli liikumislaboris töötan just aktiivsete vahetundide arendamisega ja õpilaste koolitamisega. Täpsemalt on minu üheks tööülesandeks koolitada õpilastest mängujuhte. Õpilastest mängujuhid on aktiivsed 5.-9.klassi õpilased, kes viivad kaasõpilastele vahetundides läbi erinevaid liikumismänge või korraldavad muid tegevusi (nt takistusradasid). Kuna olen koolitanud suurel hulgal õpilasi ja tegelenud vahetundide arendamisega juba kaks aastat, siis tekkis sealt ka siiras huvi teada saada, kas organiseeritud vahetunnid aitavad tõsta laste ja noorte liikumisaktiivsust.

Millised vahetunnid liikumist kõige rohkem soodustavad?

Minu magistritöö teemaks oli “Vahetunni liikumisaktiivsus 3. klassi õpilastel”, kus keskendusin erinevate vahetundide liikumisaktiivsuse mõõtmisele (organiseeritud ja organiseerimata sise- ning õuevahetunnid). Minu töö tulemustest selgus, et kõige enam toetavad õpilaste mõõdukat liikumisaktiivsust just organiseerimata õuevahetunnid. Õuevahetunnid loovad õpilastele võimaluse vabaks mänguks ning lisaks liikumisele aitavad need taastada laste fookust ja keskendumisvõimet. 

Küll aga on väga oluline, et õpilastel oleks õpetaja, kes neid suunaks ning oleks ise eeskujuks (näiteks jalutaks koos õpilastega õues). Tööst selgus, et õpilased, kellel on olemas õpetaja toetus, osalevad nii korraldatud kui vabas vormis toimuvates õuevahetundides suurema tõenäosusega kui õpilased, kellel kahjuks õpetaja toetus puudub.

Millised on huvitavamad ja tervislikumad liikumismängud?

Kindlasti ei saa öelda, et üks liikumismäng oleks teisest huvitavam ja tervislikum. Kui räägime liikumisest, siis iga samm loeb! Mõeldes koolikeskkonnale ja näiteks vahetundidele, siis soovitaksin valida pigem massimänge ja natukene intensiivsemaid tegevusi. Kuna klassikaline kooli vahetund on 10-15 minutit, siis oleks ju suurepärane, kui kaasatud oleks maksimaalne arv õpilasi ning tegevused oleksid sellised, mis ajaksid põsed õhetama .

Uurmiskohaks oli Teil Tartu Descartes`i Kool. Kui tervislik on selle kooli õpikeskkond?

Tartu Descartes’i Kool kuulub “Liikuma Kutsuva Kooli” programmi võrgustikku. Koolis tegutsevad mängujuhid ning õpetajad viivad aktiivselt läbi ainetundides erinevaid liikumispause ning kasutavad liikumist võimaldavaid õpetamismeetodeid. Kooli õuealale on koos kõrval asuva kooliga loodud ronimislinnak, mida õpilastel on võimalik kasutada. Seega on kooli keskkond kindlasti liikumist toetav. 

Öeldakse vahel, et mis liigub, see kulub. Kuidas selle vanasõna ümber lükkaksite?

Mulle väga meeldib ütlus, mida on kasutanud nii mitmedki spordiinimesed, et “parem liikudes kuluda kui seistes roostetada”. 

Liikumine annab lisaks paremale enesetundele võimaluse kogeda väga paljut enda ümber (loodus jms) ja luua sotsiaalseid suhteid. 

Kindlasti peab mingil määral paika ütlus, et kõik, mis on liikumises, see ka kulub. Küll aga, kui teha asju mõistlikult, siis annab liikumine meile pigem võimaluse kogeda täisväärtuslikku elu.

Kristi Vaher Foto Tartu Ülikool