Categories
Loodus ja ravi Seisu-, iste- või lamamiskoht

Sotsiaalkomisjoni liikmetele: vähem juttu, pikem samm!

Riigikogu sotsiaalkomisjoni asjatundmatus on näha varustamata silmaga. Kanepi reguleerimise mõtte läbikukutamine ilma sisulise aruteluta ja vaid asjatundmatute tegelaste arvamusele toetudes on asja üks pool. Hulka hullem on teadmine, et Riigikogu liikmed ja ennast ekspertideks nimetavad inimesed jätkavad järjekindlalt teaduslike uuringute ja teiste riikide kogemuste eiramist, asendades teadmisi õõnsate poliitiliste loosungitega ja hirmujuttudega. Fakt on see, et praktiliselt mitte üheski riigis või osariigis pole täitunud reguleerimisvastaste maalitud kole-muinasjutud. Kõige kurb-naljakamad on muidugi jutud kanepi tulekust kuskilt kaugelt maalt Eestisse – aeg on pea liiva alt välja võtta ja tunnistada – kanep on juba ammu Eestis. Fakt on, et senine poliitika kanepi suhtes pole vilja kandnud ja põhineb suuresti muinasjuttudel.

Loomulikult tasub õppida parimatest kogemustest ja seetõttu võiks vaadata näiteks Kanada reguleerimismudelit, mille ellukutsumisele eelnes väga põhjalik uurimistöö. Kanadas on legaalselt saadaval nii meditsiiniline kui mittemeditsiiniline kanep. Sealgi pole märke, et asjad oleks kontrolli alt väljas. Lastele kanepi müümise eest või laste kaasamise eest mistahes moel kanepiga kauplemisse võib saada 14 aastat vanglat. Laksu all autoga sõitmine on karistatav samamoodi kui alkoholijoobes sõitmine, samuti on karistatav mittelegaalne müük. Kanadalased lähenevad asjale ettevaatlikult – erikauplusi on siiani väga vähe ja nende arv kasvab aeglaselt. Ja vaatamata sellele, et Kanada legaalse kanepi tootmine ja müük pole veel praegugi oma õiget hoogu sisse saanud, selgus suvel, et esimese viie legaliseerimisjärgse kuuga koguti juba üle 186 miljoni dollari kanepimakse. Taevas maa peale ei kukkunud ja küsimus pole enam selles, kas legaalne müük hakkab salakaupa asendama, vaid millal enamus salakaupa asendatud saab.

 Isegi kui proovida mõista hirmu sõna “legaliseerimine” ees, jääb arusaamatuks, miks siis pole meditsiiniline kanep ikka veel Eesti patsientidele kättesaadav, kes seda vajavad. Oopiumil põhinevad valuvaigistid on ju laialt legaalselt ja retseptiga kasutuses, kuigi need on sõltuvuse tekitamise võimelt ja sõltuvuse tugevuse määralt kanepist kordi ohtlikumad… Kui sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder teatas, et ravikanep olla juba kättesaadav ja et seda kättesaadavust on vaja vaid veidi parandada, siis läheb see pehmelt öeldes vastuollu kõigile teadaoleva ajuvähipatsiendi Eeva kogemusega. “Aitame Eevat” kampaaniaga kogutakse raha selleks, et aidata Eeva USAsse ravile saata, kus on muuhulgas võimalik ka ravi meditsiinilise kanepiga…

Kas teile ei tundu, et Tõnis Mölder kui komisjoni esimees, komisjoni liikmed, sotsiaalminister, sotsiaalministeeriumi kõrgemad ametnikud ja kõik need pseudoeksperdid vastutavad olukorra eest, kus ravi meditsiinilise kanepiga pole Eestis sisuliselt teha võimalik?  Tõnis Mölder – võta pikem samm!

Aleksander Laane
Vt ka : https://www.justice.gc.ca/eng/cj-jp/cannabis/

Loe Europarlamendi resolutsiooni meditsiinilise kanepi kohta! https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20190207STO25316/ravikanepi-kasutamist-euroopas-tuleb-pohjalikumalt-uurida