Rubriigid
Seisu-, iste- või lamamiskoht

Pfizeri vaktsiin sai lõpliku heakskiidu, Moderna ootab järge

Kuuldused, et USA Toiduainete ja Ravimite Amet FDA Pfizeri koroonavaktsiini lõplikult heaks kiidab, hakkasid levima juba mõnda aega tagasi. Tegemist on sisuliselt puhta formaalsusega, sest iseenesest oleks sellega aega olnud tegeleda peale pandeemia lõppu küll ja küll. Miski sadade miljonite vaktsiinidooside kohta kogutud infost ei näita, et heakskiitmisega tulevikus ehk lähiaastatel probleeme peaks tekkima. Igal juhul nüüd on see tehtud. Ehk toob see aru pähe ka neile, kes siiani räägivad mRNA vaktsiinidest kui millestki eksperimentaalsest. Seda mRNA tehnoloogiat tuntakse juba 30 aastat ja aastakest 20 on see meditsiinis juba kasutusel – infot on kogunenud päris palju. Just kogunenud info võimaldas koos tehnoloogiate täiustamise ja vaktsiiniarendusse paisatud rahaga teha kiire läbimurre ning vaktsiin ka kiiresti ära katsetada kümnetel tuhandetel inimestel. Eksperimentaalne osa mRNA vaktsiinide arendustööst lõppes aga jupi aega enne nende heakskiitmist selleks, et kasutada neid pandeemia tingimustes. Pandeemia on välja toonud palju probleeme, mille lahendamine pole ainult raha taga. Need probleemid on hariduses, kus noored ei suuda teadusväidetele toetudes teha loogilisi järeldusi üsna lihtsates ülesannetes. Need probleemid on uute antibiootikumide arendamises, sest nagu enne pandeemiat vaktsiinidegagi, ei taha ettevõtted arendusse panustada. Miks? Tegemist on ülikalli, väga pikaajalise ja rahakaotamise mõttes väga ohtliku ettevõtmisega, millest ka edu korral on raske piisavalt teenida, et mõne järgmise ravimi arenduseks jätkuks. Vaktsiiniarenduses toimunud läbimurde põhjuseks on pandeemia ohtlikkus ja ülijärsk areng. Sama kehtib ka vaktsiinide tootmise võimekuse kohta, mis pandeemiaeelseks ajaks masendavalt kokku kuivanud oli. Loodame, et pandeemia avab riigijuhtide silmad ka uute antibiootikumide arendamise vajadusele ja meditsiini jaoks kriitiliste tootmiste-tarneahelate olemasolu tagamisele – ilma, et selleks üleilmne hädaolukord neile puuga taas vastu pead annaks.

Kõigile lugejatele soovitan aga julgelt ennast vaktsineerida, kui te seda juba teinud pole. Ennetamine on parim kaitse, mida hilisema raviga asendada on väga raske … kui mitte võimatu. 

Aleksander Laane

Rubriigid
Seisu-, iste- või lamamiskoht Tervis Eetris

Aleksander Laane küsimustele vastab Haigekassa juht Rain Laane

Kaks Laanet Tervis Eetris stuudios 🙂

Aasta esimeses ja sarja kaheksandas saates on Terviselehe peatoimetaja saatekülaliseks Haigekassa või nagu külaline ise ütleb, Tervisekassa juht Rain Laane. Eeskuju on kõige alus ning tippjuht on selle näitamise oma südameasjaks võtnud, nii isiklikult kui ka oma organisatsioonis. Haigekassa käesoleva aasta eelarve on 2020 aastal 1,6 miljardit, aga kui suur osa sellest läheb ravimite ostuks? Kuidas peaks edasi liikuma kõigi inimeste tervisekindlustusega katmisega? Mida tuleks ette võtta ravimite tarneraskustega ja soodusravimite nimekirjaga? Millised on kaks imeodavat ravimeetodit, mida arstid võiksid pea kohe rakendama hakata? Kas kaks Laanet on omavahel sugulased? Kõigile neile küsimustele saate vastuse kui kuulate saadet.

Rubriigid
Loodus ja ravi Seisu-, iste- või lamamiskoht

Sotsiaalkomisjoni liikmetele: vähem juttu, pikem samm!

Riigikogu sotsiaalkomisjoni asjatundmatus on näha varustamata silmaga. Kanepi reguleerimise mõtte läbikukutamine ilma sisulise aruteluta ja vaid asjatundmatute tegelaste arvamusele toetudes on asja üks pool. Hulka hullem on teadmine, et Riigikogu liikmed ja ennast ekspertideks nimetavad inimesed jätkavad järjekindlalt teaduslike uuringute ja teiste riikide kogemuste eiramist, asendades teadmisi õõnsate poliitiliste loosungitega ja hirmujuttudega. Fakt on see, et praktiliselt mitte üheski riigis või osariigis pole täitunud reguleerimisvastaste maalitud kole-muinasjutud. Kõige kurb-naljakamad on muidugi jutud kanepi tulekust kuskilt kaugelt maalt Eestisse – aeg on pea liiva alt välja võtta ja tunnistada – kanep on juba ammu Eestis. Fakt on, et senine poliitika kanepi suhtes pole vilja kandnud ja põhineb suuresti muinasjuttudel.

Rubriigid
Seisu-, iste- või lamamiskoht Tervis ja selle hind

Tervis, maksud, kliimamuutus ja majandus on üks

Keskkonnakaitse kaitseb ka meie tervist. Tuleb teha tõenduspõhiseid muudatusi, mis mõjutaksid nii kliimamuutuste vastast võitlust, majandust, makse kui ka meie tervist. Ja see peab olema valitsuse prioriteet, ütleb Kanada meditsiiniassotsiatsiooni teadusajakirja CMAJ toimetus.
CMAJ asejuht dr. Kirsten Patrick kirjutab, et kanadalased mõtlevad meedia mõjutusel, et kliimamuutused, tervis, majandus ja maksud on kõik eraldi asjad. Kuid see pole nii! Need on omavahel tihedalt ühendatud. Kui formuleerida see kui üks probleem, siis aitab see inimestel mõista ja toetada kliimamuutuste vastaseid praktilisi poliitikaid.
Kanadas praegu võimulolevale liberaalsele vähemusvalitsusele ja teistelegi erakondadele soovitab dr. Kirsten Patrick lähtuda lähenemisviisist “tervis kõigis poliitikates”, et suurendada sünergiat ja võrdsust. Selle lähenemisega tuleb vaadata kõigile valdkondadele, mille kohta kanadalased ütlevad, et nad hoolivad neist enim – need on nii kliimamuutused, tervis, majandus ja maksud.
Kuigi kliimamuutused mõjutavad enim just sotsiaalselt ja majanduslikult haavatavamaid inimesi, ei pääse kergelt ka teised. Viimased aastad on kanadalased näinud, kuidas kuumalainetes ja teistes looduskatastroofides hukkub inimesi rohkem kui varem.
Traditsioonilised toidutootmise viisid on löögi all ja toidujulgeolek pole tagatud. Muutuvad nakkushaiguste riskid ning õhu puhtus on kannatanud sedavõrd, et õhureostus on tubakasuitsu järel mittenakkushaiguste riskitegur nr 2.
Üha enam uuringuid osutab sellele, et kliimamuutuste leevendamiseks tehtud kulutused tasuvad tulevikus kuhjaga ära tänu kaasuvatele tervisekasudele.
Lihtsamalt öeldes säästab ühiskond tulevikus rohkem kui kulub täna rohelise infrastruktuuri loomiseks, süsinikumaksudeks ja tervisekäitumise muutmiseks, mida on vaja, et saavutada rahvusvaheliselt võetud kliimahoole-kohustuste täitmine.
Sääst tuleb juhul, kui suudetakse vältida liiga suuri kliimamuutusi ja neist tulenevaid ennustamatuid tervishoiukulutusi, mis on paraku alati suuremad, kui arvata osatakse. Ja Eesti pole erand.
Aleksander Laane