Categories
Enneta Ravi Taasta Hea toit

Juust kaitseb veresooni soolakahjustuste eest

Image by HNBS from Pixabay

Teatavasti tekitab toidus olev liigne sool probleeme veresoontes ja südames. Iowa ja Pennsylvania ülikooli teadlased tegid huvitava katse, millest selgus, et suure soolasisaldusega toitu süües peaks veresoonte ja südame kaitseks juustu juurde sööma. Milline aine nimelt juustule sellise soolakahjustuste tagasipööramise võime annab, pole selge. Oletus on, et neid aineid on mitmeid ning mõju põhineb nende antioksüdantsel aktiivsusel. Teadlased ütlevad, et ilmselt pole ka tähtis, millist juustu nimelt kasutada, sest kõik juustud –isegi suure soolasisaldusega juustud – andsid veresoonte kaitses sarnase ja hea tulemuse. Katses said suure soolasisaldusega toitu söövad inimesed 170 grammi juustu päevas, mis oli jaotatud neljaks. Seega on neile, kellel on eriti raske toidu soolasisaldust vähendada ja kellel see vererõhku tõstab, visatud juustust päästerõngas.

Allikas: EurekAlert

Categories
Olulised telefoninumbrid

Olulised telefoninumbrid

  • Lasteabi.ee 24/7 Teata abivajavast lapsest helistades 116111 ; välismaalt +372 600 4434 Helistamine on tasuta, anonüümne, pöördumised salvestatakse.
  • Perearsti nõuandetelefon 24/7 Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt) Helistage, kui te soovite teada, kas teie tervisemure korral on vältimatu pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorra lahendada koduste vahenditega; terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel; te viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades valige +372 634 6630); te soovite informatsiooni Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta (kuidas elukoha muutumisel perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda, kuidas teha tervisedeklaratsiooni jm); perearsti nõuandetelefon on abiks ka laste- ja hooldusasutustele juhul, kui asutuse tervishoiutöötaja ei ole kättesaadav.
  • Eluliin Naiste tugikeskuste varjupaigad 24/7 5515491
  • Eluliin Emotsionaalse toe telefon 655 8088 inimestele, kes on emotsionaalse kriisi seisundis, depressioonis, tunnevad sügavat muret kaotuse ja leina tõttu, tunnevad üksindust, kannatavad vägivalla all,  kogevad mitmesuguseid suhte ja perekonnaprobleeme, sotsiaalseid raskusi või soovivad elust lahkuda.
  • Телефон доверия “Eluliin”-“Линия жизни”  655 5688 это телефон экстренной психологической помощи людям, находящимся в кризисной ситуации, депрессии, испытывающих чувство одиночества, горя, подвергающихся насилию, испытывающих различные семейные, социальные трудности или готовых на самоубийство.
  • Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi  6 314 300 Avatud E-N 15.00 -19.00  ja R 15.00 -18.00 Psühholoogiline nõustamine, silmast-silma vastuvõtud Tallinna linna elanikele aadressil Pärnu mnt. 9a Tallinn.
  • Mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringselt. Välismaalt helistades vali number (+372) 7943 794. Infoliinilt saab asjakohast infot järgmiste mürgistusjuhtude korral: kodukeemia; taimekaitsevahendid ja väetised; näriliste ja putukatõrjevahendid; kosmeetika ja loodustooted; ravimid, narkootilised ained; seened, taimed; mürgiste loomade hammustused; mürkgaasid; alkoholid. Vaata ka esmaabivõtteid erinevate mürgistuste korral.

Categories
Tervis Eetris

Oleg Pissarenkoga muusikast, kohvist, armastusest ja õnnest

“Tervis Eetris” saates on tuntud muusik ja helilooja Oleg Pissarenko, kes juhib parasjagu viimaseid ettevalmistusi ideejazz.ee/ festivaliks. Räägime armastusest; traumast, koomast ja valgustunnelist, mis Olegi kunagi muusika juurde tõid; südamest, kust nüüd muusika tuleb. Aga arutame ka põneva nunchi ehk silmamõõdu üle, mis on korealaste õnne ja edu alus. Kes nunchist rohkem teab ja rääkida oskab, see andku aga endast märku! Veidi on juttu ka kohvijoomise kasudest. Saate külaliste vestluspartneriks on Terviselehe väljaandja Aleksander Laane.

Categories
Kategooriata

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis algas talvine vastuvõtt

Kõrgkool ootab uusi õppureid õe, erakorralise meditsiini tehniku ja sterilisatsioonitehniku õppekavadele. Dokumente saab esitada kuni 28.11.2019 Sisseastumise Infosüsteemis (SAIS) ning 25.11.2019-28.11.2019 kõrgkoolis kohapeal Tallinnas (Kännu 67) ja Kohtla-Järvel (Lehe 12). “Ootame õppima motiveeritud kandidaate, kes soovivad tulevikus pakkuda abivajajatele kvaliteetset ja tõenduspõhist teenust,” kommenteerib Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeosakonna juhataja Jaana Sepp. Ta lisab: “Enne õpingute alustamist tuleb kindlasti küsida endalt, kas ma olen valmis muutma oma elustiili ja loobuma paljudest harjumuspärastest tegevustest.”
Täpsem info vastuvõtu kohta: www.ttk.ee/et/talvine-vastuvõtt.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Categories
Tervis Eetris

Kaidi Karilaid muudab reaalsust

Tänases saates on Terviselehe peatoimetaja Aleksander Laane rääkimas Kaidi Karilaidiga sellest kuidas pimeda aja saabudes on igal inimesel võimalik oma vaimse tervise eest paremini hoolt kanda. Tuleb välja, et see, mis selleks vaja, on igal inimesel endal olemas. Mis täpsemalt? Kuula saatest ja pea meeles, et jagatud rõõm on topelt rõõm, seega jaga salvestuse linki ka teistega!

Tervis Eetris teine saade!

Categories
Tervis Eetris

Saatekülaliseks Tom Valsberg

Tervis Eetris on iganädalane raadiosaade, kus Terviselehe peatoimetaja ja väljaandja Aleksander Laane annab ülevaate oma nädalalehe teemadest ja üritab leida parimaid lahendusi meie kalleima vara, tervise, hoidmiseks. Esimesse saatesse on külla kutsutud muusik ja vaimsuse hoidja Tom Valsberg, kellega koos sukeldutakse sõltuvuste sisusse ja nendest vabanemise võimalustesse. Saates kuuleb ka Tomi loomingut ning soovijatel on võimalus veel kuni 24. oktoobrini Hooandja kaudu Tomi plaadi “Süda lööb biiti” välja andmist toetada. Nimilaul päris saate lõpus. Head kuulamist!

https://soundcloud.com/rohelised/tervis-eetris-osa-1

Categories
Seisu-, iste- või lamamiskoht Tervis ja selle hind

Tervis, maksud, kliimamuutus ja majandus on üks

Keskkonnakaitse kaitseb ka meie tervist. Tuleb teha tõenduspõhiseid muudatusi, mis mõjutaksid nii kliimamuutuste vastast võitlust, majandust, makse kui ka meie tervist. Ja see peab olema valitsuse prioriteet, ütleb Kanada meditsiiniassotsiatsiooni teadusajakirja CMAJ toimetus.
CMAJ asejuht dr. Kirsten Patrick kirjutab, et kanadalased mõtlevad meedia mõjutusel, et kliimamuutused, tervis, majandus ja maksud on kõik eraldi asjad. Kuid see pole nii! Need on omavahel tihedalt ühendatud. Kui formuleerida see kui üks probleem, siis aitab see inimestel mõista ja toetada kliimamuutuste vastaseid praktilisi poliitikaid.
Kanadas praegu võimulolevale liberaalsele vähemusvalitsusele ja teistelegi erakondadele soovitab dr. Kirsten Patrick lähtuda lähenemisviisist “tervis kõigis poliitikates”, et suurendada sünergiat ja võrdsust. Selle lähenemisega tuleb vaadata kõigile valdkondadele, mille kohta kanadalased ütlevad, et nad hoolivad neist enim – need on nii kliimamuutused, tervis, majandus ja maksud.
Kuigi kliimamuutused mõjutavad enim just sotsiaalselt ja majanduslikult haavatavamaid inimesi, ei pääse kergelt ka teised. Viimased aastad on kanadalased näinud, kuidas kuumalainetes ja teistes looduskatastroofides hukkub inimesi rohkem kui varem.
Traditsioonilised toidutootmise viisid on löögi all ja toidujulgeolek pole tagatud. Muutuvad nakkushaiguste riskid ning õhu puhtus on kannatanud sedavõrd, et õhureostus on tubakasuitsu järel mittenakkushaiguste riskitegur nr 2.
Üha enam uuringuid osutab sellele, et kliimamuutuste leevendamiseks tehtud kulutused tasuvad tulevikus kuhjaga ära tänu kaasuvatele tervisekasudele.
Lihtsamalt öeldes säästab ühiskond tulevikus rohkem kui kulub täna rohelise infrastruktuuri loomiseks, süsinikumaksudeks ja tervisekäitumise muutmiseks, mida on vaja, et saavutada rahvusvaheliselt võetud kliimahoole-kohustuste täitmine.
Sääst tuleb juhul, kui suudetakse vältida liiga suuri kliimamuutusi ja neist tulenevaid ennustamatuid tervishoiukulutusi, mis on paraku alati suuremad, kui arvata osatakse. Ja Eesti pole erand.
Aleksander Laane

Categories
Traditsioonid ja tervis

Novembrimasendust aitab peletada mardi- ja kadrisandiks käimine

Eesti rahvakalendris tähistab 25.11. kadripäeva. Katoliku pyhakult nime saanud tähtpäeval on siiski mitmeid põlisemaid nimesid nagu: lamba emäpäe, lammaste pyha, lambapäev ja määmise (mäimise) päev. Lambapäeva eelõhtut on Muhus kutsutud haneõhtuks, kuna sanditajateks olid valgeis rõivis haned. Kyllap enamus eestlasi ytleb harjumuspäraselt edasi kadripäev ja kadrisandid, kuid need, kes tahakasid kasutada midagi päris oma, võiksid öelda haneõhtu, haned ja lambapäev. Allikas: Maavald.ee

Aga helde perenaine andis alati mardisantidele häid andeid: herned, oad, seapea, vorstid ja kõike muud kraami.

Lyganuse

Tarvastus Mardi- ja kadripäeva ajal tapeti loom ära. Anti värsket liha, verekäkke, tangu ja jahu. Kõike anti, villa ja lõngu.

Viljandi

Pärimusõpetaja ja rahvamuusik Meelika Hainsoo arvab, et novembrikuise masenduse vastu aitab hästi ka mardisandiks ja kadrisandiks käimine ja santide vastuvõtmine. 

Tema sõnul on sanditamise kombesse võimalik piisavalt väge panna ja mõelda tasub nii vanade tavade hoidmisele kui ka kaasajastamisele. Terviselehele andis Meelika Hainsoo intervjuu Jõgeva vallas Sadala Külade Seltsi rahvamajas kadrisandi-tavade koolituse kohvipausi ajal. 

Kuivõrd kadrisandid rõõmu ja elujõudu toovad?

Novembrikuu on mardi- ja kadrisanditamiseks just kõige parem aeg, sest siis on väljas hämar ja udune. Absoluutselt võib öelda, et sandiks käimine ja nende vastuvõtmine aitab minema peletada ka halba tuju. Kui tänapäeval saab nalja telekast, raadiost ja arvutist, siis omal ajal tuli nalja ikka ennekõike ise teha.

Kas kadrisandiks hakkamisel peab olema ka n-ö sünnipäraseid eeldusi või tuleb ennekõike õppida?

Kadrisandiks ei sünni nüüd küll keegi. Kadrisanditamise tavaga saab aga tuttavaks saada ning seda põlist traditsiooni edasi kanda. Vanasti õppisid lapsed ja noored selle tava vanematelt. Tänapäeval õpivad ehk koolides. 

Milliseid põhitõdesid peaks kadrisandiks käimisel kindlasti teadma?

Kadrisant peab teadma, et ta on hinge-sant. Kadrisandid nagu mardisandidki kujutasid endast esivanemate hingesid, kes hingede ajal käisid vaatamas maapealsete inimeste eluolu üle. Juba vanasti usuti, et ka novembrikuine loodus soosib “hingede kodus käimist”. Usuti sedagi, et hinged ei saa tulla üle vee, kuid küll aga siis, kui jõgedel, järvedel olid juba jääkaaned peal. Ennekõike on kadrisandi roll pererahvale õnne tuua oma tantsude, laulude ja jutustavate lugudega. Kui mardisandid kannavad mustades toonides rõivaid, siis kadrisantide rõivad on heledamates toonides.

Milliseid jalanõusid võiksid mardi- ja kadrisandid kanda, et jalad valutama ei hakkaks?

Tänapäeva sandid sõidavad sageli autoga. Vanasti käidi aga rohkem jala ja siis olid ka inimesed tervemad. Ja nii valutasid vähem ka jalad. 

Millele pöörasite koolitusel ennekõike tähelepanu?

Rääkisime kadrisandiks käimise kommetest nii minevikus kui ka tänapäeval. Arutasime ka seda, miks käivad praegu kadrisandiks ennekõike lapsed, kuid täiskasvanud enam mitte. Tegelikult oleks praegugi vahva sandiks minna kogu perega.  Õppisime selgeks ka mõne laulu ja tantsu, tutvusime mõistatusetega, mida kadrisandid esitada võiksid.

Kuidas pärimuskultuurini jõudsite?

Olen õppinud Viljandi Kultuuriakadeemias, mille lõpetasin 2002 pärimusmuusika erialal. Mu vanaisa oli kandlemängija ja vanavanemad elasid sellist traditsioonilist talupojaelu Võrumaal. Selline vundament juhataski mind rahvakultuuri juurde.

Fakt, et olete laulnud ansamblis “Vägilased” improviseerib küsima, kas mardi- ja kadrikommetes on palju väge?

Ansambel “Vägilased” enam ei tegutse. Kadri- ja mardikommetes on aga väge küll, kui seda ise sinna luua.

Koolitusel ütlesite, et tänapäeva kadrisandid võiksid regilaulu lauldes soovida näiteks Barbie või lego-õnne?

Ajaga peab kaasa käima. Kui traditsioonid ei muutu, võivad nad ka hääbuda.

JAAN LUKAS

Categories
Loodus ja ravi

Avokaados leiduv aine aitab diabeediga võidelda


Hiljuti ajakirjas Molecular Nutrition and Food Research avaldatud uuringus näidatakse, et seni ainult avokaados leitud aine suudab loomkatsetes kaalutõusu pidurdada ja rakkude insuliinitundlikust suurendada. Teatavasti on insuliinitundlikkuse vähenemine üks 2. tüüpi diabeedi tekke põhjustest. Ainet, millega uuring tehti, nimetatakse avokatiin B ehk lühendatult AvoB. Tegemist on seni ainult avokaados leitud rasvamolekuliga. Teadlased järeldasid, et AvoB tagab mitokondrites rasvhapete täieliku oksüdeerumise, viies sellega parema glükoositaluvuseni ja glükoosi parema kasutamiseni, mida insuliinitundlikus oma olemuselt tähendabki.

Teine katse tehti juba inimestega, et kontrollida, kas nad taluvad AvoB suuremaid doose ja vaadata, milliseid mõjusid see kaasa võiks tuua. 60 päeva jooksul said nn topeltpimedas katses osalejad kas 50 mg või 200 mg ainet. Mingeid negatiivseid kõrvaltoimeid ei täheldatud ei maksas, lihastes ega neerudeski. Täheldati ka mõningast kaalulangust, kuid see polnud kuigi tähelepanuväärne. 

Teadlased ütlevad, et väheliikujate kurvastuseks ei saa ainult avokaadode söömine liikumise aseaineks olla, sest avokaadot ei saa keegi nii palju süüa, et üksi sellest mõjuvat AvoB doosi kätte saada. Tundub, et ainel on siiski oluline potentsiaal ja küll seda ka sünteesima õpitakse, et seda ravis tulemuslikult kasutada saaks.
Allikad: Univesity of Guelph / MNT