Categories
Traditsioonid ja tervis

Novembrimasendust aitab peletada mardi- ja kadrisandiks käimine

Eesti rahvakalendris tähistab 25.11. kadripäeva. Katoliku pyhakult nime saanud tähtpäeval on siiski mitmeid põlisemaid nimesid nagu: lamba emäpäe, lammaste pyha, lambapäev ja määmise (mäimise) päev. Lambapäeva eelõhtut on Muhus kutsutud haneõhtuks, kuna sanditajateks olid valgeis rõivis haned. Kyllap enamus eestlasi ytleb harjumuspäraselt edasi kadripäev ja kadrisandid, kuid need, kes tahakasid kasutada midagi päris oma, võiksid öelda haneõhtu, haned ja lambapäev. Allikas: Maavald.ee

Aga helde perenaine andis alati mardisantidele häid andeid: herned, oad, seapea, vorstid ja kõike muud kraami.

Lyganuse

Tarvastus Mardi- ja kadripäeva ajal tapeti loom ära. Anti värsket liha, verekäkke, tangu ja jahu. Kõike anti, villa ja lõngu.

Viljandi

Pärimusõpetaja ja rahvamuusik Meelika Hainsoo arvab, et novembrikuise masenduse vastu aitab hästi ka mardisandiks ja kadrisandiks käimine ja santide vastuvõtmine. 

Tema sõnul on sanditamise kombesse võimalik piisavalt väge panna ja mõelda tasub nii vanade tavade hoidmisele kui ka kaasajastamisele. Terviselehele andis Meelika Hainsoo intervjuu Jõgeva vallas Sadala Külade Seltsi rahvamajas kadrisandi-tavade koolituse kohvipausi ajal. 

Kuivõrd kadrisandid rõõmu ja elujõudu toovad?

Novembrikuu on mardi- ja kadrisanditamiseks just kõige parem aeg, sest siis on väljas hämar ja udune. Absoluutselt võib öelda, et sandiks käimine ja nende vastuvõtmine aitab minema peletada ka halba tuju. Kui tänapäeval saab nalja telekast, raadiost ja arvutist, siis omal ajal tuli nalja ikka ennekõike ise teha.

Kas kadrisandiks hakkamisel peab olema ka n-ö sünnipäraseid eeldusi või tuleb ennekõike õppida?

Kadrisandiks ei sünni nüüd küll keegi. Kadrisanditamise tavaga saab aga tuttavaks saada ning seda põlist traditsiooni edasi kanda. Vanasti õppisid lapsed ja noored selle tava vanematelt. Tänapäeval õpivad ehk koolides. 

Milliseid põhitõdesid peaks kadrisandiks käimisel kindlasti teadma?

Kadrisant peab teadma, et ta on hinge-sant. Kadrisandid nagu mardisandidki kujutasid endast esivanemate hingesid, kes hingede ajal käisid vaatamas maapealsete inimeste eluolu üle. Juba vanasti usuti, et ka novembrikuine loodus soosib “hingede kodus käimist”. Usuti sedagi, et hinged ei saa tulla üle vee, kuid küll aga siis, kui jõgedel, järvedel olid juba jääkaaned peal. Ennekõike on kadrisandi roll pererahvale õnne tuua oma tantsude, laulude ja jutustavate lugudega. Kui mardisandid kannavad mustades toonides rõivaid, siis kadrisantide rõivad on heledamates toonides.

Milliseid jalanõusid võiksid mardi- ja kadrisandid kanda, et jalad valutama ei hakkaks?

Tänapäeva sandid sõidavad sageli autoga. Vanasti käidi aga rohkem jala ja siis olid ka inimesed tervemad. Ja nii valutasid vähem ka jalad. 

Millele pöörasite koolitusel ennekõike tähelepanu?

Rääkisime kadrisandiks käimise kommetest nii minevikus kui ka tänapäeval. Arutasime ka seda, miks käivad praegu kadrisandiks ennekõike lapsed, kuid täiskasvanud enam mitte. Tegelikult oleks praegugi vahva sandiks minna kogu perega.  Õppisime selgeks ka mõne laulu ja tantsu, tutvusime mõistatusetega, mida kadrisandid esitada võiksid.

Kuidas pärimuskultuurini jõudsite?

Olen õppinud Viljandi Kultuuriakadeemias, mille lõpetasin 2002 pärimusmuusika erialal. Mu vanaisa oli kandlemängija ja vanavanemad elasid sellist traditsioonilist talupojaelu Võrumaal. Selline vundament juhataski mind rahvakultuuri juurde.

Fakt, et olete laulnud ansamblis “Vägilased” improviseerib küsima, kas mardi- ja kadrikommetes on palju väge?

Ansambel “Vägilased” enam ei tegutse. Kadri- ja mardikommetes on aga väge küll, kui seda ise sinna luua.

Koolitusel ütlesite, et tänapäeva kadrisandid võiksid regilaulu lauldes soovida näiteks Barbie või lego-õnne?

Ajaga peab kaasa käima. Kui traditsioonid ei muutu, võivad nad ka hääbuda.

JAAN LUKAS