Categories
Enneta Ravi Taasta Inimene ja tema olemine

Liikumine annab võimaluse kogeda täisväärtuslikku elu

JAAN LUKAS

Kehaline aktiivsus kuulub Kristi Vaheri igapäevaellu alates lapsepõlvest. Loomus ja eluhoiak viisid ka erialavalikuni. Praegu on Kristi teadlaseks Tartu Ülikooli Meditsiinivaldkonna Sporditeaduse ja füsioteraapia Insituudi liikumislaboris. 

Kui selgus, et õpilased liiguvad märksa vähem kui peaksid, käivitati projekt “Liikuma Kutsuv Kool.” Kristi Vaheri tööks sai mõelda ja uurida, kuidas vahetundidesse rohkem liikumist tuua. 

Räägime sissejuhatuseks Teist endast. Kes olete erialalt – arst, füsioterapeut, kehakultuurlane? 

Selle aasta kevadel omandasin magistrikraadi Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis kehalise kasvatuse ja spordi erialal. Ehk siis hariduselt olen kehalise kasvatuse õpetaja. Tartu Ülikooli liikumislaboris olen tänase päeva seisuga töötanud kokku kaks aastat ja tegelen peamiselt aktiivse vahetunni arendamisega, koolitamise ning koolide nõustamisega.

Olete uurinud kooliõpilaste liikumist. Kas olete ise loomult liikuja või on liikumishuvi tulnud treeningutega, tahtejõuga?

Liikumine on olnud minu igapäevaelu lahutamatu osa juba väga noorest peale. Kui tänapäeval on tavaline, et lapsevanemad toovad oma lapsed autodega koolimaja ette ja põhimõtteliselt treppi, siis minul sellist asja ei olnud. Minu jaoks oli tavapärane käia igal pool jala, rattaga või bussiga. Lisaks, nii kaua kui mina mäletan, olen ma alati väga aktiivne trennides käija olnud – alustades tantsimisega ning lõpetades erinevate pallimängudega. 

Mis ajendas uurima liikumist just vahetundides? Kas oli põhjuseks, et õpilased liiguvad vahetunnis vähe, jäädakse klassi või ollakse kooli erinevates paikades? Küllap pole vahetunnis liikumine mitte ainult meeldiva tuju loomiseks ja ajaviiteks? 

Liikumisel on positiivne mõju nii füüsilisele, vaimsele kui ka sotsiaalsele tervisele. Kuna lapsed ja noored veedavad väga suure osa oma ärkveloleku ajast just koolikeskkonnas, siis on oluline, et kool pakuks liikumisvõimalusi kõigile õpilastele – olenemata vanusest, soost, kehalistest võimetest jne. 

Maailma Terviseorganisatsiooni (Word HealthOrganization) soovitustel peaksid 5–17-aastased lapsed ja noored igapäevaselt sooritama vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat liikumisaktiivsust. Tartu Ülikooli Liikumislabori uuringud näitavad, et koolipäevadel liigub 7–13-aastastest Eesti õpilastest piisavalt vaid iga neljas. Ligikaudu viiendik lastest ei liigu ühelgi päeval minimaalsel soovituslikul tasemel. Seetõttu loodi 2016.aastal Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel programm nimega “Liikuma Kutsuv Kool”, mille eesmärgiks on koostöös koolidega otsida lahendusi, kuidas muuta koolipäevad liikuvamaks ja tuua rohkem liikumisrõõmu iga õpilaseni. 

Nagu eelnevalt välja tõin, siis Tartu Ülikooli liikumislaboris töötan just aktiivsete vahetundide arendamisega ja õpilaste koolitamisega. Täpsemalt on minu üheks tööülesandeks koolitada õpilastest mängujuhte. Õpilastest mängujuhid on aktiivsed 5.-9.klassi õpilased, kes viivad kaasõpilastele vahetundides läbi erinevaid liikumismänge või korraldavad muid tegevusi (nt takistusradasid). Kuna olen koolitanud suurel hulgal õpilasi ja tegelenud vahetundide arendamisega juba kaks aastat, siis tekkis sealt ka siiras huvi teada saada, kas organiseeritud vahetunnid aitavad tõsta laste ja noorte liikumisaktiivsust.

Millised vahetunnid liikumist kõige rohkem soodustavad?

Minu magistritöö teemaks oli “Vahetunni liikumisaktiivsus 3. klassi õpilastel”, kus keskendusin erinevate vahetundide liikumisaktiivsuse mõõtmisele (organiseeritud ja organiseerimata sise- ning õuevahetunnid). Minu töö tulemustest selgus, et kõige enam toetavad õpilaste mõõdukat liikumisaktiivsust just organiseerimata õuevahetunnid. Õuevahetunnid loovad õpilastele võimaluse vabaks mänguks ning lisaks liikumisele aitavad need taastada laste fookust ja keskendumisvõimet. 

Küll aga on väga oluline, et õpilastel oleks õpetaja, kes neid suunaks ning oleks ise eeskujuks (näiteks jalutaks koos õpilastega õues). Tööst selgus, et õpilased, kellel on olemas õpetaja toetus, osalevad nii korraldatud kui vabas vormis toimuvates õuevahetundides suurema tõenäosusega kui õpilased, kellel kahjuks õpetaja toetus puudub.

Millised on huvitavamad ja tervislikumad liikumismängud?

Kindlasti ei saa öelda, et üks liikumismäng oleks teisest huvitavam ja tervislikum. Kui räägime liikumisest, siis iga samm loeb! Mõeldes koolikeskkonnale ja näiteks vahetundidele, siis soovitaksin valida pigem massimänge ja natukene intensiivsemaid tegevusi. Kuna klassikaline kooli vahetund on 10-15 minutit, siis oleks ju suurepärane, kui kaasatud oleks maksimaalne arv õpilasi ning tegevused oleksid sellised, mis ajaksid põsed õhetama .

Uurmiskohaks oli Teil Tartu Descartes`i Kool. Kui tervislik on selle kooli õpikeskkond?

Tartu Descartes’i Kool kuulub “Liikuma Kutsuva Kooli” programmi võrgustikku. Koolis tegutsevad mängujuhid ning õpetajad viivad aktiivselt läbi ainetundides erinevaid liikumispause ning kasutavad liikumist võimaldavaid õpetamismeetodeid. Kooli õuealale on koos kõrval asuva kooliga loodud ronimislinnak, mida õpilastel on võimalik kasutada. Seega on kooli keskkond kindlasti liikumist toetav. 

Öeldakse vahel, et mis liigub, see kulub. Kuidas selle vanasõna ümber lükkaksite?

Mulle väga meeldib ütlus, mida on kasutanud nii mitmedki spordiinimesed, et “parem liikudes kuluda kui seistes roostetada”. 

Liikumine annab lisaks paremale enesetundele võimaluse kogeda väga paljut enda ümber (loodus jms) ja luua sotsiaalseid suhteid. 

Kindlasti peab mingil määral paika ütlus, et kõik, mis on liikumises, see ka kulub. Küll aga, kui teha asju mõistlikult, siis annab liikumine meile pigem võimaluse kogeda täisväärtuslikku elu.

Kristi Vaher Foto Tartu Ülikool
Categories
Enneta Ravi Taasta Inimene ja tema olemine

Pikkus kahandab diabeediriski

Iga lisanduv 10 sentimeetrit alandab meeste 
 diabeediriski 41% ja naistel 33%. 

Mida pikem on inimene, seda väiksem on tema teist tüüpi diabeedi tekke risk. 

Sellisele huvitavale järeldusele jõudsid Saksamaa diabeediga tegelevad teadlased, kelle uurimistöö avaldati hiljuti ajakirjas Diabetologia. Muideks, ka jalgade pikkusel on siin oma roll nii naiste kui meeste puhul – mida pikemad jalad, seda väiksem diabeedirisk.

Loomulikult jääb seos ülekaaluga ja rasvumisega ka alles. Muidu ei näeks me ju tendentsi, kus inimeste diabeeti haigestumine kasvab vaatamata sellele, et inimeste pikkus võrreldes meie esivanematega ka kogu aeg kasvab. 

Neil meestel, kes olid ülekaalus või rasvunud, kuid pikad, vähenes diabeedi tekke risk keskmisest vähem – iga 10 sentimeetri kohta 36%. Naistel oli sama näitaja 30%. Teadlased ütlevad seepeale, et ilmselt vähendab suur talje ümbermõõt pikkusest tulenevat võitu sõltumata sellest, miks talje laiem on. Loodusele vabandused, et mul on lihtsalt laiem kont või et mulle meeldib süüa, vist ei loe. 

Talje laius viitab ju sellele, et maksa võib olla kogunenud palju rasva, et triglütseriidide ja C-reaktiivse valgu näitajad on kõrgemad ja järelikult on südame-veresoonkond ohtu seatud.

Juba varem on tähele pandud, et pikematel inimestel on rakutasemel miskipärast parem insuliinitundlikus ja nende insuliini tootvate beeta-rakkude tervis on parem kui lühematel inimestel, kes ea ja tervisenäitajate poolest sarnased on.

Teadlased arvavad, et erinevuste seletamiseks on võtmeks just maks ja selle rasvasisaldus, sest just maksas leiduv rasv vähendas pikkusest tulenevat tervisevõitu kõige enam. Huvitaval kombel on nii, et naiste puhul “sööb” rasvunud maks pikkusest saadud võitu oluliselt rohkem kui meestel. Miks see nii on, vajab ilmselt veel selgitamist, aga arvude mõttes on vähemalt selles uuringus seos olemas. Kuigi uuring on tehtud keskealiste andmete põhjal, on sellel väärtus nii nooremate kui vanemate inimeste terviseriskide hindamisel ja ka riskide alandamisel. Teadlased arvavad, et nende avastatud seosest on kasu just diabeeti haigestumise riski vähendamisel. Nende sõnul tuleb rohkem tähelepanu pöörata just lühemate inimeste tervisele sellisel tundlikul ajal nagu on raseduse aeg ning ka varases lapsepõlves, et edaspidi rasvumist vältida. Ehk siis tuleb teha rasvumisevastast ennetustööd. Arstidele annab see aga võimaluse puhtalt väliste tunnuste najal paremini haigestumise riski hinnata ja täpsemaid soovitusi anda.

Categories
Enneta Ravi Taasta Hea toit

Juust kaitseb veresooni soolakahjustuste eest

Image by HNBS from Pixabay

Teatavasti tekitab toidus olev liigne sool probleeme veresoontes ja südames. Iowa ja Pennsylvania ülikooli teadlased tegid huvitava katse, millest selgus, et suure soolasisaldusega toitu süües peaks veresoonte ja südame kaitseks juustu juurde sööma. Milline aine nimelt juustule sellise soolakahjustuste tagasipööramise võime annab, pole selge. Oletus on, et neid aineid on mitmeid ning mõju põhineb nende antioksüdantsel aktiivsusel. Teadlased ütlevad, et ilmselt pole ka tähtis, millist juustu nimelt kasutada, sest kõik juustud –isegi suure soolasisaldusega juustud – andsid veresoonte kaitses sarnase ja hea tulemuse. Katses said suure soolasisaldusega toitu söövad inimesed 170 grammi juustu päevas, mis oli jaotatud neljaks. Seega on neile, kellel on eriti raske toidu soolasisaldust vähendada ja kellel see vererõhku tõstab, visatud juustust päästerõngas.

Allikas: EurekAlert