Categories
Seisu-, iste- või lamamiskoht Tervis Eetris

Aleksander Laane küsimustele vastab Haigekassa juht Rain Laane

Kaks Laanet Tervis Eetris stuudios 🙂

Aasta esimeses ja sarja kaheksandas saates on Terviselehe peatoimetaja saatekülaliseks Haigekassa või nagu külaline ise ütleb, Tervisekassa juht Rain Laane. Eeskuju on kõige alus ning tippjuht on selle näitamise oma südameasjaks võtnud, nii isiklikult kui ka oma organisatsioonis. Haigekassa käesoleva aasta eelarve on 2020 aastal 1,6 miljardit, aga kui suur osa sellest läheb ravimite ostuks? Kuidas peaks edasi liikuma kõigi inimeste tervisekindlustusega katmisega? Mida tuleks ette võtta ravimite tarneraskustega ja soodusravimite nimekirjaga? Millised on kaks imeodavat ravimeetodit, mida arstid võiksid pea kohe rakendama hakata? Kas kaks Laanet on omavahel sugulased? Kõigile neile küsimustele saate vastuse kui kuulate saadet.

Categories
Loodus ja ravi Seisu-, iste- või lamamiskoht

Sotsiaalkomisjoni liikmetele: vähem juttu, pikem samm!

Riigikogu sotsiaalkomisjoni asjatundmatus on näha varustamata silmaga. Kanepi reguleerimise mõtte läbikukutamine ilma sisulise aruteluta ja vaid asjatundmatute tegelaste arvamusele toetudes on asja üks pool. Hulka hullem on teadmine, et Riigikogu liikmed ja ennast ekspertideks nimetavad inimesed jätkavad järjekindlalt teaduslike uuringute ja teiste riikide kogemuste eiramist, asendades teadmisi õõnsate poliitiliste loosungitega ja hirmujuttudega. Fakt on see, et praktiliselt mitte üheski riigis või osariigis pole täitunud reguleerimisvastaste maalitud kole-muinasjutud. Kõige kurb-naljakamad on muidugi jutud kanepi tulekust kuskilt kaugelt maalt Eestisse – aeg on pea liiva alt välja võtta ja tunnistada – kanep on juba ammu Eestis. Fakt on, et senine poliitika kanepi suhtes pole vilja kandnud ja põhineb suuresti muinasjuttudel.

Categories
Seisu-, iste- või lamamiskoht Tervis ja selle hind

Tervis, maksud, kliimamuutus ja majandus on üks

Keskkonnakaitse kaitseb ka meie tervist. Tuleb teha tõenduspõhiseid muudatusi, mis mõjutaksid nii kliimamuutuste vastast võitlust, majandust, makse kui ka meie tervist. Ja see peab olema valitsuse prioriteet, ütleb Kanada meditsiiniassotsiatsiooni teadusajakirja CMAJ toimetus.
CMAJ asejuht dr. Kirsten Patrick kirjutab, et kanadalased mõtlevad meedia mõjutusel, et kliimamuutused, tervis, majandus ja maksud on kõik eraldi asjad. Kuid see pole nii! Need on omavahel tihedalt ühendatud. Kui formuleerida see kui üks probleem, siis aitab see inimestel mõista ja toetada kliimamuutuste vastaseid praktilisi poliitikaid.
Kanadas praegu võimulolevale liberaalsele vähemusvalitsusele ja teistelegi erakondadele soovitab dr. Kirsten Patrick lähtuda lähenemisviisist “tervis kõigis poliitikates”, et suurendada sünergiat ja võrdsust. Selle lähenemisega tuleb vaadata kõigile valdkondadele, mille kohta kanadalased ütlevad, et nad hoolivad neist enim – need on nii kliimamuutused, tervis, majandus ja maksud.
Kuigi kliimamuutused mõjutavad enim just sotsiaalselt ja majanduslikult haavatavamaid inimesi, ei pääse kergelt ka teised. Viimased aastad on kanadalased näinud, kuidas kuumalainetes ja teistes looduskatastroofides hukkub inimesi rohkem kui varem.
Traditsioonilised toidutootmise viisid on löögi all ja toidujulgeolek pole tagatud. Muutuvad nakkushaiguste riskid ning õhu puhtus on kannatanud sedavõrd, et õhureostus on tubakasuitsu järel mittenakkushaiguste riskitegur nr 2.
Üha enam uuringuid osutab sellele, et kliimamuutuste leevendamiseks tehtud kulutused tasuvad tulevikus kuhjaga ära tänu kaasuvatele tervisekasudele.
Lihtsamalt öeldes säästab ühiskond tulevikus rohkem kui kulub täna rohelise infrastruktuuri loomiseks, süsinikumaksudeks ja tervisekäitumise muutmiseks, mida on vaja, et saavutada rahvusvaheliselt võetud kliimahoole-kohustuste täitmine.
Sääst tuleb juhul, kui suudetakse vältida liiga suuri kliimamuutusi ja neist tulenevaid ennustamatuid tervishoiukulutusi, mis on paraku alati suuremad, kui arvata osatakse. Ja Eesti pole erand.
Aleksander Laane