Categories
Inimene ja tema olemine Liikuma!

Meeste liikumises on kõige olulisem positiivne emotsioon

JAAN LUKAS

Lääne-Virumaa juurtega mees Siim Tuus juhib direktorina Rakvere Spordikeskust ja on ka ühe üle-eestilise spordiliidu – Eesti Padeli Liidu president. Lääne-Virumaa meestel on liikumiseks nii entusiasmi kui ka mitmekülgseid võimalusi erinevates maakonna paikades. Tuusi sõnul kutsutakse liikuma kõikides vanuserühmades mehi, oluliseks peetakse haiguste vältimist, eriti tähtsaks aga hea enesetunde tekkimist.

Millal kampaania “Mehed liikuma” Lääne-Virumaal alguse sai? Missugust hoogu on ettevõtmine praegu saamas?

Mõte sai alguse kevadisel Lääne-Virumaa spordikeskuste juhtide kokkusaamisel. Soov rohkem mehi liikuma saada oli meil kõigi ühine ning leidsime, et peale suviseid tegemisi septembrikuus oleks hea aeg sarjaga alustada.

Milliseid liikumisviise Lääne-Virumaa mehed sagedamini harrastavad? Kas neid paelub rohkem paljusid inimesi hõlmav tervisesport või soovitakse pigem jääda üksiktegutsejaks?

See on ikkagi väga individuaalne. Ühed armastavad üksi metsas jooksmas või rattaga sõitmas käia, teised aga eelistavad sõpradega pallimänge harrastada. Tähtis on leida liikumisharrastus, mis on meelepärane ning pakub positiivset emotsiooni.

Mehi võib liikuma panna hirm haiguse ees, kuid ka soov olla rõõmus, tubli abikaasa, pereisa; olla terve keha ja tugeva vaimuga oma töövaldkonnas. Kumb motiiv on tugevam?

Minu hinnangul on teine motiiv tugevam. Aktiivsel eluviisil on palju positiivseid külgi ning terve keha on selle üks tulem. Paraku leitakse viis selleni aga hetkedel, kui keha juba ise märku annab, et on aeg ennast käsile võtta. Meie liikumise üks eesmärkidest on, et ennetada seda hetke.

Kas teete Lääne-Virumaal ka koostööd kohalike või Tartu või Tallinna arstidega, kes kontrollivad tervisenäitajaid? Ja mis näitajad liikuvatel meestel kõige kiiremini paranevad – kas normaliseerub vererõhk, langeb kaal?

Meie ühine ettevõtmine on alles nii värske ja uus, et koostööd arstide või teiste organisatsioonidega veel ei ole, kuid kindlasti on see hea mõte edasi liikudes. Meie esimene eesmärk on kaasata mehi igas vanuses, aktiivsuses ja kehakaalus. Liikuvatel meestel paranevad mitmed tervisenäitajaid, kuid kõige tähtsam on enesetunde paranemine.

Kui sageli korraldatakse Lääne-Virumaal spordisündmusi, kus mehed saavad osaleda koos
pereliikmetegad?

Lääne-Virumaal on mitmeid spordisündmusi, kus mehed saavad osaleda pereliikmetega. Meil toimuvad üle maakonna mitmed tervisespordiüritused – rattarallid, rahvajooksud, Eesti Ööjooks, discgolfi võistlused, jpm. On hea meel, et meil on maakonnas väga palju erinevaid vägevaid spordikohtasid ja tegeletakse erinevate spordialadega.

Vahepalaks huumorihõnguline küsimus. Kas Lääne-Virumaa naised eelistavad pigem rikast meest või liikuvat ja sportlikku meest?

Kuna olen ise mees, siis ei oska vastata, aga tahaks loota, et ikka liikuvat meest. Aktiivne ja sportlik mees on tavaliselt ka vaimselt rikas mees!

Küllap on igas maakonnas väljakutsel “Mehed liikuma” oma omapära. Milline on see Lääne-Virumaal?

Meie omapära ehk ongi see, et tulime erinevate spordikeskustega kokku ning korraldame sarja ühiselt. Lisaks Rakvere Spordikeskusele on sarja korraldajate seas Kadrina Spordikeskus, Kunda Spordikeskus, Väike-Maarja Spordihoone, Vinni Spordikeskus ja Haljala Spordikeskus. Etapid toimuvad üle maakonna ning on osalejatele tasuta.

Käesoleva aasta algusest töötate Lääne-Virumaa suurima spordikeskuse direktorina. Mis mõjutas väljakutset vastu võtma?

Kõige suuremaks motivatsiooniks oli oma kodukoha spordielu arendamine. Olen Rakveres üles kasvanud ning noorest peale siin sporti teinud. Otsuste langetamisel mängisid suurt rolli ka faktid, et sport ja selle tähtsus on jätkuvalt Rakvere linna üks prioriteete ja linna spordikohad on meie suuruse kohta väga head.

Kas olete Lääne-Virumaaga ka nii-öelda juurtega seotud?

Olen Rakveres sündinud ja üles kasvanud, siin lapsest peale sportinud. Tegelesin enne esimesse klassi minekut maadlusega ning kooli minnes alustasin tennisetreeningutega. Tollel ajal Rakveres korralikud siseväljakud puudusid ning 10. klassis alustasin kooliteed Audentese Spordigümnaasiumis.

Mis on Rakvere spordikeskuses erilist?

Rakvere Spordikeskuse teeb eriliseks spordikohtade rohkus ja meie aktiivsed spordiklubid. Lisaks Rakvere Spordihallile haldame me mitmeid teisi spordirajatisi. Näiteks on meie haldusalas Rakvere Linnastaadion, kunstmurustaadion, Palermo terviserajad, Rahu Hall, skatepark, discgolfi park, Rahvaaia tenniseväljakud, linnaosade spordiväljakud ja talvel uisuväljak. Oleme õnnelikud, et saame pakkuda linlastele ja maakonna elanikele nii laia sportimiskohtade valikut.

Milliseid Lääne-Virumaa rajatisi tervisespordi ja liikumise vaatevinklist veel esile tõstaksite?

Eelkõige tooksingi esile terviseradade võrgustikku, mille tegevust veab Alo Lõoke ning nende radadega saab tutvust teha lehel www.terviserajad.ee. 

Hiljuti valmis Vinni spordihoone juurdeehitis?

Vinni Spordikompleksi uus juurdeehitus peaks kohe-kohe avatama. Unikaalne võimlemissaal saab kindlasti palju kasutust ning on väga positiivne lisa meie maakonna spordirajatistele.

Kuivõrd kuulub liikumine Teie igapäeva tööga kokku, kuivõrd harrastate seda spetsiaalselt? Kus ja kuidas endal liikuda meeldib?

Igapäevatöös enese liigutamisega otseselt kokku ei puutu, kuna enamus tööd toimub inimestega suheldes või arvuti ees tööd tehes. 

Vabal ajal üritan võimalikult palju aktiivselt liikuda, jalutada perega või mängida tennist või padelit. Samuti üritan talveperioodil vähemalt kord nädalas meie spordihoones korvpalli mängida.

On Teil ka kindel eesmärk, kui palju päevas liikuda, tegeleda ühe või teise spordialaga?

Kindlat eesmärki peale tippspordiga lõpparve tegemist ei ole. Tänasel päeval lähtun enesetundest ja vabast ajast, kuid kindlasti sellist nädalat ei ole, kus kordagi mingit spordiala või liikumist ei harrasta.

Olete Eesti Padeli Liidu asepresident. Selgitame, mis spordialaga tegemist ning milline on huvi ja tase Eestis?

Padelit loetakse hetkel kõige kiiremini laienevaks spordialaks maailmas ning seda ka meie põhjanaabrite juures. Padel on tennise ja squashi hübriidala, kuid platsil olles on tegemist hoopis iseärase mänguga. Väljakut ümbritsevad klaasseinad on mängijale suureks abiks ning teevad mängu väga huvitavaks. Võrreldes tennise või squashiga saab mängulõbu kätte väga lihtsalt ning tegemist on ülimalt sotsiaalse ja lõbusa reketispordialaga. 

Eestis on hetkel vaid üks sisekeskus – Rocca al Mare Padelikeskus, mis on uute harrastajate seas saanud väga populaarseks. Järgmisel suvel valmivad välisväljakud nii Rakverre kui Paidesse ning Tallinnas otsitakse aktiivselt kinnisvara, kuhu järgmist sisekeskust rajada.