Categories
Seisu-, iste- või lamamiskoht Tervis Eetris

Aleksander Laane küsimustele vastab Haigekassa juht Rain Laane

Kaks Laanet Tervis Eetris stuudios 🙂

Aasta esimeses ja sarja kaheksandas saates on Terviselehe peatoimetaja saatekülaliseks Haigekassa või nagu külaline ise ütleb, Tervisekassa juht Rain Laane. Eeskuju on kõige alus ning tippjuht on selle näitamise oma südameasjaks võtnud, nii isiklikult kui ka oma organisatsioonis. Haigekassa käesoleva aasta eelarve on 2020 aastal 1,6 miljardit, aga kui suur osa sellest läheb ravimite ostuks? Kuidas peaks edasi liikuma kõigi inimeste tervisekindlustusega katmisega? Mida tuleks ette võtta ravimite tarneraskustega ja soodusravimite nimekirjaga? Millised on kaks imeodavat ravimeetodit, mida arstid võiksid pea kohe rakendama hakata? Kas kaks Laanet on omavahel sugulased? Kõigile neile küsimustele saate vastuse kui kuulate saadet.

Categories
Tervis Eetris

Urmas Sarapuu teeb valgusega imet

Terviselehe peatoimetaja Aleksander Laane on stuudiosse palunud uudse valgustuslahenduse välja töötanud Suvalgus brändi all tegutseva Urmas Sarapuu, kellega vesteldakse nii tehnoloogilistest lahendustest kui ka valguse mõjust taimedele, aga ka inimestele. Talv on Eestis pime aeg ja ikka otsistakse võimalusi oma elukeskkonna helgemaks tegemiseks. Valgusega on võimalik ka stressi vastu astuda. Aga pikemalt juba saates. Kuula terviseks! Ülemise foto autor on Karen Härms.

Categories
Enneta Ravi Taasta Liikuma!

Poksikott aitab Parkinsoni tõvele vastu seista

Poksitrenn, kus võideldakse mitte teise Parkinsoni tõve käes kannatava inimese, vaid haiguse vastu, on üha populaarsem. Ja poksikoti tagumine on vaid üks osa trennist. Trenn aitab haigusele vastu seista nii füüsiliselt kui vaimselt. Vaata neid tutvustavaid filme – need on küll inglise keeles, aga annavad ülevaate sellest, mis trennis tehakse ka neile, kes keelt ei oska. Ehk saab mõni treener siit inspiratsiooni ?

Categories
Enneta Ravi Taasta

Bioonilised käeproteesid on kohal!

See on uskumatult hea uudis! Tõsi, need 3D-prinditud meditsiinilised proteesid on esialgu kättesaadavad USAs, Hispaanias, Suurbritannias, Iirimaal ja Prantsusmaal, aga loodetavasti tehakse need kättesaadavaks ka Eesti kodanikele.

Categories
Loodus ja ravi Seisu-, iste- või lamamiskoht

Sotsiaalkomisjoni liikmetele: vähem juttu, pikem samm!

Riigikogu sotsiaalkomisjoni asjatundmatus on näha varustamata silmaga. Kanepi reguleerimise mõtte läbikukutamine ilma sisulise aruteluta ja vaid asjatundmatute tegelaste arvamusele toetudes on asja üks pool. Hulka hullem on teadmine, et Riigikogu liikmed ja ennast ekspertideks nimetavad inimesed jätkavad järjekindlalt teaduslike uuringute ja teiste riikide kogemuste eiramist, asendades teadmisi õõnsate poliitiliste loosungitega ja hirmujuttudega. Fakt on see, et praktiliselt mitte üheski riigis või osariigis pole täitunud reguleerimisvastaste maalitud kole-muinasjutud. Kõige kurb-naljakamad on muidugi jutud kanepi tulekust kuskilt kaugelt maalt Eestisse – aeg on pea liiva alt välja võtta ja tunnistada – kanep on juba ammu Eestis. Fakt on, et senine poliitika kanepi suhtes pole vilja kandnud ja põhineb suuresti muinasjuttudel.

Categories
Armastus Kindlustunne Rahulolu Vaimne tervis Liikuma!

Liikumisretsept vähendab ka geenidest tulenevat depressiooniriski

Kõrge geneetilise depressiooniriskiga paljuliikuvad inimesed on depressiooni eest palju kaitstumad kui nende väheliikuvad saatusekaaslased. 

Ajakirjas Depression and Anxiety avaldatud uuringus kasutati 8000 inimese geeni- ja terviseandmeid. 

Tulemustest selgub, et kui teil on juba olnud depressioon, siis järgmise haigushoo riski saate vähendada, kui pikendate oma füüsilise koormuse aega 35 minuti võrra päevas või 4 tunni võrra nädala kohta. 

Selleks sobib nii jooga kui ka jooks jm aeroobne tegevus või ka jõusaalis rassimine. 

Teadlased soovitavad arstidele, et nad kirjutaks välja liikumisretsepte kõigile – ka neile, kellel on depressiooniks geneetiline eelsoodumus.

Categories
Inimene ja tema olemine Liikuma!

Meeste liikumises on kõige olulisem positiivne emotsioon

JAAN LUKAS

Lääne-Virumaa juurtega mees Siim Tuus juhib direktorina Rakvere Spordikeskust ja on ka ühe üle-eestilise spordiliidu – Eesti Padeli Liidu president. Lääne-Virumaa meestel on liikumiseks nii entusiasmi kui ka mitmekülgseid võimalusi erinevates maakonna paikades. Tuusi sõnul kutsutakse liikuma kõikides vanuserühmades mehi, oluliseks peetakse haiguste vältimist, eriti tähtsaks aga hea enesetunde tekkimist.

Categories
Enneta Ravi Taasta Inimene ja tema olemine

Liikumine annab võimaluse kogeda täisväärtuslikku elu

JAAN LUKAS

Kehaline aktiivsus kuulub Kristi Vaheri igapäevaellu alates lapsepõlvest. Loomus ja eluhoiak viisid ka erialavalikuni. Praegu on Kristi teadlaseks Tartu Ülikooli Meditsiinivaldkonna Sporditeaduse ja füsioteraapia Insituudi liikumislaboris. 

Kui selgus, et õpilased liiguvad märksa vähem kui peaksid, käivitati projekt “Liikuma Kutsuv Kool.” Kristi Vaheri tööks sai mõelda ja uurida, kuidas vahetundidesse rohkem liikumist tuua. 

Räägime sissejuhatuseks Teist endast. Kes olete erialalt – arst, füsioterapeut, kehakultuurlane? 

Selle aasta kevadel omandasin magistrikraadi Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis kehalise kasvatuse ja spordi erialal. Ehk siis hariduselt olen kehalise kasvatuse õpetaja. Tartu Ülikooli liikumislaboris olen tänase päeva seisuga töötanud kokku kaks aastat ja tegelen peamiselt aktiivse vahetunni arendamisega, koolitamise ning koolide nõustamisega.

Olete uurinud kooliõpilaste liikumist. Kas olete ise loomult liikuja või on liikumishuvi tulnud treeningutega, tahtejõuga?

Liikumine on olnud minu igapäevaelu lahutamatu osa juba väga noorest peale. Kui tänapäeval on tavaline, et lapsevanemad toovad oma lapsed autodega koolimaja ette ja põhimõtteliselt treppi, siis minul sellist asja ei olnud. Minu jaoks oli tavapärane käia igal pool jala, rattaga või bussiga. Lisaks, nii kaua kui mina mäletan, olen ma alati väga aktiivne trennides käija olnud – alustades tantsimisega ning lõpetades erinevate pallimängudega. 

Mis ajendas uurima liikumist just vahetundides? Kas oli põhjuseks, et õpilased liiguvad vahetunnis vähe, jäädakse klassi või ollakse kooli erinevates paikades? Küllap pole vahetunnis liikumine mitte ainult meeldiva tuju loomiseks ja ajaviiteks? 

Liikumisel on positiivne mõju nii füüsilisele, vaimsele kui ka sotsiaalsele tervisele. Kuna lapsed ja noored veedavad väga suure osa oma ärkveloleku ajast just koolikeskkonnas, siis on oluline, et kool pakuks liikumisvõimalusi kõigile õpilastele – olenemata vanusest, soost, kehalistest võimetest jne. 

Maailma Terviseorganisatsiooni (Word HealthOrganization) soovitustel peaksid 5–17-aastased lapsed ja noored igapäevaselt sooritama vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat liikumisaktiivsust. Tartu Ülikooli Liikumislabori uuringud näitavad, et koolipäevadel liigub 7–13-aastastest Eesti õpilastest piisavalt vaid iga neljas. Ligikaudu viiendik lastest ei liigu ühelgi päeval minimaalsel soovituslikul tasemel. Seetõttu loodi 2016.aastal Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel programm nimega “Liikuma Kutsuv Kool”, mille eesmärgiks on koostöös koolidega otsida lahendusi, kuidas muuta koolipäevad liikuvamaks ja tuua rohkem liikumisrõõmu iga õpilaseni. 

Nagu eelnevalt välja tõin, siis Tartu Ülikooli liikumislaboris töötan just aktiivsete vahetundide arendamisega ja õpilaste koolitamisega. Täpsemalt on minu üheks tööülesandeks koolitada õpilastest mängujuhte. Õpilastest mängujuhid on aktiivsed 5.-9.klassi õpilased, kes viivad kaasõpilastele vahetundides läbi erinevaid liikumismänge või korraldavad muid tegevusi (nt takistusradasid). Kuna olen koolitanud suurel hulgal õpilasi ja tegelenud vahetundide arendamisega juba kaks aastat, siis tekkis sealt ka siiras huvi teada saada, kas organiseeritud vahetunnid aitavad tõsta laste ja noorte liikumisaktiivsust.

Millised vahetunnid liikumist kõige rohkem soodustavad?

Minu magistritöö teemaks oli “Vahetunni liikumisaktiivsus 3. klassi õpilastel”, kus keskendusin erinevate vahetundide liikumisaktiivsuse mõõtmisele (organiseeritud ja organiseerimata sise- ning õuevahetunnid). Minu töö tulemustest selgus, et kõige enam toetavad õpilaste mõõdukat liikumisaktiivsust just organiseerimata õuevahetunnid. Õuevahetunnid loovad õpilastele võimaluse vabaks mänguks ning lisaks liikumisele aitavad need taastada laste fookust ja keskendumisvõimet. 

Küll aga on väga oluline, et õpilastel oleks õpetaja, kes neid suunaks ning oleks ise eeskujuks (näiteks jalutaks koos õpilastega õues). Tööst selgus, et õpilased, kellel on olemas õpetaja toetus, osalevad nii korraldatud kui vabas vormis toimuvates õuevahetundides suurema tõenäosusega kui õpilased, kellel kahjuks õpetaja toetus puudub.

Millised on huvitavamad ja tervislikumad liikumismängud?

Kindlasti ei saa öelda, et üks liikumismäng oleks teisest huvitavam ja tervislikum. Kui räägime liikumisest, siis iga samm loeb! Mõeldes koolikeskkonnale ja näiteks vahetundidele, siis soovitaksin valida pigem massimänge ja natukene intensiivsemaid tegevusi. Kuna klassikaline kooli vahetund on 10-15 minutit, siis oleks ju suurepärane, kui kaasatud oleks maksimaalne arv õpilasi ning tegevused oleksid sellised, mis ajaksid põsed õhetama .

Uurmiskohaks oli Teil Tartu Descartes`i Kool. Kui tervislik on selle kooli õpikeskkond?

Tartu Descartes’i Kool kuulub “Liikuma Kutsuva Kooli” programmi võrgustikku. Koolis tegutsevad mängujuhid ning õpetajad viivad aktiivselt läbi ainetundides erinevaid liikumispause ning kasutavad liikumist võimaldavaid õpetamismeetodeid. Kooli õuealale on koos kõrval asuva kooliga loodud ronimislinnak, mida õpilastel on võimalik kasutada. Seega on kooli keskkond kindlasti liikumist toetav. 

Öeldakse vahel, et mis liigub, see kulub. Kuidas selle vanasõna ümber lükkaksite?

Mulle väga meeldib ütlus, mida on kasutanud nii mitmedki spordiinimesed, et “parem liikudes kuluda kui seistes roostetada”. 

Liikumine annab lisaks paremale enesetundele võimaluse kogeda väga paljut enda ümber (loodus jms) ja luua sotsiaalseid suhteid. 

Kindlasti peab mingil määral paika ütlus, et kõik, mis on liikumises, see ka kulub. Küll aga, kui teha asju mõistlikult, siis annab liikumine meile pigem võimaluse kogeda täisväärtuslikku elu.

Kristi Vaher Foto Tartu Ülikool
Categories
Kategooriata

Hooleandjad, kes pakuvad abi eakatele või puuetega inimestele

Tallinnas ja ka kogu Eestis kasvab järjepidevalt vajadus hooleandjate järele, kes oleksid valmis kas osalise või täistööajaga aitama eakaid või puudega inimesi igapäevaeluga toimetulekul. Isikuhooldus- ja koduteenuseid vahendava veebiplatvormi CareMate hinnangul on pealinnas hetkel vaja kümneid ja kümneid hooleandjaid, potentsiaalsete abivajajate hulk küündib 30 000 inimeseni.

Aasta eest käivitatud CareMate asutaja Marion Tederi sõnul ei ole Eestis hooldusteenuste koju tellimine küll veel iseenesest mõistetav, kuigi portaali kaudu abi otsijate hulk kasvab järjepidevalt. “Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus abivajajad vajavad rohkem abi, kui suudame pakkuda, seega otsime endi sekka uusi hooleandjaid. Hetkel on CareMate’s iga kuue abivajaja kohta tegutsemas vaid üks hooleandja, kuigi võiks olla kolm,” selgitab Teder.
Tederi sõnul tellitakse isikuhooldus- ja koduteenuseid kõige enam just pealinnas, kus on ka abikätest kõige suurem puudus.
“Hoolekande sektoris kimbutab tööjõupuudus samamoodi nagu mujalgi. CareMate’s hooleandjana töötamise eelis on paindlikkus. Paaripäevase tasuta koolituse läbimise järel saab igaüks ise otsustada mitu tundi päevas ja kui sagedasti hooleandjana töötab. Seepärast on see väga hea võimalus just üliõpilastele, kes otsivad tööd õpingute kõrvale, või teistele, kes otsivad paindlikku alternatiivi lisatööks,” selgitas Teder.
Noortele soovitab Teder hooleandja ametit ka seepärast, et eelnev töökogemus pole nõutud ning enne tööle asumist toimub vajalik väljaõpe. Ise aastaid hooleandjana töötanud Teder selgitab, et hooleandja tööd ei maksa karta.

Hooleandjana end CareMate portaalis kirja pannes saab igaüks ise otsustada, et millist abi ollakse valmis pakkuma – kas pigem soovitakse abistada kodutöödes, söögi tegemises, väljas liikumisel või muul moel.
Hooleandja tööst huvitatud on oodatud end registreerima CareMate veebilehel www.caremate.ee, mille järel võetakse nendega ühendust ja viiakse läbi intervjuu. Enne hooleandjana tööle asumist korraldab CareMate ka koolituse, mis koosneb e-koolitusest ja kahepäevasest praktilisest õppest. Viimase jooksul omandavad osalejad põhiteadmised hooleandjatööst sh esmaabist, tööohutusest, hügieenist, ergonoomikast ja psühholoogiast. Lisaks õpitakse praktilisi nippe ja tehnikaid.
Pressiteade

Categories
Enneta Ravi Taasta Inimene ja tema olemine

Pikkus kahandab diabeediriski

Iga lisanduv 10 sentimeetrit alandab meeste 
 diabeediriski 41% ja naistel 33%. 

Mida pikem on inimene, seda väiksem on tema teist tüüpi diabeedi tekke risk. 

Sellisele huvitavale järeldusele jõudsid Saksamaa diabeediga tegelevad teadlased, kelle uurimistöö avaldati hiljuti ajakirjas Diabetologia. Muideks, ka jalgade pikkusel on siin oma roll nii naiste kui meeste puhul – mida pikemad jalad, seda väiksem diabeedirisk.

Loomulikult jääb seos ülekaaluga ja rasvumisega ka alles. Muidu ei näeks me ju tendentsi, kus inimeste diabeeti haigestumine kasvab vaatamata sellele, et inimeste pikkus võrreldes meie esivanematega ka kogu aeg kasvab. 

Neil meestel, kes olid ülekaalus või rasvunud, kuid pikad, vähenes diabeedi tekke risk keskmisest vähem – iga 10 sentimeetri kohta 36%. Naistel oli sama näitaja 30%. Teadlased ütlevad seepeale, et ilmselt vähendab suur talje ümbermõõt pikkusest tulenevat võitu sõltumata sellest, miks talje laiem on. Loodusele vabandused, et mul on lihtsalt laiem kont või et mulle meeldib süüa, vist ei loe. 

Talje laius viitab ju sellele, et maksa võib olla kogunenud palju rasva, et triglütseriidide ja C-reaktiivse valgu näitajad on kõrgemad ja järelikult on südame-veresoonkond ohtu seatud.

Juba varem on tähele pandud, et pikematel inimestel on rakutasemel miskipärast parem insuliinitundlikus ja nende insuliini tootvate beeta-rakkude tervis on parem kui lühematel inimestel, kes ea ja tervisenäitajate poolest sarnased on.

Teadlased arvavad, et erinevuste seletamiseks on võtmeks just maks ja selle rasvasisaldus, sest just maksas leiduv rasv vähendas pikkusest tulenevat tervisevõitu kõige enam. Huvitaval kombel on nii, et naiste puhul “sööb” rasvunud maks pikkusest saadud võitu oluliselt rohkem kui meestel. Miks see nii on, vajab ilmselt veel selgitamist, aga arvude mõttes on vähemalt selles uuringus seos olemas. Kuigi uuring on tehtud keskealiste andmete põhjal, on sellel väärtus nii nooremate kui vanemate inimeste terviseriskide hindamisel ja ka riskide alandamisel. Teadlased arvavad, et nende avastatud seosest on kasu just diabeeti haigestumise riski vähendamisel. Nende sõnul tuleb rohkem tähelepanu pöörata just lühemate inimeste tervisele sellisel tundlikul ajal nagu on raseduse aeg ning ka varases lapsepõlves, et edaspidi rasvumist vältida. Ehk siis tuleb teha rasvumisevastast ennetustööd. Arstidele annab see aga võimaluse puhtalt väliste tunnuste najal paremini haigestumise riski hinnata ja täpsemaid soovitusi anda.